emme:)kullake pole mõtet temaga vaielda, näed ju küll, et ta on põdenud mälukaotust!

TO hulkur 2004-12-14 12:26:11 No mina ei suuda kyll uskuda, et Selliseid tobujusse nagu Sina eestlaste hulgas leidub - pigem oled ikka miskisugune polunernik, kuid ära mine veel Sinu lollusid on naa lõbus lugeda ja kommenteerida.

vbndan! minu 12:28:21 komm on mõeldud kommenteerija *lemme*le

TO hulkur 2004-12-14 12:30:16 Eks ta õige ole Sinusuguste ja lemmesuguste punakate vendadega väitlemine on muidugist tulutu, kuid jätkake aga paljastate vähemalt kõigile oma tegelikku punast loomust!

ah armusid minusse ära, jah?! TAHAD üüriliseks???

To hulkur Ei tahan Sind endale üüriliseks, lõbus oleks.

muideks, pill tuleb pika ilu peale?! aga akka end harjutama teadmisega, et varsti keegi koputab uksele ja küsib sinult "kummast käest?" !

TO hulkur 2004-12-14 12:40:48 Kas see on tõlgendatav ähvardusena, et punased-kesikud juba formeerivad hävituspataljone ja planeerivad korraldada 1 detsembri ülestõusu duublit! Eks seda on karta jah aga loodame, et KAPO on seekord tubli, mitte nii kui 80 aastat tagasi.

no sa oled tõega LOLL !!! mina mõtlesin JÕULUVANA,aga sina KAPO't :D))

TO hulkur 2004-12-14 12:48:35 Sellise asja peale kyll ei tule - punastel on ju näärivanad!

sest sa oled tõega LOLL, aga, miks sul hirm nahavahele on pugenud? küll JÕULUVANA su(nagu vaiba) puhtaks klopib! nagu näed, LOOTUS sureb viimasena... :)

TO hulkur 2004-12-14 12:55:52 Muidugi olen LOLL, hea, et Sina tark punane oled! Ää Sina kyll JÕULUVANAST räägi Sool käib ikka näärivana.

jumalate soosikute värv muideks ongi punane. moole sobib heaste puñane värv. mind on lapsest saati kallistatud ja kaisutatud nagu *jõululapsele* ikka määratud ja seda otseses mõttes ;)

Tasuks lugeda seda artiklit 14.dets. 2004 Päevalehest - ja siis mõelda - Kuidas on asjad riigis kui 87% inimestest on stressist halvatud ja ainult 13 % elanikkonnast on siis normaalse elu ja töövõimega inimesi. Kuidas on siis selles Omandireformi riigis sotsiaalsete pingetega ja kodanike suhtumisega oma riiki. **AIN AAVIKSOO: Stressis rahvas, ükskõikne riik (63) Ain Aaviksoo TERVIS Eesti vajab ühtset vaimse tervise poliitikat Eestlastele meeldib unistada Jakob Hurda kombel eesti rahva vaimult suureks saamisest, sest suure võimu haaramiseks oleme väikesed. Sama enesestmõistetav tundub, et kui ikka soovitakse saada vaimult suureks, tuleb hoolitseda ka vaimutervise eest. Eestis röövivad vaimuga seotud hädad järjest suurema osa inimeste elukvaliteedist. Stressis inimesi on Eestis 87%. Psüühika- ja käitumishäired on püsiva töövõimetuse tekkimise põhjusena teisel kohal, igal aastal diagnoositakse üle 20 000 uue psüühikahäire juhu. Haigestumine sageneb just noorukite hulgas. Selgeks ohumärgiks on ka 35–46%-line koolivägivalla ohvrite osakaal põhikoolides. Ja muidugi sõltuvusainete tarvitamine – 16–18-aastastest noortest joob alkoholi vähemalt kord nädalas 27%, vähemalt korra kuus 42%. Muuseas, täiskasvanute hulgas on regulaarseid alkoholitarvitajaid sama palju. Aga narkomaanide arvu Eestis ei tea endiselt õieti keegi. Põhiline stressiallikas on pere majanduslik olukord. Tõestatud on psüühilise stressi seos madala sissetulekuga, pingetega tööl või hirmuga kaotada töökoht. Hiljuti avaldati esmakordselt kaalukad tõendid, et psüühiline stress kahjustab inimorganismi füüsiliselt, kiirendades rakkude vananemist. Seetõttu väärtustab hooliv riik elanike vaimutervist. Ent riigi tippfiguuridest on ainult õiguskantsler Allar Jõks märganud ühiskonna kõige nõrgemate – laste – vaimse tervise ja koolikeskkonna kurba olukorda. Kahjuks kutsus tema initsiatiiv tegelda koolivägivallaga esile nii tollase peaministri kui ka mõne riigikogu liikme süüdistused poliitikasse sekkumises. Valitsuse leige suhtumine Maailma Terviseorganisatsioon nimetas juba 2001. aasta raportis Eesti vaimse tervise olukorra parandamise üheks suuremaks probleemiks valitsuse leiget suhtumist. Seda lisaks noorukite narkootikumitarvitamisele, meeste suurele suitsiidsusele ja haiglavälise psühhiaatrilise abi aeglasele arengule. Peale mõne-võrra kaasaegsema ravipraktika pole midagi muutunud. Miks Eestis siis pole ühtset vaimse tervise poliitikat? Tundub, et põhjust tuleb otsida uuest poliitikast, mis ütleb, et valitsus teeb seda, mis koalitsioonilepingus kirjas. Seal pole vaimsest tervisest silpigi. Samas töötas poliitikauuringute keskus PRAXIS koos haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga juba kahe aasta eest välja vaimse tervise aluspoliitika. Seda tehti ligi 1000 inimese koostöös, kuhu olid kaasatud kõik olulised parteid... väljaarvatud tänane juhtpartei, keda lihtsalt sel hetkel veel polnud! Kummalisel kombel lisas valitsuskabinet riigieelarve arutelu käigus vaimse tervise tegevuskava taha rahasummade asemel kommentaari, et tegemist ei ole valitsuse prioriteediga. Nüüd tundub, et ka ametnikud on entusiasmi minetanud ja toimetavad vaikselt omaette. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja lubas käesoleva aasta mais eesti rahvale jaanipäevaks 50 miljoni kroonist vaimse tervise tegevuskava. Ministeeriumi veebileht lubab siiamaani: “käesoleva aasta juunikuus“. Väikse rahva puhul kehtib veel teinegi reegel – iga üksiku ühiskonnaliikme väärtus on suurem. Tahaks loota, et otsusetegijatel jätkub tervet mõistust oma rahva heaolu piisavalt tähtsustada ning vaimse tervise heaks midagi reaalselt ära teha. Isegi siis, kui see valitsemisplaani tehes ununes.**

Kui neist kuradi kommudest lahti saks poleks stressi enam kah!Vohh!!! ja Aamen!!!

stressi tekitab omandamiskirg ! saada rohkem ja rohkem, sealjuures vahendeid valimata!

väikese vembla mõtted näitavad ilmekalt, et temal on stress seljataga. ta on omadega täitsa untsus :T)