Magna Charta asemel peakks olema Magna Carta . on küll õjjge et 'charta' on kerjatud ellenik''eesst (χαρτης [kh'artees]) aga 'charta' vorrm on juurutatud iljem sest inglissi totter "õjjgekiri" on rohhkem omaksvõtt 'charter' kirjakuju .
sel suurele papprilekirjutatud ürikul eraldi nime polttki ent 3 aasstat iljem nimetatti seda tollases kessklatiinas kuj 'carta' .
tean seda ässti sellepärast et selle 'charta'ottsa komistas ka üks Tallinaülikooli õppejõud, nüüd ta mujdugi teab .

Kirjutatud on: "Perikles pidas surivoodil oma suurimaks teeneks, et tema ajal kohus kedagi surma ei mõistnud. See tulenes vabadusest ja võrdsusest."
 
See väide on õige ainult osaliselt. Perikles püsis võimul üksnes seetõttu, et ta moosis kõige vaesemaid kodanikke, et nende häälte toel võimul püsida. Mis tal ka õnnestus. Periklese ajal saavutas Ateena oma hiilguse tipu, kuid samas laostas niisugune poliitika Ateena rahva moraali (harjuti pea kõike muidu saama), nii et ainult paarkümmend aastat pärast Periklest sai Ateena lüüa Spartalt - oma igipõliselt võistlejalt ja Ateena võim Kreekas oli alatiseks murtud.

Oi kui palju tarku mõtteid Karl Lustilt - ei saa kohe neid pärle tsiteerimata jätta, ja tuleb välja, mis üllatus, üllatus - ajalugu kordub, ja see, kus me täna oleme, on juba isegi enne Kristust Kreekas, ühes inimkonna hällis, olnud:

"Hellenismi iseloomustab vaeste ja rikaste võitlus elu ja surma peale; praegu tuntakse Euroopas hirmu kodusõdade ees.
Talupoegade õigusetus fikseeriti seaduslikult. Eestiski peetakse riiki seda paremaks, mida vähem küsib võim makse lasteaedadele, haridusele, arstiabile, teede korrashoiule jm.
Eesti sotsiaalkulud on Euroopa Liidu ühed väiksemad (15% SKT-st EL 26,3% kõrval) ning viivad rahva paratamatult väljasuremisele ja maalt lahkumisele. Ka Vana-Kreekas pandi inimesed oma huvide vastu hääletama, vähendades valijate hulka – seda nimetati „heaks valitsemiseks“.
Eestis on võimud alati üle sõitnud Keskerakonna valijatest. Ajalugu on näidanud, et ülesõitmistel on hind, mida sageli keegi maksta ei suuda.
Juba Homerose ajal omastasid sõjasaagi rikkad, vaeste protesti summutas Odysseus sõnade puudumisel kõuekärgatustega. Rikkad haarasid enda kätte ka vaeste maad, muutes viimased sulasteks ja orjadeks.
Ateenas andis Solon vaestele maad tagasi (549 eKr), kehtestati maaomandi ülempiir.
Läbi ajaloo on vaesed pidanud maksma rikastele.
Selleks oli demokraatia kui lihtrahva (demos) võim (kratos) vastandina rikaste võimule (aristokraatia või oligarhia).
Eestis õitses demokraatia Rahvarinde ajal.
Rikas ja haritud rahvajuht Perikles (u 493–429 eKr) oli demokraatia liider. „Kehvikute huvid asetas ta kõrgemale väheste rikaste huvidest,“ kirjutas Plutarchos. Selliseid parteisid ja poliitikuid võib leida ka tänapäeva Eestis.
Prantsusmaal oli 1871. aasta alguses valimisõigus ainult ülirikastel, ja peaminister Adolphe Thiers ütles vaestele: „Rikastuge, siis saate valida!“ 18. märtsil aga tuli tal Pariisi Kommuuni eest põgeneda kaetud akendega tõllas. Põgenedes hüüdis ta: „Kiiremini, kiiremini, kiiremini!“

Demokraatia eeldas ja nõudis ülimat asjatundlikkust ja kodanikutublidust igalt inimeselt.
Rikas eliit ei väsi meile sisendamast omakasupüüdlikku eksiarvamust, et võrdsus välistab vabaduse ja parima elu tagab piiramatu kauplemisvabadus, mille suurimaks vaenlaseks on oma riik.
Sotsiaalsete vastuolude teravnemine ja keskklassi kadumine, mille pärast KE tänases Eestis muretseb, viis Kreekas selleni, et igas linnriigis tekkis kaks riiki – üks rikaste, teine vaeste oma.
Jaan Kaplinski kardab, et meie Esimene Eesti ja Teine Eesti teineteisest lõplikult eralduvad. Rikkuse koondumine viis suure osa Nikaraaguast Somozade pere eraomandisse. Argentiinas valitseb Kirchnerite pere. Itaalias oli Silvio Berlusconi riigi rikkaim mees, kes võimutses nii rahva mõistuse ja tahte kui ka eetika üle.
Kõik olid rahvakoosoleku (apella) poolt valitavad, see kinnitas või lükkas tagasi kõik otsused, määravaks sai kisa tugevus.
Demokraatia vastasel Sokratesel oli õigus selles mõttes, et vaene, rikaste poolt ära ostetud rahvas oli rämpsuks muutunud (plutokraatia – raha võimu tulemus). Ka Eestis pole rahalised peibutused ja teadlik valetamine enne valimisi tundmatud asjad.
Kui Rooma oma okupatsiooni vabastamiseks nimetas, võttis rahvas selle vastu ebatavalise rõõmu ja entusiasmiga.
Eks meiegi hinganud kergendatult, kui NATOsse ja Euroopa Liidu saime. KE, eriti aga SDE on alati aru saanud, et liberalism viib väikese grupi rikaste diktatuurini ja sealt edasi revolutsioonini, sest probleemid ja vastuolud ei ole enam teisiti lahendatavad.
Ateena demokraatia seisnes väikeomanike ja töötajate (rahva vaesem osa) liidus.
Ka Eestis pole lootus paremale tulevikule kadunud, sest ca pool rahvast toetab SDE-d ja KE-d.
Kodanlik demokraatia alustas võidukäiku Ameerika Ühendriikides, kus peeti orje. Valimisõigus oli 3 miljonist elanikust umbes 120 000 mehel. Ka Euroopa alustas rikka eliidi võimuga. Neis riikides suutis rahvas aga välja võidelda olulise sotsiaalmajandusliku vabaduse ja võrdsuse. Eesti paremjõud käivitasid võimule saades kohe võimsad allakäigumehhanismid, mis tuleb peatada. Puht poliitiline demokraatia on sirm eliidi võimu ja rahva reaalse vabadusetuse varjamiseks. KE pideva tõrjumise tõttu pole Eestis enam ei Eestit, vabariiki ega demokraatiat."

Vaatamata verdtilkuvast sotsialismi ajaloost on kahjuks ikka neid, kelle jaoks on ideaaliks: rikas halb - vaene hea. Kurb kui midagi ei suudeta ajaloost õppida. Kes siis peaks olema see oraakel, kes ütleb, et see isik on "rikas" ja see "vaene". Asi pole isegi selles määratluses, vaid punase maailmavaate kohaselt on olemas ka "rikaste käsilane" ning varem või hiljem algab üks suurematsorti verelaskmine ning kusjuures "demokraatia" sildi all! Sotsialism on kõige sallimatum maailmavaade ning katseliselt on asi ka korduvalt tõestust leidnud. Inimnäolist sotsialismi pole olemas. Sotsialism lõpeb alati ühes kohas ...

glavlitile
Väidan vastu, et ei maksa kõike sotsialismi süüks ajada. Tegelikult sotsialism, rohkem teoreetiline sotsialism ja isegi teoreetiline kommunism oma olemuselt ei ole üldse inimvihkajalik või -vaenulik - verdtilkuvaks oskas sotsialismi teha ja oma diktaatorirežiimi varjamiseks oskas seda osavalt ära kasutada vaid Stalin, samuti Mao, Pol-Pot.
Inimnäolisemaks sotsialismiks võib ju nimetada kasvõi tänast Hiinat ja miks ka mitte näiteks vasakpoolse valitsusega Norrat. Tegelikult sotsialismi ei ihka keegi tagasi ja ei peagi täpselt defineerima, kes on "rikas" ja kes on "vaene". Piisab ühiskonna rahumeelsemaks ja stabiilsemana hoidmiseks, kui rahvas näeb, et riik oma inimesest hoolib läbi sotsiaalse turvalisuse, läbi sotsiaalse turumajanduse, nii nagu see enamikus Euroopa riikides hästi täna toimib. Oluline selleks on, et varanduslik kihistumine materiaalselt kindlustatute ja alla toimetuleku piiri kodanike vahel ei suureneks, vaid kahaneks.

Teoreetiline kommunism tähendab marksismi. Ehedat marksismi mille üheks teesiks alaväärtuslike rahvaste hävitamise vajadus, on siimaani ainult Hitler viljelenud.

Vaagijale
Sotsialism on must-valge maailmavaade. On head ja on halvad. Eeldab absurdset lähenemist, et valdav enamus inimestest suudab mõelda ühes taktis. Teoorias võib olla kõik tore, kuid sotsialismi-idealismi keerab tuksi alati inimlik eksitus.
Sotsiaalse turumajanduse näited on praegu paraku just need hädavares-riigid. Mõnel ilmneb see praegu, teistel hakkab see alles ilmnema. "inimnäoline sotsialism" tähendab alati võlgu elamist. Tutvu vahelduseks "ressursside piiratuse seadusega" vastukaaluks marksistlikule ideaalile, et kõike saab olema kõigile ning rohkem kui vaja.
Kusjuures Hiina pole mingi inimnäoline sotsialism. Ehe diktatuur, segatud röövkapitalismiga ning inim- ja kodanikuõiguste rikkumisega.

kiinile
Muidu nõus, aga kas siiski Marx kirjutas alaväärtuslike rahvaste hävitamise vajadusest?!? See on ikka natsionalist Hitleri stiil.

glavlitile
Ja oi kui palju nendele sotsiaalse turumajanduse viljelejatele keeratakse käkki just nende vihaste konkurentide - röövkapitalistide poolt. Eks Obamagi ütles paljutähenduslikult - pankurite ahnusel ei ole piire! Sellest kõigest siin Kreeka näol kirjutabki hästi ja põhjalikult ka sots Karl Lust.
Muidugi, muidugi, "ressursside piiratuse seadus" kehtib millegipärast vaid vaesele rahvale - niigi jõukatele jätkub laristamiseks ressursse lõpmatult... Hiina ideaalne muidugi ei ole, kuid ta siiski on palju kordi inimnäolisem eelmistest.

Vahest vaagija defineeriks: kes on kuulumas tema arust vaeste ja kes jõukurite hulka või mis sissetulek peaks olema nn. keskklassil?

kiinile
Kas seda ongi võimalik täpselt defineerida ja see ei ole ka vajalik. Maailmapraktikas on alati räägitud rikastest, keskklassist ja vaestest. Vaeseid on vist kõige lihtsam defineerida ja seda teavad omavalitsused - vaesed on need, kellele makstakse toimetulekutoetusi.