Vaakuja on nüüd juba "laevanduseksperdi" ametisse astunud, "tubli" tegelinski.

Õige asi see polnud ja uurimist takistati ogu aeg. Aga kõige lihtsam oleks kutsuda maailmakuulsaid selgeltnägijaid ja nemad teeksid kohe asja selgeks. Nad on avastanud palju kuritegusid ja ka ka kaugest minevikust.

Meil ju omad "selgeltnägijad" olemas kolme klouni näol TTV-s, las teadmamehed(ja see naljakas tädi ka) avaldavad lõpuks "tõe" ära.

räägivad vaid merevõhikud. Sest nad ei kujuta üldse ette, kuidas mingi müra laevakeretpidi edasi kandub. kaubalaevadel oli vastu tekki ja trümmides vastu seina tagumine kella 12-ni lausa keelatud, sest see müra kandus metalli mööda edasi ning öine vaht ei saanud välja puhata. Tehti mitu katset, puhastada sai vaid eesmisi trümme ja tanke, paar viimast aga segasid.
Oleks olnud plahvatus, oleks see suurepäraselt kostunud KÕIGINI!
Samuti on jura august põhjas. Asi selles, et siis laev muutub ju rohkem jonnipunnilikumaks,s est raskuskese ja ujuvkese jääb ülespoole. Pange aga jonnipunn pea peale seisma!

põhjuste uurimist takistati puhtast rumalusest ja soovist puhtalt ise välja tulla. Oli ju 90ndate algus ning meil juhtisid noored ajuvabad kollanokad. Neil polnud merendusest ja füüsikast aimugi. Samuti olid tolvanid Soome ja Rootsi juhid. Tekksiki kooskõlastamatu sahkerdamine ja pärast püüti seda süvendada, sest muidu oleks päevavalgele tulnud esialgne rumalus.
uurijad aga tegid kindlaks uppumise põhjuse, mitte aga mingi relvadea sahkerdamise, sest see polnud üldse nende kohuski. Tänaseni aga haugutakse just nende kallal, et varjavad relvavedu. Kuid lolle on alati kuhjaga olnud ja eriti lollid on merevõhikutest ametnikud.

Vanad merekarud, kes on sõitnud eluaeg laevadel ja näinud torme ja suuri laineid ei usu eluilmaski, et üks laev upub 1-2 tunniga, kui tal on visiir ja ramp lahti, mis on praktiliselt veepiirist kõrgemal. Autodekk on ju praktiliselt veekindlate seintega ümbritsetud. Kui tormiga vesi viskabki dekile sisse, siis sealt ta läheb ka minema. Kui vanad kaptenid ja merd sõitnud meremehed neid tobedaid väiteid kuulsid, siis nad arvasid küll, et inimesed on ikka päris segaseks läinud.
Olen lugenud Jutta Rabe raamatut, kus tuukrid avastasid esimesel dekil lõhkmise augu ja võeti ka metalli proovid, kus avastati lõhkeaine jäägid.
Kõige rohkem uppus Rootsi kodanikke, kes hakkasid kohe omal käel uurima, sest riiklikult oli neil keelatud andmeid saada. Nad võtsid omale uurimisgrupi koos advokaadiga Henning Wittega, kes ligi aasta otsa viibis Eestis ja uuris ning küsitles ka pääsenuid. Olen ka Henning Witte raamatut lugenud
Kui Keskerakond Riigikogus uuris seda uuesti, siis lugesin Evelin Sepa blogi, kus ta süüdistas Laari massimõrva organiseerimises, kuna reisilaev oli muudetud tahtmatult sõjalaevaks.
Rootsi sõjaväeluure ülem ütles, et vene sõjatehnikat veeti juba tükk aega ja Eesti poole palvel. Oli tegu riiklikul tasemel aktsepteeritud salakaubavedu. Meil oli tööl üks proua, kelle hea sõber Mereosakonna jurist Väino Karmi uuris Estonia hukku. Ükskord oli ta öelnud, et tal on hirm seda uurida, sest niidid viivad meie kõrgemate meesteni s.t. presidendi ja peaministrini. Aasta pärast suri see mees peaaju vähki.

16:16:24 on ühtaegu liba ja ka jobu.
Sest laeval on tormiga eest lahti, siis meri tormab oma lainetega laevatekile iga 12-13 sekundi takka. Ja mitte paar pangetäit, vaid kümneid tonne. See vesi valgub mööda autotekki laiali ja koondub ühte poordi, mis on kreenis. Meenutan, et juba väljudes oli estonial kreen 1° paremale. Kui arvestada veel tõika, et Utöst lõunas oli tuul ja laine eest vasakult, siis see kreen kasvas veelgi. Vesi aina kogunes paremale. Autod ei seganud, sest veel on imeline omadus valguda ka autode alt allapoole. Seega kreen üha kasvas. Kuid sellest veel ei piisanud uppumiseks.
Nimelt ei seisa see vesi seal vaikselt, sest ta kõigub koos laevaga, kuid jällegi mitte samas rütmis. Nii tekivadki hetked, et kohati on laev isegi tasakaalus ja siis veelgi suremalt tormava vee mõjul kreenis. Ning nüüd tuleb ette kujutada, et samal ajal veel suur laine lööb väljastppolt vastu poordi, mis annab veel ühe liikuva lisajõu. Seega tekib juba 3 jõudu, mis kõik kattuvad ühes suunas. Kui laeva kreen ulatus 40°-ni, siis löökjõud võis laeva vabalt kallutada veel 20°, mis oli juba üle püstuvuspiiri. Ja oligi edasine aja küsimus.
Kui laev vajub ühele küljele, siis vastujääv vesi ei jõua eest ehk alt ära valguda ning aknad saavad löögi nagu tahkelt ainelt. Kui juba pooledki aknad olid puruks surutud, valgus vesi üha kiiremini laeva kajutitesse ja ülaruumidesse, mis pole üldse veekindlad. Samuti on kajutite all ukses sõrestik, ka see laseb vett läbi.
Nii et Estonia läks põhja veel küllaltki aeglaselt.

Las "laevandusspetsialist" vaakuja ütleb nüüd ka mõne "tarkuse" terakese, ta ju teab kõike nagu patoloogiline valetaja maali.

rootsi tuukrid käisid all, mida nägid, me ei tea, neilt võeti vaikimisvanne. vaikimisvandest on nad juba aastaid vabastatud, aga meie vähemalt siin eestis ikka ei tea, mida nad seal nägid või ei näinud. ime siis, et vandenõuteooriaid tuleb kui vändrast...

maali maalt 17:02:15 on liba.
Kui te nii tark olete füüsikas, siis tehke katse, kui laeva keskel on kuskil vesi, kus on suur visiiri auk. Ega see vesi sinna ikka seisma küll ei jää, olgu tal kreeni niipalju kui tahes, ta tuleb sealt august ka tagasi välja, sest auk on veepiirist kõrgemal. Keskel on veidi vett ja all ning üleval on õhk. Kuidas saab üks laev uppuda 1-2 tunniga. Selline laev peaks vähemalt 3 päeva seal hulpima.
Soovitan teil veidi ajude loputust füüsikas teha.

to oi kui põnev
Vaatan, et „laevandusspetsialisti“ tiitlile pretendeerite rohkem teie – mina vaid vahendan laevanduse spetsialistide juba öeldut – saan vaid veel ühe küsimuse esitada – kas saab tõsiselt võtta teadmist, et terrorist, kes on otsustanud pommiga laeva põhja lasta, ootab lõpmatuseni, kuni saabub lõpuks pea kõigi aegade suurim torm Läänemerel, et siis koos tormiga, mis niigi garanteeris juba laeva huku – dubleerides seega laevahukku, oma tegu täide viia? Vastan – ei! – terrorist teinuks seda igasuguse ilmaga, ka vaikse ilmaga.

Aga miks sa sõber Knaps siis üldse sõna võtad? Kas sul midagi muud ei olegi vanaduses teha kui igas asjas targutada? Tee midagi kasulikku, roogi lund või pane tihastele pekki. Keegi ei süüdista sind muus kui selles, et soovid pidevalt targutada kõikidel teemadel, mis on sinust jätnud rumala mulje. Edu sinule vanaduspõlve veetmisel igatahes, ära lasku maie simmi tasemele.

Võiksime ju sõbraga sel teemal pikemaltki väidelda, aga siiski tingimusel, et oleksid nii eetiline, et mind avalikustades julgeksid ka ise nii puhta südametunnistusega olla, et ka ausust üles näitad ja ka enda nime avalikustad.

Üks rootslasest pääsenud reisija oli läinud välja suitsu tegema ja enne katastroofi oli näinud, kuidas üks mootorpaat oli eemaldunud laevast. Jutta Rabe raamatus olid ka tuukrite poolt võetud pildid, kus esimesel dekil hulpisid pakid lõhkelaengutega. Põhjas oli auk suurusega 1x0,5m. Kapteni sillal olid kapten Andersson kuuliauguga otsa ees ja veel surnuid.
Miks ma olen huvi tundnud selle katastroofi vastu. Minu vennanaise lähimad sugulased- väliseestlased, keda ka mina tundsin pr. ja hr. Saared olid ka seal laevas. Nad küll ei uppunud, aga külmusid päästepaadis surnuks. Meil töö juurest ühel proual uppus ema ja teisel õde koos perega.
Pääsenud reisijad imestasid, miks keegi neilt ei soovinud tunnistusi võtta ja kui võetigi, siis neid pole kuskil avaldatud.
Siin libaja rääkis vee survest akendele. Vee surve akendele tekib ikka ja jälle füüsika seaduste põhjal. Mida sügavamale laev vajub, seda suuremaks läheb surve. Selleks, et surve akendele oleks suur ja aknad puruneksid, peaks ta juba põhjas olema. Muide, laeva vrakk ei ole eriti sügaval. Venelased pakkusid kohe järgmisel päeval abi, et kiiresti laev üles tõsta. Nii Eesti, Rootsi kui ka Soome pool keeldusid. Miks?

ajan ikka oma joru - miks pole avalikustatud seda, mida nägid esimesd tuukrid, isegi kui neid on sunnitud valetama, ka seda valet pole kuulnud. kunagi tegi keskide fraktsioon täies koosseisus rakveres kohumise soovijatega, s.t nendega, kes viitsisid ja tundsid huvi nendega kohtuda, ja vot küsisin siis seal sama asja, evelin sepp ajas sel alal mingis vormis seda asja, vastas mulle aga tolleaegne kõva keskerakondlane ain sepik, et ega seal uurida saagi, rootsi sõjalaevad valvad seda kohta, üldiselt keeras jutu ära. see oli ikka aastaid tagasi, sepik oli veel savisaare mees, e. sepp veel RK-s, ja olga sõtnikul oli imik kaasas, repsil oli vist vaheaeg, hansot seal ei olnud, ja võib-olla tal titti sel ajal polnud ka parajasti. tähendab, nii ammu juba olid rootsi tuukrid vandest vabad.

Ära levita idiootlikke külaeitede möga pidevalt.

10:54:23 on liba. Sest õige maali maalt teab, et 70m sügavuses on küll surve 7 atti, kuid kui laev vajub järsult küljele, siis teeb see sama, mis vajuks vastu tahket ainet. Terasest külg peab vastu, palju nõrgem klaas aga mitte.
Kui aga laev on põhjas ning ruum enne vett täis, siis on kummaltki poolt võrdne surve ning klaas jääb terveks.
Sama on ju ka inimese ja kala võrdlusega. Inimene ei tõmba vett sisse, kala laseb vett läbi. Nii et inimene on nagu õhkutäis põis, kala aga nagu vetttäis tops, ning pole üldse oluline kas ta on meetri või 11000 meetri sügavuses. Sellepärast on ka mitme kildi sügavuses vrakkides vett läbilasknud esemed sama kujuga nagu pinnal. liba maali maalt sihukesi asju muidugi ei jaga. Oleks tulnud koolis käia.

et Estonia uppus loodusseaduste järgi, ei meeldi neile, kes lootsid ja loodavad veelgi laipade arvelt raha teenida. Sellepärast ilmutataksegi pidevalt uusi lollusi ning on ka ostjaid.
Kehtib ka seadus, et mida merevõõram on inimene, seda täpsemalt ta laevahukke selgitab.
Sel ajal oli Postil mingi peatoimetaja või toimetaja Toomas (liignime olen unustanud), kes rääkis tõsimeeli, et tüürimees läks sillatiivale sekstandiga kohta määrama! Seda öösel pimedas kui silmapiirigi pole näha! Milest ta siis mõõdaks? Tavalaevadel ju tehissilmapiiriga sekstante polnud, Estonial samuti. IMO reeglid nägid vahepeal ette suurtele laevadele 3 sekstanti, kõik tavalised. Kuid mitte ainult silmapiiri puudud poleks takistanud. Asi selles, et koha määramiseks on vaja vähemalt 2 asukohajoont, vea vähendamiseks 3. Isegi kui asud sekstandiga kõrgust mõõtma (selgelteristatava silmapiiri korral), siis enne tuleb leida sekstandi parand, see võib mitu kümnendminutit kõikuda. Ja kui veel juhtud peeglit nihutama, siis on selle taaste väga kauanõudev toiming.
Seega, algul pead leidma sobiva taevakeha ning siis viima saadavad kujundid ühte ja leiad vahe. Siis võid alles taevakehi mõõtma hakata. Ning nii, et nende vahe oleks vähemalt 30°, muidu tekib liiga suur viga. Soovitatav on nurk 45°...135°. Selge taevaga pead kohe määratlema, mis tähtedega on tegu. Tänapäeva meremehed on GPSiga nii harjunud, et nad ei tunne tähtigi. Kaarti appi võtta aga võtaks taas mitu minutit. Ja isegi kui leiad 2 tähte või Kuu, siis pead pärast nende kõrgust ka välja arvutama hakkama. Näiteks Kuu läbimõõt annab vea 60' ehk meremiili, see teeb 111km! Mida sa sellise kohaga teed ja kellele sa selle esitad? Tullakse otsima Ülemiste järve?
Ka see arvestamine võtab kümmekond minutit ja kui pole aastaid arvutanud, siis näidete varal kuni tund! Kus on Estonia tunni pärast?
Ja too Tooomas polnud muidugi ainuke. Küll mõeldi välja allveelaevu, torpeedosid, tuukreid, üliujujaid, pomme ja madruse poolt avatud rampi ja vööriluuki. Et kohe kindlasti seal ja sel ajal saaks Estonia põhja uputada!

näide, kuidas sekstandiga kohta määrata:

http://www.idea2ic.com/Manuals/YOUR%20POSITION%20WITH%20A%20SEXTANT%20.pdf
https://www.myseatime.com/blog/detail/position-by-sextant

Siin üks arvutusviis:
https://www.nauticalalmanac.it/en/navigation-astronomy/celestial-navigation.html

Ja põhjalikumalt siinuste ja koosiinustega:
http://navsoft.com/Celestial_Navigation_Tutorial.pdf

Mul on siiralt hea meel, et vaagija selles Estonia teemas pole läinud kaasa ogarate vandenõuteooriatega, mida selle teema ümber keerleb nagu s...tahunniku ümber kärbseid.