![]() Mitu Eestit on Eestis?
Ants
2013-01-01 20:35:38
Paistab meie seltsimeestel siin on lahti Nõukogude aegne ajalookäsitus . Lugupeetud seltsimehed tulge edasi järgmisse sajandi kus juba räägitakse tõtt nende "riikide jagamisest " milline -kellekile 1942 aasta jaanuaril .Eeti võitles koos Lätiga ennast vabaks venelastest Vabadussõjas ja sai uuesti vabaks peale "laulvat revulutsiooni " kui lagunes terrori impeerium Nõukogude Liit . Jeltsini ees "müts maha" tema oli tõeline suur poliitik . Ja nagu papagoid korrutavad meie seltsimehed siin ,Eesti riik OLLA ISE astunud Nõukogude Liitu !? .Nüüd küll terve maailm tunnistab vene okupatsiooni peale agressori Venemaa enda . Õigustühine oli 1943 aasta "riikide jagamine " jälle see jääb vabaks --selle okupeerivad venelased kes on maailma kõige suurem agressor teiste rahvaste vastu . Nüüd ometi said orjastatud rahvad Nõukogude Liidu lagunemiseda vabaks . Või Poola riigi vastu kunagi sõdinud korraga kohe Venemaa, Ukraina NSV, Valgevene NSV .Läti Nsv, Leedu Vabariik, Galiitsia NSV, Polrevkom Kokku 7 riiki ja said poolakate käest peksa ??? Kiitus poolakatele kes oskasid kaitsta oma vabadust . Ja Katõnis siis maksti kätte Poola intelligentsile selle peksasaamise ja alanduse eest ?
preislane
2013-01-01 21:17:33
Nagu Eesti vabadussõda, nii oli ka Nõukogude - Poola sõda vaid üks osa Vene Kodusõjast, mis peeti aastatel 1917 - 23 ja lõppes NLiidu loomisega.
Poola Vabariigi (Pilsudski) poolel võitlesid Ukraina (Petljura), Valgevene (Bulak - Balahovitš)ja Vene (Wrangeli 10 000 sõdurit) väeosad. Kumbki pool ei saavutanud selles sõjas oma eesmärke.
preislane
2013-01-01 21:23:20
Võib lisada, et poolakas Tuhatševskile allunud 15. armeed juhtis eestlane August Kork.
Polrewkomi poolt oleks Poola uueks juhiks Pilsudski asemele saanud Felix Dzerzhinsky.
Ants
2013-01-01 22:16:02
Täpsustus preislasele -- Eesti Vabadussõda ei olnud mingi kodusõda . Venemaa pole iialgi olnud eestlastele mingi kodumaa. Vaid siin valitses vene okupandid . Vabadussõda oli sõda kogu Eesti rahva ja Lenini Venemaa vahel millise Eesti võitis ja Eesti sai vabaks võõrast võimust . Lenini Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla rahu eest . See ,et käputäis eesti kommuniste võitles Venemaa poolel ei tee sõda kodusõjaks - Miljon Vlassovlast sõdis ka koos sakslastega Nõukogude Liidu vastu -kas see oli siis ka kodusõda !?
Ants
2013-01-01 22:22:22
Veel preislasele . Need Petljuralased ,vene Wrangeli ja Bulak-Balahovitši mehed sõdisid Lenini Venemaa vastu mitte selleks ,et Poola vabaks saaks . Poola riigi vabaks võitlemise au jääb siiski ainult poolakaile . Ka Eestis Vabadussõjas -vene "Loodearmee" ei tunnistanud mingit Eesti Vabariiki ,nemad sõdisid vene tsaaririigi säilitamise eest .
kiin
2013-01-01 22:45:40
Kesikute tahtmatuses tunnistada EW järjepidevust alates 1918. aastast pole miskit imelikku. Nende soov oli jumalast uue riigi tekkimine - ühes sellega oleksid saanud kodakondsuse ning valimisõiguse kõik paarkümmend aastat tagasi Eesti territooriumil elanud inimesed. See Savisaare plaan ei läinud läbi, riik taastati järjepidevuse alusel ning selle tulemusena kaotas KE eesotsas Savisaarega umbes kakssada tuhat nende poolt hääletajat valimistel. Sellest ka nende viha praeguse riigi vastu ning selle juriidilise õigsuse alalõpmatu kahtluse alla panek.
to Ants 2013-01-01 22:16:02
2013-01-01 23:06:10
Eesti pole olnud aastani 1920 rahvusvahelise õiguse subjekt.
Ka 1721. aasta Nystadi rahuga läks Liivima ja Eesti Rootsi alluvusest Venemaa alluvusse, lisaks said rootslased venelastelt kopsaka rahasumma kompensatsiooniks ja tagastasid Rootsile soomlastega asustatud alad. Vene Kodusõja ajal aga ei jõudnud paljud eesti väeosad Eestisse võitlema, sest peeti tähtsaid lahinguid hoopis Koltšaki vastu. 15 milj. kuldrubla tähendas seda, et Eesti poliitikud hakkasid tegutsema Nõukogude Venemaa huvides. Eesti sõlmis Tartu rahu Venemaa ebaseadusliku režiimiga. Vlassovlaste jaoks oli sõda Nõukogude Liidu vastu ka kodusõda. Punaarmee vlassovlasi üldjuhul vangi ei võtnud, vaid lasi peale ülekuulamist nad kohe maha. 1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga. Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.
to Ants 2013-01-01 22:22:22
2013-01-01 23:11:03
Ka Poola polnud huvitatud iseseisvatest Ukraina, Valgevene või Leedu riikidest.
Ja ära valeta Petljura ja Bulak - Balahovitši kohta. Wrangel ja Judenitš võitlesid loomulikult Venemaa seadusliku võimu poolel.
to kiin 2013-01-01 22:45:40
2013-01-01 23:15:21
Eesti esitas 1991. aastal ÜRO-le oma riigipiiriks praeguse riigipiiri, mille alusel nii ÜRO kui ka selle liikmesriigid tunnustasid Eesti iseseisvust.
Mis järjepidevusest sa rahvusvahelise tasandi mõttes jahud? Lisaks loobuti aastatel 1993 - 94 territoriaalvetest Soome lahes nii Läti kui ka Venemaa kasuks.
Ants
2013-01-02 00:29:55
Järjepidevus on see, et Eesti Wabariik mis loodi Vabadusõja järele oli Rahvaste Liidu liige ja see Eesti Wabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt juunis 1940 . Seda tunnistab nüüd kogu maailm . Ja praegune Eesti on on Eesti Wabariigi järglane mitte mõni uus riik. 15 miljoni kuldrubla maksis Lenini Venemaa sõjakahjude eest mida Punaarmee tegi Eestit rünnates . Lugege ajalugu ärge mõelge omastpeast nõmedusi välja .
kiin
2013-01-02 01:15:42
Kiin kõneleb sellest järjepidevusest mida on tunnistamas kogu planeet, välja arvatud Moskva ning mõningad tema siinsed tallalakkujad.
tõnu
2013-01-02 09:16:36
ei oska nii kõrgel tasemel vaielda, aga antsu juttu peale, et hitler tahtis tagasi saada ainult kaotatud lebensraumi, tundub ikkagi imelik, kuhu see hitler tahtis ikkagi poola rahva panna, oli ta ikkagi suur ja ajalooline rahvas, ja see poola koridor oli ju jäetud nii, et sakslased käisid sealt üle kui üle oma õue .tõesti pole mul andmeid, kus elasid nn. etnilised poolakad enne 1. m-sõda, ja palju neid oli, ma mõtlen päris poolakaid, mitte mingeid vene-leedu segu
Ants
2013-01-02 14:40:51
Lugupeetud Tõnu ,mitte mina ei kirjutanud ,et Hitler tahtis ainult tagasi Esimese Maailmasõja järel temalt võetud sakslastega asustatud alasi . Seda kirjutas Arno kelle ajaloo tundmises aga ma ei kahtle .Tunnen Arnot ja tean tema on ka "Mein Kampf"-i läbilugenud . Mina kirjutasin ,et Hitleril oli sõja alustamine Nõukogude Liiduga "SUNDKÄIK" --enesekaitse kuna Hitleri käes oli "Kolmikpakti" koopia. (Stalinil ega liitlastel polnud aimugi ,et nii rangelt salastatud dokument ikka jõudis Hitleri kätte) Stalinil oli väed juba rünnakuks koondatud piirile kuid Hitler ründas ise esimesena . Tagajärge teate kõik . Lugege vene kindral Viktor Suvorovi raamatut "Katastroof"
arno
2013-01-02 20:15:58
Antsul on õigus, Hitleri plaanidest kirjutasin mina. Nähtavasti pole tõnu midagi kuulnud ega lugenud(või pole lihtsalt tahtnud)Saksa/Poola läbirääkimistest vahetult enne sõjategevuse algust just nimelt sellesama "poola koridori" kehtestamise üle sest Saksamaal puudus üldse maismaaühendus Preisimaaga, ühendus toimus vaid meritsi, nii nagu nüüd "Kaliningradi oblastil" Venemaaga. Kahgjuks nurjas need läbirääkimised just VENEMAA, kes ässitas poolat mitte mingit järeleandmist tegema, lubades poolakaid kõikvõimalikul moel aidata. Kuidas see aitamine välja pidi nägema, selles võisite kõik ise hiljem veenduda. Hitler nägi poolas nimelt Saksamaa liitlast Venemaa vastu ja sõja tekkimises kahe maa vashel oli peamiseks põhjuseks Poola suurriiklik põikpäisus, Poolakatelel polnud meelest läinud nende keskaegne vägevus kui Poola riik ulatus Volgani ja Musta mereni. Ühel ajahetkel kuulus isegi Liivimaa Poola alla ja tookordset Eesti ala jaotati Poola ja Venemaa vahelise rahulepingu alusel. sellest on pikem kirjutis ajakirjas Tuna. Kõige selle kohta on netis materjali tohutult, viitsiks keegi vaid lugada.
to kiin 2013-01-02 01:15:42
2013-01-02 23:03:54
Enamus planeedi elanikest ei tea Eestist midagi!
sõna sekka
2013-01-02 23:07:03
1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“. Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk. Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani. 1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt. Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule. 1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles marssima Kaunasesse. NLiidu hoiatus takistas plaane ellu viimast. 17. märtsil järgnes Poola ultimatum Leedule, milles nõuti diplomaatiliste suhete sisseseadmist 48 tunni jooksul. 1938. aasta 28. mail teatas Hitler kõrgematele ohvitseridele, et kõigepealt ajame asjad Idas korda, seejärel annan teile 3 – 4 a. aega Läänes suuri tegusid teha. Kaaluti variant rünnata NLiitu, minnes Poolast mööda kahes suunas: Balti riikide ja Rumeenia kaudu. 1938. aasta 29. septembri Müncheni sobingu taustal said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta. Poola oli ainus riik, kellele Saksamaa teatas Austria Anschlussist ja soovitas Poolal sama teha ka Leeduga, ainult Memeli piirkonna tahtis Saksamaa endale saada. Hiljem “tulid” Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud. 1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti. 1939. aasta 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu. 31. märtsil sai Poola ka Inglismaa garantii. 11. aprillil andis Hitler omakorda korralduse alustada ettevalmistusi sõjaks Poola vastu. Peale Poola kampaaniat tulnuks ka Leedu ja Läti võtta Saksamaa kontrolli alla. Saksamaa tühistas 28. aprillil Saksa – Poola mittekallaletungipakti ja Inglise – Saksa 1935. aastal sõlmitud merekokkuleppe. 1939. aasta märtsist septembrini saadeti Poolas 50 000 sakslast koonduslaagritesse, neist 15 000 hukkus. Kõigile oli selge, et Saksamaa peab selle reageerima...
to tõnu 2013-01-02 09:16:36
2013-01-02 23:09:00
Generalplan Ost raames alustati poolakate ja leedukate ümberasustamist Venemaale. Olukord rindel aga ei võimaldanud enamat.
sorb
2013-01-02 23:11:43
II maailmasõja ajal nottisid poolakaid ka ukrainlased, pannes Volõnias ja Polesijes toime pogromme.
http://regnum.ru/news/1045642.html http://en.wikipedia.org/wiki/Massacres_of_Poles_in_Volhynia
eestlane poolas
2013-01-02 23:23:03
Eesti Leegion, hilisem 20. SS - Diviis, loodi Krakowi piirkonnas Debicas Poolat okupeerinud väeosana. See loodi politseipataljon "Ostland" baasil, mis tegutses Lvivi getos, põletas maha Žitomiri sünagoogi, valvas Babie Jaris jne.
Politseipataljon "Ostland" baasil moodustati peale rindeväljaõppe saamist pataljon "Narwa", mis suunati Ukrainasse tagasi, siis juba SS - tankidiviis "Wiking" koosseisu. Olles Poolas, käisid leegionärid ka judeneinsatz’is ja aitasid küüditada poolakaid Saksamaale. 1945. aasta 18. märtsil lõppes Eesti Diviisi lahing Poolas Opolie (Oppeln) all kaotusega, kogu rasketehnika aga ka staap tuli maha jätta, hiljem toodi staap siiski piiramisrõngast välja.
Ants
2013-01-02 23:30:35
"Sõna sekka" oleks pidanud rääkima ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu omavahelisitest sobinguisd ja kindlalt MRP paktist kus Saksamaa lubas Balti riigid ja Soome Stalinile . Lausa kummaline lugeda ajaloost kuidas väikeriike kes Rahvasteliidu liikmed nagu mingit "peenraha" jagati küll kord ühele suurriigile siis jälle teisele . See kõik aga ei muuda tõsiasja , et alatu iseloomuga Stalin kohe plaanis oma liitlase Hitlerile (kellega oli sõlmitud MRP pakt) lüüa "nuga selga" uue pakti sõlmides Inglis ja Prantsusmaaga . Aga Saksamaa luure oli tasemel ja varsti oli see "kolmikpakt" Hitleri laual kes siis ka vastavalt tegutses .
|