to eelmisele 2011-01-28 13:50:11

Ta hakkab arvestama ka vanuse kui riskiteguri järgi.

juku, ära ka sina räuska! Nii et siis juku järgi on juba olukord nii halb kui ka lootusetu korraga - isegi Põhjasõja järgi suutis eesti rahvas ennast taastada, kas nüüd siis jooksemegi kõik laiali ilma midagi ette võtmata ja lõpetame selle AS Eesti tegevuse?

muideks Vaagija mina ei räuska- aga sinu erakonnakaaslane Simson räuskab küll ning samas pole tal ÜHETI reaalset ettepanekut. Keskerakond pole esitanud ühtegi ettepanekut, kuidas inimesi eestist kinni pidada- ja kui päris aus olla, siis paisutate seda probleemi ka julmalt üle (puhtalt propaganda eesmärgil). Inimesed jäävadki elu aeg liikuvaks ja mingite trikkidega te neid kinni ei pea. Kes tahab, see läheb. Aga elu sellest seisma ei jää. Nii, et ei tasu nutta ja süüdistada valitsust kõiges, mida ka teie ei suudaks muuta.

juku, räuskamise suhtes olen vastupidisel arvamusel.

väga hea, et sa vähemalt teistes asjades minuga ühel nõul oled :)

http://pealinn.tallinn.ee/index.php?pid=136&lang=5&nid=8289
Eesti majandus kui surnud kassi põrge.

"Maailmakuulus investor George Soros arvab Telegraphi vahendusel, et Suurbritannia langeb väga suure tõenäosusega tagasi majanduskriisi, mille põhjustajaks võib saada valitsuse kärpepoliitika. Sorose sõnul aga viib rahade kärpimine majandusaktiivsuse languseni varem või hiljem ning nii järsud kärped annavad Briti majandusele pikas perspektiivis tagasilöögi. Sorose arvamust toetas ka majandusteadlane Nouriel Roubini, kelle arvates on Briti majandusel suur languse oht. IMF samas on aga kindlalt Briti kärpepoliitikate seljataga ja toetab neid. OECD esindaja seevastu teatas, et tema meelest viib Briti kärbete poliitika languse keerisesse kuna kärpe poliitikate juures ei ole mitmeaastast plaani, kuidas lahendada kärbetega kaasnevaid tööpuuduse probleeme. Sorose arvates peaks britid praegu oma majandust pigem ergutama ja kulutusi suurendama, kuid mitte ergutama tarbimist, vaid suunama raha valdkondadesse mis suurendavad riigi konkurentsivõimet.

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11734

Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus”

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=412491
See, et president Ilves on arrogantne ja jälgib Eesti asju üleolevalt justkui eemalseisja positsioonilt, polnud muidugi uudis, mis selgus vikilekete abil. See kõik oli varem teada. Pole mingi saladus, et presidendina pole ta ju olnud erakondadeülene, vaid Keskerakonna ja Rahvaliidu vastane. Ilvese suhtumisest kumav põlgus Rüütli vastu - meenutagem või kuulsat nelgibuketti - tundub mõnest tema hoiakust või väljaütlemisest laienevat kogu Eestile.
Postimehe refereeritud memodest näeme, kuidas riigipea oma endise kodumaa diplomaatidele Eesti poliitikuid taga räägib ja halvustab, teades ometi, et ta sõnad edastatakse otsemaid lombi taha. Näeme, kuivõrd usalduslik on Ilvese vahekord ameeriklastega, samal ajal kui enda ja lihtsa Eesti vahele on ta rajanud raskesti ületatava kõrkuse müüri.

arbo katsub jälle oma pisikese mõistuse otsast hakkama saada lugupeetud eksperdi väidetega. kusjuures 5minuti jooksul, erinevalt ilmselt eksperdi tehtud pikemaajalisest tööst.

kõigepealt nn valedest - tahaks teada kus, kes ja millal on atud väited kasutanud?

punkt 1 - oleks aus tuua kõrvale ka eelmiste aastate majanduskasvu tõusu näitajad.

punkt 2 - sama, mis esimeses punktis.

jääb praegu pooleli...

mulle on ikka arusaamatu see kapitalismi värk. ansip korrutab pidevalt, et majandus ongi tsükliline ,s.t. et elu peabki käima nii kui näiteks karul, sööb talveks p... täis, kevadel pistab kasvõi oma pojad nahka. selle uue vabariigi ajal olen kaks korda sattunud koondamise alla (ausalt öeldes pole ma eriti solvunud olnud , kuna olen need aastad ka juba pensinär olnud-.kaevuripensionil 20 a. varem lihtsurelikust), ühel korral pankrottipesasse jäänud ja ühel korral ise pea-aegu pankrotti jäänud- nagu paljuvõitu vähem kui 20 aasta kohta? JUKU seletab natuke eespool, et ega riik (valitsus) töökohti loo, ikka ettevõtted, aga juttu lõpeks ütleb ikkagi , et meie riik on veel nii vaene, et paremat palka maksta. vastuolu?veel üks asi. pidevalt jahutakse sellest tööviljakusest. no olemegi hirmus viljakad, kolm meest vehivad kümmne eest, aga ülejä'änud seitse ootavad abirahasid nende kolme hirmsast tööviljakusest, need kolm võtavad ju töö ära. rohkem ei viitsi seletada ,rääkida oleks küll, niikuinii selle riigikorraga paremat loota ei ole.

Suur tööpuudus vastab igati 1938. aasta põhiseadusele.
Lisaks, tollal said pensioni vaid riigiteenistujad ja mingit haigekassat samuti polnud. Seega arenguruumi jätkub!

raske vaielda, aga minu teada oli eesti ajal haigekassa rahakorjamine küll olemas vähemalt lutheri vabrikus ja oli 2%, maksis tööline ise. ja veel ,põllumajandus on nende suurte latifundiumitega tuksi keeratud, kas just põllumajandus, aga tööhõivele ei anna nad juurde küll midagi, 3% toidavad terve riigi ära, õigete talude korral oleks tööd olnud tervele suguvõsale. kas 1938.a. põhiseaduses on kohe öeldud, et tööpuudus PEAB olema. nüüd on koguni nii, et HALLparun paneb näit. kasvõi minu naisele topeltkoormuse, aga appi ma talle minna ei tohi. meil on siin üks parunike, kes igal pool , kus ta natukenegi tegutsema hakkab, esimese asjana riputab ülesse ERATEE ja telliskivi takkaotsa. eks ta hirmudel on alust ka, eks mäleta ta ju palju ise kolh. nihverdas!

kallis majandusekspert onu olev - rääkides "valest nr 3" tuleb mul peale nutt koos naeruga, nönna labaselt loll on SINU vale.
1930. aastatel, kui eksportturgude ahenemise ja tootmise kokkutõmbamise tõttu ulatus töötuse määr 10 protsendini töövõimelisest elanikkonnast. Erinevalt tänasest puudus Eestis 1930. aastatel töötuskindlustus, tööpuudust aitasid tollal leevendada tööbörside töövahendus ja kutsenõustamine, hädaabitööd ning riigi toetus, eelkõige aga meetmed majanduse edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks.

Suur kriis ja drastilised abinõud

1929. aastal lahvatanud ülemaailmne finants- ja majanduskriis hakkas Eesti majandust mõjutama 1930. aastal: tootmine tõmbus kokku ning tööbörsil registreerus üha rohkem töötuid. Riik andis hädaabitööde korraldamiseks üha enam raha, ent samas karmistati hädaabitööle pääsemise tingimusi. Haridus- ja sotsiaalministeeriumi 1930. aasta 26. novembri ringkiri lubas tööbörsil hädaabitööle saata vaid töötu, kes oli Eesti Vabariigi kodanik, elanud tööbörsi piirkonnas vähemalt aasta, teinud viimase aasta jooksul vähemalt 12 nädalat palgatööd (välja arvatud hädaabitööd) ning olnud tööta vähemalt ühe kuu. Abielus töötu „kvalifitseerus" juhul, kui abikaasa sissetulek kuus ei ületanud 25 krooni. Hädaabitööde piiratud mahu tõttu eelistati töötuid, kel oli alaealisi või töövõimetuid pereliikmeid.

Kehtestatud sätted mõjutasid tööjõuturgu tervikuna, eriti aga Narva piirkonda, kus üle 15 protsendi registreeritud tööotsijaist olid kodakondsuseta. Et ringkirja vastu saabus hulgaliselt proteste, pehmendas ministeerium ettekirjutust, tehes erandi vähemalt kümme aastat Eestis elanud kodakondsuseta isikutele.

jätkub jutt "vale nr3" valetamise kohta

Üheks tööpuuduse leevendamise abinõuks kujunes tööaja lühendamine tööstusettevõtteis kaheksa tunnini päevas alates 1. septembrist 1931. Sellega loodeti tõsta tööhõivet ja sundida tööstureid lisajõudu palkama.

Drastiliseks kujunes 1932. aasta 1. aprillil jõustunud „Tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadus", mis nägi ette, et kui riigi- või omavalitsusasutuses, kaasa arvatud õppeasutuses, töötavad mõlemad abikaasad, tuleb vallandada naine juhul, kui tema abikaasa teenib töötades linnas vähemalt 140 krooni või maal vähemalt 80 krooni kuus. Keelati ühe isiku töötamine riigi- või omavalitsusasutuses või riigiettevõttes kahel kindlapalgalisel ametikohal. Samuti andis seadus õiguse vallandada riigi- ja omavalitsuse teenistusest isikuid, kes on välja teeninud vanaduspensioni.

Väljapääsu otsingud

1932. aasta alguseks kujunenud olukord sundis hetkeseisu kaaluma ja väljapääsuteid otsima. Mitme analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et tööpuudus on muutunud alatise iseloomuga nähtuseks ja selle peamine allikas ei ole tööstus, nagu tavaline tööstusriikides, vaid põllumajandus. Maareformi põhjustatud struktuurse muutuse tagajärjel oli maalt välja tõrjutud ligi 46 000 inimest, kes suundusid linnadesse. Linnamajandus polnud aga sel määral kasvanud, et sellele rahvahulgale tööd pakkuda. 1932. aastal linnatöötute hulgas läbi viidud uurimus näitas, et ligi kolmandik neist oli hiljuti maalt tulnud. Majanduskriis suurendas töötaolu veelgi ja mitte ainult linnades, vaid ka maal.

jätkuks "vale nr3" idiootsustest

Teine oluline järeldus, milleni jõuti, oli see, et Eestis puuduvad eeldused tööturu küsimuse positiivseks lahendamiseks eramajanduse vaba arengu teel - põllumajandus pole suuteline tootmist laiendama ja töömahtu suurendama ei kriisi ajal ega ka pärast seda. Tööstuses nähti küll potentsiaali, kuid mitte lisatööjõu palkamise, vaid tootmise ratsionaliseerimise ja olemasoleva tööjõu parema kasutamise läbi. Kaubandus oli üleküllastatud nii inimtööjõu kui ka sisseseadete ja kaupade alla investeeritud kapitali poolest. Sama kehtis transpordi kohta. Selline arutluskäik viiski järeldusele, et Eestis puuduvad vabaturumajanduse tingimustes eeldused tööjõumahu suurendamiseks tööstuses või teistes rahvamajanduse sfäärides.

Tööjõuturu normaliseerimiseks oli siiski vaja välja töötada konkreetsed abinõud. Selleks moodustas valitsus oma otsusega 1. septembrist 1932 erikomitee, mis pärast pikki arutelusid jõudis üksmeelele, et rõhk tuleb asetada elamis- ja töövõimaluste laiendamisele maal. Komitee soovitas muu hulgas korraldada ümber tööbörside tegevuse, sest neil polnud autoriteeti ei tööotsijate ega ka tööpakkujate hulgas. Seda eelkõige seetõttu, et lootus tööbörsi kaudu alatist tööd saada oli imeväike. Tööbörside tegevus piirdus peamiselt töötute registreerimise ja nende saatmisega hädaabitöödele, tööpakkumiste registreerimine ja tööotsijate teavitamine vabadest töökohtadest oli jäänud tagaplaanile. Tööpakkujate silmis oli tööbörs aga koht, kus registreeriti ühiskonnaheidikuid ja seetõttu ei rutanud nad tööpakkumisi börsil registreerima, ka kvalifitseeritud tööstustöölised enamasti tööbörsilt tööd ei otsinud. Nemad lootsid töökuulutuste peale.

1929 -1933, khm, khm, khm. oli ikka tunduvalt lühem kriis küll kui t"na...

"vale nr4" koha pealt võib "tunnustatud" eksperdil isegi õigus - reformi ja KESKERAKONNA vastuseisu tõttu parlamendis jäi näiteks tegemata haldusreform., reformi ja KESKERAKONNA vastuseisu tõttu jäi parlamendis vähendamata riigi (loe - sinu ja minu) poolt valimistel parteide toetuse nime all raisatav raha., reformi ja KESKERAKONNA häältega kukutati läbi allar jõksi teine ametiaeg - kujutage ette, inimene tahtis muuta parteide rahastamise tegelikult läbipaistavaks...

piisab võib olla?
need on FAKTID - mulle piisaks ka teatud keskerakondlaste kilkamisest, et refi ja keski koalitsioon oli väga "konstruktiivne". seda jama me helbime siiani, igasugustest kraavidest kõnelemata...

to juku: viska ruttu liimikott käest ära, oled juba niigi sassis ja otsid äärmuslikke juhtumeid ja ainult selleks, et mind sõimata. Sai kergem va tolgus ja igaks juhuks võta ka munad perse alt ära, läheb valu üle ja elu hakkab ka reaalsemana tunduma..

Siin on Musketär saanud sahmaka rumalaid süüdistusi aga ta sai ise hakkama.
Eesti majanduskriisi rasketes tagajärgedes on peamine Ansipi ja ta valitsuse ebakompetentsus , mis tuleneb Punalipulise Balti Laevastiku poliitlleitnandi haridusest ja ta kamarilja samasugusest tasemest - nagu rahvuslik õnnetus. Seletus , et Lätis on hullem on selge debiilsuse argument.
Sellise tasemega seltskonnast mingit uut "eduvalemit" oodata on ülim naiivsus. Pealegi on Eesti valitsuse varasemad käki keeramised olnud sedavõrd rängad, et majanduse kaasaegse struktuuri taastumine võib võtta aega tosin aastat. Pealegi on töökeskkond ja töötajaskonna inimkvaliteet suure väljarände rängalt kahjustatud. Mingit kõrgtehnoloogilist high tech suure lisandväärtusega ettevõtete loomisest ei saa enam rääkida, sest juba täna EI leia lihtsaid vooltootmise produkte tootvad ettevõtted tööjõudu. Lihtsad tooted toodavad uut vaesust ja nii see nõiaring kordub.
Ei ole ka Keskil mingit imerohtu, sest ka selle parteil puudub kompetents ja kaasaegse majanduse juhtimiseks kaader.
Seega pada sõimab katelt.

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=380233
Raukas nõuab Lukase kohtualla andmist.