Kell 23 pani Ülo Nugis lõpuks hääletusele korduvalt redigeeritud otsuse «Eesti riiklikust iseseisvusest». Vajati 53 häält, et senisest ENSVst saaks jälle Eesti Vabariik. Kell 23.02 näitas häälte lugemise tabloo, et otsuse poolt on 69. TV vahendusel jälginud kogu Eesti rahva hing hõiskas sel viimasel 20. augusti tunnil. Lõpuks leiti üksmeel ja julgeti teha otsus, mida oodati juba aastast 1988. Tänastele noortele üks võrdlus. Kui väga teineteist armastav paar on 3-4 aastat oodanud ja pikisilmi lootnud last saada ja siis äkki tuleb rõõmusõnum rasedusest! Midagi sarnast tunti tollal hinges.

Ehkki riigil puudus oma raha, rahva poolt valitud parlament ja riigipea, ka ministrite nõukogu esimees tundus tagurlik ja riiki okupeerisid jätkuvalt võõrväed, sai rahvas tugeva impulsi, et reaalne de facto iseseisvus pole enam mägede taga. Ainus kes sellel õhtul Toompeal ei rõõmustanud ega löönud ETV kaamerate ees pokaale kokku oli ministrite nõukogu esimees Edgar Savisaar… Kas ta mõtles tagasiastumisest?

Vaevalt. Aga palju olnuks teisiti kui jätkanuks Tiit Vähi. Kohe alustatuks ettevalmistustega krooni kasutuselevõtuks aastavahetusel nagu oodati. Samuti tehtuks ka maksureform varem ja ehk saanuks Eesti ka juba aastaks 1992 oma esimese eelarve? Käibemaksu ja kõrgemaid tööjõumakse hakatuks koguma 6 kuud varem. Eesti riik olnuks märksa tugevam ja paremad ametnikud ei siirdunuks mujale.

Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad
Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”?

Majanduse olukord aastail 1990-1991
Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida?

.

Järgmise sammuna (vist 1990?) kaotas Edgar ära SORVO, mis tegeles riigifirmade kontrollimisega ja mida toona kardeti rohkem kui KaPo-t täna. SORVO kadumine oli stardipauk riigiettevõtete juhtidele hakata ajama oma "äri" riigi vahenditega. Kas juhuslik aps? Majandusjuht alustaks erastamisega ja pärast suurema osa ettevõtete erastamist, saanuks likvideerida või reorganiseerida riigimajandust kontrolliva organi.

1991. aasta suve algul oli enamike edumeelsete eestlaste jaoks selge, et eesti kroon tuleb sisse viia nii ruttu kui võimalik. Hinge vaakuva NSV Liidu rahatrükikojad trükkisid raha juurde seni nägematu hooga. Senini veel administratiivselt hindu kinni hoides ja muude majandushoobadega pidurdatud inflatsiooni tempo oli veel talutav, kuid pessimistid ennustusid lähema aasta jooksul kuni 10-15 kordset hindade tõusu. Kuna ettevõtete arvetel ringelnud rublade hulk oli mitu korda suurem sularahana käibel olnust ning hiiglaslikud summad kulusid Tšernobõli tuumajaama avalikkuse jaoks väiksemaks salatud katastroofi tagajärgede likvideerimisele. Ka maailma tõhusaim Gorbatšovi alkoholismi vastane võitlus andis impeeriumi riigituludele valusa löögi.

NSV Liidu poolt aastakümneid viljeletud vabastussõdade poliitika tõttu lisandus palju uusi nafta tarnijaid ja OPEC ei suutnud enam maailmaturuhindu kontrollida. Saudi Araabia lõpuks tüdines kokkulepete rikkumistest ja 3-kordistas oma naftatootmise ja naftahind maailmaturul alanes mõne aastaga 4-korda. Suurel määral nafta- ja gaasi ekspordist elatuva NSVL valuutavarud kuivasid tilgatumaks, kuid aastakümneid naftat laristanud riik ei suutnud oma kulusid tulude vähenemise tempos kärpida.

Eesti kroon ja 6 kuu hüperinflatsioon
1989. deklareeris Savisaar vajadust võtta kasutusele "konverteeritav" rubla! Eesti kroon oli Savisaare jaoks kapitalismi sümbol ja "iseseisvas" Eesti NSV-s ei saanud seda lubada. Talongidest ja pikkadest poesabadest majanduse kraavikeeraja suurt kaugemale ei jõudnud. Nagu Indrek Toome ei teinud maksureformi, nii lasi ka Edgar iseseisvaks pürgival riigikesel tasakesi rahatuks joosta. Eesti NSV Liidust veidi vabam hinna- ja majanduspoliitika tingis ka ülejäänud NSV Liidust suurema inflatsiooni.

Pensionärid on tihti kurjad Siim Kallase peale, ta olevat Eesti Panga juhina rahareformi teostades ära nullinud nende aastakümnetega kogutud rublasäästud. Kahjuks ei süveneta, keda tegelikult õigem oleks kritiseerida. Eesti krooni vastane Edgar tegi kõik selleks, et eesti krooni kasutusele ei võetaks. Säästusid ehk seisvat raha nullis ära nõukogude rubla hüperinflatsioon, mis iga kvartaliga üha enam progresseerus. Inimesed ostsid suures hirmus poodidest igasugu kättesaadavat träni kokku, et hüperinflatsioonikeerises seisva raha tõttu teenistuse väärtuse kadu veidikenegi vähendada.

Piltlikult seletades, rublatsoonis olles istusime kuristikku liikuva rongi esimeses vagunis. Oma raha kiirema kasutuselevõtu pooldajad Rein Otsason, Siim Kallas jt kutsusid vagunit (loe rubla) hülgama. Maha hüpata oli valus, kuid väldituks sügavikku sõitu ja maandutuks kuristiku nõlval, kust olnuks lihtsam kuristikust välja ronida.

Aga Edgar tõkestas tee kuulutades, et ta läheb veduri masinaruumi ja paneb rongi seisma või isegi vastupidi mäkke üles rühkima! Paraku oli see kas alatu vale või sinisilmne naiivsus. Vedurilt olid kõik juhthoovad eemaldatud ja rong liikus mitmendat aastat juhist sõltumatult omasoodu allamäge.

Eriti selgeks sai krooni kasutuselevõtu vajadus sügisel-talvel pärast 1991. augustiputši. Rahvas ootas eesti krooni ja iga nädalaga tühjenesid poed kaubast, väljaarvatud valuutapoed. Edgar aga tegutses rahva tahte ja turu ootuste vastaselt oma inertsist või nõuandjate soovituste kohaselt "juhtimisega" edasi, püüdes jõge vastupidi voolama panna.

Jõuluks 1991 tehtud eesti kroon olnuks 2:1 saksa marga suhtes
Milline olnuks eesti krooni kurss saksa marga suhtes 6 kuud varem? 1991. aasta viimastel Eesti Panga valuutaoksjoneil müüdi saksa marka hinnaga 15 kuni 15,5 rubla. Rubla summade jagamine 10-ga andnuks 1,55 seega jäänuks kursi 1 DEM = 2 EEK korral ka piisav 22%line tugevusvaru? Viimasel Eesti Panga oksjonil juunis 1992. müüdi saksa marka umbes 63 rublaga. Kogu riigivara olnuks arvel 4 korda kallimalt?

Edgari vaesuslõks Eestile
Viimase 8 kuuga juunist 1991 kuni tagasiastumiseni jaanuaris 1992 juhtis Edgar Eestit vaesuslõksu, millest väljaronimiseks kulus vähemalt 1,5 aastat. Tema otsene vastuseis eesti kroonile oli põhjus tänu millele rublatsooni 1992. aasta esimese poole meeletu inflatsioon tegi 4-kordse allahindluse eesti tööjõule ja kinnisvarale. Tõsi ajutiselt, kuna aasta-paariga turul hinnad stabiliseerusid „õigel“ tasemel, kuid paljud turumajandusvõõrad kodanikud vaesusid.

Tuttav, kes oli tollal baarmen, heietas 1992. rahareformi järgseid aegu, kui esimestel kuudel rublasid loopima harjunud kundedel ka kroonid vintis peaga harjumusest kergelt kadusid… Ta teenis jootrahana 10 tuhat krooni kuus, millega saanuks Tartus osta ühe toalise korteri. Nüüd ta olnuks üürikorteri(te) pidaja. Mis kergelt tuli, see kergelt kadus.

Eesti iseseisvuse kõige raskemad aastad 1992-1993 jätnuksime vahele, alustades kohe 1994. aasta tasemelt. Tõsi ettevõtlus poleks nii tormiliselt arenenud kuid jäänuks olemata tarbetu laristamine. Ühiskond olnuks märksa ühtsem ja lõhesid (GIN-i koefitsent) ei venitatuks nii suurteks. Riigivara ärastamised ei olnuks nii supersoodsad, sest toonuksid sisse arvel olnud rublahindades sama nominaali ehk neli korda enam saksa marku...

Hiljem kehtestatud EVP kurss olnuks teine, kuid erastamises osalenute ring olnuks laiem. Pealegi oli arusaamatu miks Eesti riik ei sekkunud kui spekulandid hirmujuttudega ajendasid rahvast oma väljatöötatud EVP-kroonid 20-30 sendi eest loovutama? Ehkki riik ise andis pärast spekulantidele EVP eest erastatavat vara 1 krooni eest? Riigil oli kohustus ja riik pidanuks sekkuma juba tasemelt 95 senti, et kinnitada oma usaldusväärsust!

Lindiskandaali aegu käis Savisaar Peterburis
Lindiskandaali avalikuks tulemise eel käis Savisaar väidetavalt Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki juures. Kelle juures tegelikult? Kas salapärane firma SIA oli seotud KGB-ga? Kas Edgar ei külastanud mitte Sobtšakki nõustavat (kontrollivat) abi - DDR-i kogemusega KGB-alampolkovniku Vladimir Putinit? Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist maini:Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus KGB nomenklatuuri. Rektor oli sellest teadlik. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtšaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel. Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa.

Maskide langemine: 10 aastat putinismi teel Rahvarindest Interrindeks
End Rahvarinde järglaseks pidav Keskerakond on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.

Keskpartei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Huvitav fakt on Rahvarinde liikmete Aadu Musta ja Rein Ratase hääletusel olnud Riigikogu otsuse poolt olemine, kuid nende lapsed "poliitbroilerid" Kadri Must-Simpson ja Jüri Ratas ei hääletanud.

Nüüd kohalike valimiste eel tulid keskerakondlased (Vassiljev Haaberstis ja teised) välja Interrinde ideega: kuulutada ka vene keele riigikeeleks?

Härra SP - ära üle paku! Argpüksiks ei ole ma ennast kunagi pidanud ja ka seni ei ole keegi mind argpüksiks nimetanud - nüüd on see au esmest korda härra SP-l.
Kuigi mul ei olnud juhust olla intrite mässu ja teletorni kaitsmise kõige kuumemates kohtades, ometi kaudselt sai osaletud, näiteks kasvõi iga päev 15-16 tunniseid tööpäevi ilma puhkepäevadeta bussiliine sõita samal ajal, kui osa busse komandeeriti Tallinna intrite streiki murdma. Või näiteks, kui 15. mail 1990 toimus intrite mäss ja Savisaar kutsus rahvast üle Eesti Toompeale, sõitsin samal ajal liini ja kuulasime bussis peaministri kutset, lendasid meil viisnurkadega Ämari hävitajad madallennul üle peade ja seda mitu korda - olin sadu kordi vene hävitajate treeninglende selles piirkonnas näinud, kuid mitte kunagi nii madalalt, kui seekord - reisijad arvasid, et see oli meie hirmutamiseks, sest meid peeti vist bussiga Toompeale sõitjateks.
Ka minult küsiti, et kas me vene tanke ei karda? See juhtus 1988. aasta juunis, kui pääsesime esimest korda üla raudse eesriide Srokholmi ja võõrustajaks oli täditütar, kelle isa jõudis tänu rinde püsimisele Sinimägedes teha isegi kolm edasi-tagasi reisi Gotlandi ja Saaremaa vahel 1944. aasta sügisel. Meie Stokholmis viibimise päevil just toimus esimene suurem Laulva Revolutsiooni väljaastumine Lauluväljakul - Karl Vaino tagandamise ja Vaino Väljasega asendamise rõõmumiiting ja seda kõike nägime Stokholmis otseülekandena. Täditütar pahvatas silmi kuivatades, et kuidas te küll vene tanke ei kardagi!? Mina lohutasin teda, et näe - kardame ju küll - selleks pagesimegi praegu siia teie turvalisse Stokholmi - kõik said parasjagu naerda.
Minul isiklikult ei ole midagi lugupeetud Trivimi Velliste vastu, kuigi kritiseerisin teda. Meil kõigil oleks lihtsalt aeg mõista, et me kõik soovisime taasiseseisvunud Eesti Wabariiki, kuigi selle teostumist erineval viisil: Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Komitee nõudsid otse ja kohe Eesti Wabariiki, Rahvarinne soovis sedasama, aga tee Wabariigini oli vaja läbi käia samm-sammult läbi IME, läbi Gorbatšovi perestroika toetuse, läbi iseseisvusreferendumi. Usun, et Rahvarinde tee oli realistlikum ja reaalsem. Aga tunnistagem, kõik me soovisime sama - Eesti Wabariiki.

Siin eelnevas ülipikas laimukommentaaris panin tähele, et kui süüdistatakse Savisaart, et ta ei kehtestanud käibemaksu, siis millegipärast ei mainitud mitte poole sõnagagi, et samal ajal sai ju Eestisse kehtestatud astmeline tulumaks?! Minu arvamus on, et käibemaks alati soosib majanduslikult kindlustatuid ja mõjub kahjulikumalt alla toimetuleku piiri kodanikele. Astmelise tulumaksu tõhusus ja mõju on aga vastupidine. Järeldused tehkem ise.

kuule vaagija ära demagoogitse siin ,see mis siin kirjas on kõik õige,lihtsalt te kesikud hakkate kohe enda vigu õigustama,hale kuju oled

Härra vaagija, kui teie peate sead hoopiski mitte ülipikka vaid küllatki põgusat kuid samas faktitäpset analüüsi laimukommentariks, siis tekib tahtmatult küsimus: Mis Teid rohkem häirib, kas see kui teiepoolt nii üleskiidetud IIDOL osutub kahtlase kuulsusega karjeristiks või see,et saate ka ise aru - olete kogu oma senised aastad kummardanud oletatavat KULDVASIKAT, kes tegelikult osutus ookriga ülepätserdatud "parteisõduriks" kes pole täniseni suutnud end näidata Eesti maa ja rahva eest südantvalutava patrioodina? Kumn häirib Teid rohkem - kas mõistmine oma ekslikkusest või valepropaganda liivajooksmine? On aga tänuväärt, et leidub inimesi kes omavad märkmeid teatud persoonide käitumisest erinevatel ajalooetappidel ja viitsivad neid üldsusega jagada. Tänu temale saame me kõik sutsu rohkem teada ja oskame mõista - KES ON KES...

sellised nagu 2010-01-12 15:29:00 : "kuule vaagija ära demagoogitse siin ,see mis siin kirjas on kõik õige,lihtsalt te kesikud hakkate kohe enda vigu õigustama,hale kuju oled".

Kas see ongi mõnedel mingi enesejoovastuse tekitamise viis? See mingil määral tundub sarnanevat mingi narkootilisele joobele sarnase seisundiga, s.t on haiglaslik. Sellisel juhul tasuks tõega pöörduda esialgu oma perearsti poole, et see annaks saatekirja eriarsti juurde (muidu peate maksma kõva visiiditasu - meil on ju tervishoid üha paremini korraldatud).

Olen pikka aega jälginud Teie söakaid sõnavõtte Kesknädala kommentaariumis. Need teeksid oma hää väljenduslaadi ja erudeerituse poolest au igale ajakirjanikule, kuid olen aru saanud, et olete pidanud hoopis mingit muud ametit. Teie poolt kirjapandu tõendab, et tasakaalukate inimeste kommentaarid on, vastupidi viimasel ajal mõnede kroonumeelsete poolt levitama hakatud mõtteidudele, ajalehe väga väärtuslik osa. Ühtlasi äratab see lootusi, et eriti suurt rumalust esindavate vabatahtlike või palgaliste kommenteerijate suhtes saab avaldada ja peab avaldama vastupanu, sest arukus nõuab kõigi mõistlike ühiskaitset. Veelkord, olge tänatud oma entusiastliku rahvavalgustamise eest, kartmatuse eest sõnasõjas nõmeduse jüngrite vastu!

Tallinna linnapea Edgar Savisaare palve täitmisel pääseks tema abikaasa 50 000-kroonisest maksest.Tallinna linnapea Edgar Savisaar nõuab, et volikogu muudaks tagantjärele tema viie aasta taguse Ühendriikide-visiidi dokumente, misjärel tema abikaasa Vilja Savisaar pääseks ligi 50 000 krooni sõiduraha maksmisest.“Pean linnapea tegevust ebaeetiliseks ning taunitavaks ja kutsun Edgar Savisaart raha maksumaksjale tagasi maksma,” ütles Res Publica saadikuühendusse kuuluv volikogu liige Indrek Raudne.Raudse sõnul tuleks Savisaarel oma viga tunnistada. “See tooks talle plusspunkte. Ei tasu pugeda paragrahvide taha ega juriidilisi trikke tehes seda lugu tagantjärele legaliseerida,” lausus ta.Maripuu keeldus. Volikogu esinaine Maret Maripuu keeldus Savisaare nõuet täitmast, sest seaduse järgi pole kuidagi võimalik tagantjärele hakata vormistama volikogu käskkirju, et nimetada tollal volikogu juhtinud Edgar Savisaare linna kulul toimunud reisi saatjate hulka tema abikaasa Vilja.“Minu ja minu nõustaja arvates puuduvad takistused parandada 02.06.1997. a. käskkirja tagantjärele./—-/ Seetõttu, palun Teid, proua Linnavolikogu esinaine, teha Tallinna Linnavolikogu esimehe 02.06.1997. a käskkirja parandused ja muudatused, millega lülitada Vilja Savisaar Portlandi lähetatavate isikute nimekirja ning fikseerida minu ja Vilja Savisaare komandeeringu katkemine 09.–15.06. 1997. a. ja komandeeringu taastamine 16. ja 17. juuniks 1997, s.o. USA-st kojusõiduks,” kirjutas Edgar Savisaar tänavu 1. mail Maripuule.
Savisaar nentis kirjas, et talle ei ole teada, miks volikogu esimehe käskkirjaga vormistatud komandeeringus jäi märkimata Vilja Savisaare osalemine visiidil. “Tõenäoliselt oli tegemist käskkirja ettevalmistajate tehnilise näpuveaga ehk n-ö vormistusliku veaga, mis on ka tagantjärele parandatav,” kirjutas Savisaar.

Viitab advokaadi nõule. Abikaasa kaasasõitmise küsimuses toetub Savisaar advokaat Üllar Talviste nõuandele. “Minu nõustaja vandeadvokaat Üllar Talviste on juriidilisele analüüsile tuginevalt kinnitanud, et 1997. aastal puudusid õiguslikud takistused linnavolikogu esimehele lülitada Tallinna esindava delegatsiooni koosseisu oma abikaasat,” teatas Savisaar.Vastukirjas nõustus Maripuu, et volikogu esimehe abikaasa lülitamine ametlikku delegatsiooni oleks olnud normaalne, kuid nentis, et Vilja Savisaar peab siiski kantselei arvates oma lähetuskulud tagasi maksma.“Absoluutselt kindel, et Vilja Savisaar peab oma lennupiletite raha tagasi maksma, samuti peab tagasipiletite raha tagasi maksma Edgar Savisaar, kes kõigele lisaks pole ka neid pileteid kunagi esitanud,” ütles volikogu revisjonikomisjoni esimees Jaana Padrik.1997. aasta juunis toimunud Portlandi-visiidiks maksti linnavolikogu kantselei eelarvest kolmele inimesele lennupiletiteks kokku 138 422 krooni, sellest Vilja Savisaarele 49 874 krooni.Kaasasõit põhjendamatu. Volikogu kantselei on siiani tagajärjetult nõudnud Edgar Savisaarelt pärast ametliku Portlandi-komandeeringu lõppu tehtud eralendude eest linnakassast makstud raha tagasimaksmist.Samuti ei ole reisikulu tagasi maksnud Vilja Savisaar, kes oli visiidil kaasas ametilähetuseta.

Indrek Raudse hinnangul ei ole volikogu esimees Eesti-suguse väikeriigi puhul see tasand, mis eeldaks abikaasa töösõitudele kaasa võtmist. “Tegu oli vaid linnavolikogu esimehe teenistuslähetusega Portlandi, mis on Tallinna sõpruslinn,” lausus Raudne. Tema sõnul on igati mõistetav ja põhjendatud, kui abikaasa saadab näiteks presidenti tema visiitidel.

Enno Tammer, kes sai tuntuks uuriva ajakirjanikuna, on pannud kõik oma patud paberile. Alates tänasest saab lugeda raamatut "Mälu võim" ehk "Minu kuritööd aastaist 1998-2003". Muuhulgas sisaldab Tammeri kõvakirjutis peatükki, kus autor uurib "Kas on alust kahtlustada, et Edgar Savisaar ei ole sünnijärgne Eesti kodanik, kas ta võib olla rahvuselt venelane?».
SL Õhtulehele antud intervjuus märgib Tammer, et Elmar Savisaar ei saa olla Edgari lihane isa, sest ajavahemikul 5.–20. septembrini 1949 ei olnud tal füüsilist võimalust Edgari lihaseks isaks saada. Savisaar sündis Harku vallas, naiste vangilaagris 31. mail 1950. Savisaare ametlikult esitatav isa Elmar vahistati aga juba 8. augustil 1949. Tammer on vestelnud naistearstidega, kelle abil ta arvestas välja oletatava eostamise kuupäeva.
Veel kirjutab Tammer, et Savisaar võib olla venelane, sest tema ema Maria oli rahvuselt venelane. Samuti kerkib raamatus küsimus, kas Savisaar üldse ongi sünnijärgne Eesti kodanik: tema ema ei tarvitsenud kodanik olla, sest aastal 1938 ei olnud ta kodukandi hääleõiguslike kodanike registris.

Tänase aasta märksõna on "saatja". Üha kasva töötuse aegu on iga loodav töökoht ihaldatud. Edgar teab seda ja nii ta kasutabki linnarahva maksuraha tarbetute töökohtade loomiseks ja kiidab ennast tubli töökohtade loojana. Linnaelanikest ühistranspordi kasutajad said endale mõtetud reisisaatjad. Autojuht-saatja Monika Batrakova vahetas välja referent-saatja ja vihmavarjuhoidja Katrin Siska ja eile oli volikogus Edgari kaaslaseks hoopis uus saatja topelt K-suvepiiga Sofja Derjugina. Korvpallitreener Kalle Klandorf sai endale pinginaabri Ksenja Balta jne. Nüüd siis võeti töötuks jäänud sotsid George Orwelli raamatust "Loomade farm" tuttavliku seakarjana tegutseva linnavalitsuse raehärrade saatjateks Tallinna pankroti või saneerimise protsessis.

Algselt olid sotsid väge täis. Neil oli koostatud Keskerakonnaga loodava Tallinna koalitsiooni lepingusse tervelt 50 ideest koosnev platvorm läbirääkimisteks. Lõpuks sündinud on lepe Keskerakonna nägu. Keskerakond esitas enda poolt vist 100 punkti koalitsioonileppesse. Ilmselt kokkulepe tehti nii: erakondade ühisosa ehk kattuvaid punkte oli 9. Mida teha ülejäänud 91+41 punktiga? Aluseks võeti kummagi erakonna saadud mandaadid. Iga mandaadiga lisati leppesse kaks erakonna soovi. Sellega saadi juurde veel 88 + 16 = 104 punkti kokku 113 ja kohad jagati suhtega 85% ja 15%.

PS. Volikogu esimehe kohta hoitakse hoopis Savisaarele, et ta ei peaks linnapea ametis vastama ebameeldivatele eelarve probleeme käsitlevatele küsimustele. Seda hakkab tegema värske abilinna? Keda referent Katrin saatma hakkab kuuleme ehk järgmisel nädalal.

To Tänuavaldus ... tänan tunnustuse eest, aga arnole vastan nii, et need sõnad IIDOL ja KULDVASIKAS on mõttetud, sest erakondi valin ma vaid maailmavaate järgi: mina pooldan vasaktsentristlikku ja tsentristlikku maailmavaadet, nagu seda on keskid, sotsid, rahvaliitlased ja küllap peaksid olema seda ka meie rohelised, nagu see kogu maailmas on, kuid meie rohelised on kahjuks maailma parempoolseimad. Ehk piltlikult õeldes arno stiilis - kui Mart Laar ei oleks paremliberaalse friedmanistliku maailmavaatega ja kuuluks tsentristide või äärmisel juhul paremtsentristide leeri, siis oleks Mart Laar minu IIDOL ja KULDVASIKAS. See on minu isiklik arvamus.

vaagijale. Aitäh selgitamast oma "maailmavaadet". Kui Savisaare maailmavaadeo on ka Teie maailmavaade, siis ei maksa seda ometi rüütada mingite selliste terminitega nagi tsentristlik või vasaktsentristlik. Selline liigitamine on tavaline demagoogiline sõnademäng, millel puudub igasugune SISU. Savisaare SISU seisneb arvatavasti, nagu hiljutisel Ühtse Venemaa kongressil olla väljaöeldud, Savisaare kaardi väljakäimises eesti - vene suhetes. Mart Helme ütles tänases saates "Vabariigi kodanikud"väga tabavalt, et me võime vaid oletaga kui suur on meil oleva viienda kolonni arv kes vaid ootab kannatlikult oma nn X tundi. Kas Teie arvates on ka see "juhus", et iga eestlasest relvaloa taotleja kohta tuleb meil 15(?) relvaluba taotlevat venelast? Ka see lause kõlas tänases saates "Vabariigi kodanikud"... Kas sellised "juhused" Teile ärevusttekitavalt tendenslikud ei tundu?

Noh, Muuli ja Samost on ju "erilised" inimesed.

ARVAJA