Palun tuua täpseid fakte kes ja millal nimelt Keskerakonnast on lubanud hakata korvama sundüürnikele tekitatud kahju.Kui oli lubajaks Savisaar siis täpselt kus ja millal?Oleme kuulnud sõnavahtu palju millel pole katet.Sundüürnikele tuleb korvata nii MATERJAALNE kui ka MORAALNE kahju.Kui inimene kas elas või elab antud hetkel nt.kesklinnas siis peab ta saama ka kompenseeritud just antud hetke turuhindades et inimene saab osta endale ka kesklinna korteri.Kui inimene elas Pelgulinnas siis Pelgulinna antud hetke turuhindades.Kui nt inimene elab antud hetkel munitsipaalpinnal siis inimene peab selle andma ära ja saama oma vana elamise eest kompensatsiooni,et osta endale samaväärne kus ta elas tagastamise hetkel.Ei saa mingil juhul teha võrdsustamist üheselt.Ja muidugi moraalne kahju.Osadel on ilmselt justnimelt see palju suurem materjaalsest.

Minule,kui sundüürnikule on nendest lootuse andjatest villand.Mul on juba selle vastu allergia.Öelda võib kõike mida sülg suhu toob.1994 a 16.11 94a Tallinna Kesklinna Valitsuse Elamispinnajaotamise Osakond saatis meile kirja pealkirjaga Elamispinna küsimus kus oli järgmine tekst:Vastavalt Eluruumide erastamise seadusele olete registeeritud Kesklinna Valitsuse osakonnas Elamispinna osakonnas vabanenenud elamispinna ostmiseks rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile registeeritud tööaastate eest.Alla on kirjutanud L Palmse,siis kas tõesti pole aastatst 1994a ühtegi korterit vabanenud? Ja nüüd maasikas:Tallinnna Kesklinna Valitsus vastus meie kirjale rahalise kompenseerimise osas 21.06.2006a Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarves puuduvad rahalised vahendid avalduste rahuldamiseks.Samuti ei ole linnaosa valitsusele teada kohaliku omavalitsusüksuse tahe ja võimalused antud taotluste lahendamisels.Lugupidamisega Jüri Lump, Vanema asetäitja.6 inimest said korraga vastused.Mida sellest arvata?Kui pole teada ei tahe ega ka võimalused siis tuleb need ka luua või ma eksin?

Lp.hr.Peeter Tedre! Enamus Tallinna sundüürnikke elab Põhja-Tallinnas. Soovides tekitada järgimist väärivat eeskuju palusin kevadel Põhja-Tallinna Valitsust( linnaosa vanem pr.V.Savisaar) ja Halduskogu(esimees hr.M.Sults) kompenseerida sundüürniku, kelle üürileping lõppes, tegeliku üüri ja senise üüri (15kr/m) vahe kuna sel aastal munitsipaalelamuid ei valmi ja vahepealne kolimine mingile ajutisele pinnale oleks üürnikele väga kulukas nii materiaalselt kui vaimselt. Vastust ei tulnud kuude kaupa hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Eile tuli lõpuks vastukiri , kuid ilma sisulise vastuseta. Järelikult ei soovi tänane Tallinna linnavõim praegu vähemalt seda üürnikuperet aidata ja laseb need inimesed rahumeeli kohtutäituril välja tõsta. Kuna sel aastal möödub 13 aastat paljude elamute tagastamisest ja Tallinna järgmised munitsipaalkorterid valmivad alles 2008 aastal, siis on eelmainitud üürnikuperega sarnased mured juba käes või kohe käes sadadel teistelgi peredel. Mitte kõik sundüürikorterid ei vaja kohe kapitaalremonti ja mitte kõik omanike-üürnike suhted ei ole lõplikult sassis ning üsna paljud omanikud oleksid nõus üürilepinguid ajutiselt pikendama, kui saaksid sama suurt üüri, kui uutelt üürnikelt. Skanska EMV ja Raadiku Arendusega on linn analoogilised lepped juba sõlminud. Seega ei tohiks esineda mingeid ideoloogilisi ega juriidilisi tõkkeid ka olevate elamute sundüürnikega asustatud korterite rendilevõtmises linna poolt. Ehk aitate Tallinna võimukoridorides asja ajada ja kui see peaks ilmvõimatu olema, siis selgitate nii sundüürnikele kui omanikele milles asi. Tean, et üürnike liitudes on aktiivseid inimesi, kes põhimõtteliselt on vastu kõigele, mis õigusjärgsetele omanikele võiks kasulik olla. Neile tahaks selgitada, et omanikud, kes üürnikke kiusavad ei ole nõus üürilepingu seadusjärgsel lõppemisel päevagi oma vanu vingamehi taluma ja annavad asja mõnuga kohtutäituri kätte. On tõsi, et üürivahe kompenseerimine aitab lisaks üürnikele ka omanikke, kuid ilmselt üsna vastutulelikke omanikke. Tervitustega Jaan Sotter

Villand võib lubajatest olla ja allergia võib ka olla, aga see on sinu isklik tragöödia! Kui rääkida riigis tekitatud probleemist tagastatud majade elanikele (sest mõistet "sundüürnik" juriidikas ei eksisteeri), siis tuleb hoolega jälgida poliitikuid, nende esinemisi ja sõnavõtte ja eriti lubadusi. Valijatena tuleb nõuda poliitikutelt nende lubaduste täitmist, mitte aga lugeda riigikogus nende kuluhüvitisi sentide kaupa. Las see parlamendisaadik sööb 12 000 kuus, aga mina tahan tagasi saada 1,2 miljonit krooni, mille riik minult korteri näol ära võttis! Isiklik kirjavahetus ametnikega, nagu ka aastate pikkune kohtuskäimine ei lahenda mitte midagi, kuigi seda võib teha, näitamaks, kui suur on probleemi ulatus. Lahendus algab Riigikogust häältega 51:50 sundüürnike heastamise poolt. See on ainus asi mis aitab. Ka Euroopast ei saa mingit abi, sest sealgi istuvad ametnikud, kes tahavad oma kõrget palka saada, mitte meie Kopli ega Keila probleeme lahendada. Nõuda tuleb eelkõige Ansipilt ja Laarilt ja Partsilt, sest Savisaare partei hääletused on näidanud, et nemad hääletavad kogu aeg sundüürnike poolt. Minge ja tegelge vastuhääletajatega - nende taga on asi kinni. Nende elu tuleb kibedaks muuta, et nad ei saa enam elada. Venelaste eest kannavad juba kõik hoolt ja koogutavad nende ees, kuigi Lasnamäe said nad juba endale kingituseks Laari Isamaalt.

Olen samuti vastu omanikele üürivahe kompenseerimisele, sest kui nad maja vastu võtsid, siis nad nägid ju et inimesed elavad sees ja nad kirjutasid alla, et on sellega nõus. Seda et riik hakkab mingit vahet kinni taguma, lepingus ei olnud. Omanikul on võimalik maja maha müüa, kui ettevõtlusega hakkama ei saa. Aga üürimaja pidamine on ettevõtlus koos tulude ja eelkõige riskidega. 90 protsenti tagastatud majadest ongi maha müüdud kinnisvarafirmadele, ja miks peaks riik neid miljardilisi kinnisvarprojekte maksumaksja taskust toetama. Ehk miks mina maksumaksjana pean kinni maksma oma taskust selle , et riik sinule maja tagasi kinkis?

Sundüüri küsimuse lahendamist segab ka kõrgemal vaimsel tasandil seni saavutamata kokkulepe selles asjas. Nimelt ei ole ühegi teaduse järgi teoreetiliselt võimalik anda ühte ainuõiget vastust küsimusele: Kui palju ja mil viisil iga sundüürnik kahju on saanud? Artiklis toodud Jüri ja Mari elasid ilmselt Tallinna kesklinnas ja seetõttu jäi üks teisest 2 miljoni võrra vaesemaks. Kuid kui Mari ja Jüri oleks elanud Valga äärelinnas, siis oleks Mari 1994 aastal oma korterit müües saanud vaid 8000 krooni ja sundüürnik Jüri oleks temast vaesem vaid selle summa võrra. Pealinna Jüri on 13 aasta jooksul saanud sisuliselt üüritoetust mitukümmend korda rohkem, kui õnnelik korterierastaja Valga Mari. Mida enam aeg edasi liigub, seda enam ääremaade maksumaksjad oma õigustest (ja senisest pügada saamistest) teadlikumaks saavad ja seda vähem poliitikud pealinna jüride-maride kasuks otsustada julgevad. Sundüürnikel on viimane aeg loobuda soovunelmatel põhinevatest põhimõtetest ja sellele rajatud tegevussuundadest (Euroopa kohtule lootmine, inimõiguste rikkumisele viitamine, jne.). Viimane aeg on haarata kinni konkreetsetest käegakatsutavatest lahendustest nagu näiteks kinnistamata riigimaast, mida saab suurepäraselt sundüürnike aitamiseks kasutada. Neile, kes soovivad tingimata elada edasi oma senises kodus soovitan tegutseda üüritoetuste süsteemi täiustamise suunal, aga mitte loota, et võltsprohvetite peale, kes lubavad restitutsiooni pahupidi pöörata. Lõpetuseks veel ühe õe-venna Jüri ja Mari lugu. Vanatädi kinkis 1994.a. kummalegi 30 000 krooni ja Jüri ostis selle eest kasutatud uhke BMW limusiini, kuid Mari soetas tollal kõdurajooniks sõimatud Kalamajja 2-toalise ahjuküttega korteri. Täna müüs Jüri oma BMW 5000 eest maha, aga Mari võttis majaehituseks laenu ja tagatiseks jäänud korter hinnati 1 miljoniga. Õel Maril on vennakesest kahju ja tahaks teda aidata, aga.... : mitme krooniga?

Mina räägin juba lõppenud üürilepingutest, mille puhul omanik võib täie õigusega keelduda lepingut pikendamast või nõuda tegelikule turutasemele vastavat üüri. Ja mis puutub uusomanikesse, kelle hulka ka mina kuulun , siis on uued omanikud ostnud majad täie teadmisega, et 3+5+5 tähtaja möödumisel lõpevad nn.majavalitsuse üürilepingud ning 5+5 aasta järel eelmiste omanikega sõlmitud uuemad lepingud. Erinevalt õigusjärgsetest on uusomanikud pankadele võlgu ja panga silmis ei ole juba lõppenud üürilepingu pikendamisel kahjumit toova sundüüriga mingit õigustust. Täna on sajad sundüürnikud olukorras, kus linn lubab neile VÕIMALUST (mitte 100% kindlasti) saada korter alles 2008 aastal, kuid üürileping lõpeb juba tänavu. Kui te ikka leiate, et ei poolda omanikele kahju kompenseerimist, siis te ilmselt ei ole ise kunagi kolinud ja ei kujuta ette kui raske on see psüühiliselt vanematele inimestele, kes on mitukümmend aastat olnud paiksed. Enamus omanikke nõuab üürnike lahkumist kohe lepingu lõppedes kuna nad teavad, et üüritoetust peavarjuta jäämise ohus sundüürnikele praegu ei maksta ja olles kuulnud teie mõttekaaslaste vastuseisust sellele ei hakka omanikud linnavalitsust üldse tülitamagi. Mina olen veendunud, et kui üürikompensatsioon oleks olemas, siis ootaksid väga paljud omanikud kannnatlikult ära, kuni üürnikud munitsipaalkorteri saavad. Ja kui üürivahet oleks omanikele kompenseeritud (mis mujal ilmas on üsna levinud)juba elamute tagastamisest alates, siis oleks sundüüriküsimuse saanud lahendada peaaegu ilma omanike- üürnike vaheliste arusaamatusteta.

Teie poolt mainitud kinnisvarafirmad ei hakka mingeid üüritoetusi välja kauplema, kuna neil on ammu olemas nii täiesti JOKK kui hämaramad meetodid üürnikest vabanemiseks. Oleks õigusjärgsed omanikud ja naiivsevõitu idealistlikud uusomanikud saanud riigilt kopensatsiooni, siis ei oleks nad elamuid külma kõhuga kinnisvrahaidele maha müünud või hooldusrendile andnud ja tuhanded üürnike isiklikud tragöödiad olnuks olemata. Algul juhtus see ilmselt kogemata, kuid mitmete poliitikute viimaste aastate teadlikku vastasseisu läänes üldlevinud sotsiaalmeetmete vastu pean teadlikuks pingete tekitamiseks. Endiste sundüürnike puhul on selline ühiskonna õõnestamine seletatav läbielatud psühhotraumadega kuid teistel on viha ja vastasseisu külvamiseks ilmselt asisemad põhjused.

Praegu ilmus Delfisse "uudis" - Keskerakonna korterisahkerdused jätkuvad.

Olukord on üsna lootusetu. Ootame ära kuni lõpuks AK-s näidatakse tänavale tõstetuid.

Kui linn leidis raha Skanskale ja Raadiku arendusele hiigelrentide maksmiseks, siis on lootust et leitakse ka pisku olemasolevates elamutes ootajatele peavarju pakkumiseks. Kuid keegi ilmselt ootab tõesti TV kaadreid väljatõstmistest. Kaadritagune tekst on juba valmis ja ootab monteerimist.

kui moni sundyyrnik sama hinnaga elamispinna ka nyyd 2007.a. osta saab, kylmkapi hinnaga, koik erastajad said ju samasuguses hinnaklassis oma korterid erastda. kes pumbale lahemal oli, sai mitmeid korteried, maju ja maid.tasuks kirjutajal kysimarkide alt ka seda meeles pidada.

kuid osadel sundyyrnikel pole millegi eest ka laenu saada. vanus liiga korge pankade jaoks.

Enamusel on nii.Ja sissetulek ei ole võimaldanud ega võimalda ka.

Minge kirjutage sinna Delfisse kohe praegu (5.09.2007)sundüürnikke pooldavaid kommentaare, muidu keegi ei usu et me raalselt olemas oleme, mina juba kirjutasin. Nõudke, et IRL ja Sotsid tuleksid välja mitte abstraktsete süüdistustega, vaid konkreetsete tehingutega, kus on näidatud kus ja mille vastu eksiti. Ja need kes korterit mingil põhjusel ei saa, kirjutagu, kes ja millal neile mida vastas. Asju tuleb ajada kirjalikult.

Karmenil väga asjakohane kommentar! Tänud!

See,mida kirjutasin on näide elust enesest.Eriliselt meeldib see minu "maasikas".Raamiks vastuse kasvõi ära.Olen kogenud seda:mis ei tapa teeb tugevaks.Lambatallest on saanud kuri hunt.

IRL ja sotsid pole sugugi mitte sundüürnike abistamise vastu vaid peavad ebaõiglaseks, ebaviisakaks ja amoraalseks viisi, kuidas Keskerakond seda valikuliselt teeb. Keskerakond võrdleb oma väljavalitud kingisaajaid ärastamise kuldajastu "õnneseentega" ja leiab, et kõik on kombes. Isamaalased ja sotsid püüvad vaadata asjale ka tänaste sadade välatõstmisohus üürnike vaatenurgast ja leiavad, et enamuse laushätta jätmine üksikute ülekuldamise nimel on sündsusetu ja ebaõiglane. Hiljem, siis kui KÕIK sundüürnikud on mingilgi moel kõige hullemast päästetud võiks hakata kindla ja läbipaistva korra alusel suuri kompensatsioone jagama. Keskerakondlik praktika võimaldab edaspidigi mistahes soosikuid sarnasel viisil premeerida, sest igale inimesele on mõne reformiga ülekohut tehtud ja sponsorite tänamiseks saab ülekohtu kompenseerimist alati ettekäändena kasutada.

siis ka alustab?

soovis kolmekordistada sundüürnike kolimistoetust kuid Keskerakond ei toetanud seda. Opositsioon soovib kompenseerida omanikele saamata jäävat üüri, et sundüürnikud saaksid OMA KODUS edasi elada, kuid Keskerakond ei ole sellega nõus ja eelistab küüditada üürnikud üürikasarmutesse Kopli ja Lasnamäe reservaatidesse üürivõlglastest endiste vangide hoolsa heanaaberliku järelevalve alla.