Ära valeta, juku! Ütlesin: teine tubli ema peab aga samal ajal toimetulekumiinimumiga sama ematöö sama kvaliteediga tegema...
Ja mis riigikogulaste kõrgetesse palkadesse puutub, siis just keskid olid need, kes esitasid eelnõu kõrgepalgaliste palgalaeks pakkudes 90 000 krooni ja riigikogulaste palkade optimaalset ja solidaarset vähendamist läbi astmelise tulumaksu.

Rahasaamine pole häbiasi! Seda võetakse ikka ja igatmoodi. Vihastab vaid see, et need rahakoukijad julgevad manitseda ovhrimeelsusele ja säästlikkusele neid, kel on vähe või mittemidagi. Säh sulle Eesti eetikat ja selle kompassi!

veel 1 debiilne väide Vaagija poolt : kärbime riigikogulase palka läbi astmelise tulumaksu. Vot see on geniaalne majandusmõtleja keskerakonna moodi.

to debiilne nimetu
Mitte geniaalne majandusmõtlemine, vaid üks samm euroopaliku majandusmõtlemise ja stabiilsema tasakaalustatud ühiskonna suunas, millise eelnõu esitas suurim opositsioonierakonna fraktsioon Riigikogus. Nii talitatakse pea kogu Euroopas, välja arvatud Eesti...

Sa Vaagija ürita siiski endas selgusele jõuda :
- sa pidevalt väidad et eestist on paljud minema põgenenud, kuna siin saab palka väha
- sa pidevalt jahud astmelisest tulumaksust (pidavat lausa 180 milli juurde tooma meie riigikassasse)

Nüüd Vaagijale ülesanne- kui meil on siit palju minema põgenenud, kuna madalad palgad on- siis kelle käest sa selle 180 milli kokku kogud. Väheke vastandlik jutt sul pole või ?

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/eesti-tootus-on-endiselt-el-i-keskmisest-suurem.d?id=63741982

http://www.ohtuleht.ee/459157
Pool Evelin Ilvese värskest soovitusest, kus ta kutsub üles pensionäre vabatahtlikule tööle rakendama, on päris asjalik ning juba täiesti toimiv traditsioon Eestis.
Teine pool soovitusest jätta pensionäridest kõneldes pensionide suurus hetkeks kõrvale oleks võinud olla säravam. Eks näljane mõtle ikka leivast. Üksteise abistamisega – alates vallavaeste toitmisest-majutamisest või ühistest talgutöödest ja lõpetades talvel naabri tee lahtilükkamise või ta poodi kaasa võtmisega – on eesti rahvas suutnud kõikidel aegadel vee peale jääda. See ongi ju täiesti iseenesestmõistetav vabatahtlik töö, ühiskonna toimimise üks alustest olukorras, kus riik enam teid lahti ei lükka ning ühisveondus on likvideeritud. Lapsed toetavad vanemaid, ning kel võimalik, toetab piskust pensionist oma töötuid lapsi.
Kuid siit edasi tuleb täiesti loogiline küsimus: missugusel määral on õigustatud seniste riigi tegemiste lükkamine vabatahtliku töö tegijate kraesse? Kui maal pole enam post- ega pangakontoreid, suletud on külapoed, kadu ähvardab maakoole ning raamatukogude sundkirjanduse nimekirja taga terendab kinnipanek; kui riigis nähakse vaid kurja maksukogujat, kes rahva häält kuulata ei viitsi, siis võib ülekutse hakata veel rohkem vabatahtlikku ehk tasuta tööd tegema kõlada paremal juhul kurtidele, halvemal juhul vihastele kõrvadele.
Praegu on fakt, et uuest aastast suurenes miinimumpalk 12 euro ja riigikogulaste palk 246 euro võrra. Paremat näidet klassivahe kohta pole mõtet otsida. Ent kui palju on vabatahtlik töö levinud riigijuhtimise juures? Oleks ju normaalne, kui meile sealtpoolt palgatõusudest, hüvitistest, jokk-skeemidest või riigipalgalistest teenijatest loobumisega eeskuju antaks.