![]() Mis on Pronkssõduri paigaldamise tegelik põhjus?
Kahjuks
2006-06-15 20:21:40
Kahjuks meie seas elab Liisi taolisi natsiste.
Jaak
2006-06-15 21:56:58
Ma pole kunagi unustanud mida see kuju sümboliseerib.
Eesti rahva kannatusi vene okupatsiooni ajal!
ARVAJA
2006-06-15 22:20:18
Härra Viilol! Ma tean, mida ma räägin, minu onu töötas 1980
aastal Vineeri-ja Mööblikombinaadis puusepana, sai palka
60rubla direktor aga 220 rubla. Aga et direktoriks saada
pidi astuma KGB-sse. Selles on teil muidugi õigus, et vene
ajal oli haridus kohustuslik ja tasuta. Ainult õpi. Aga
millega ma nõustuda ei saa - " sõimata neid direktoreid on
patt ja seda teevad lollid või siis inimesed kes kuidagi
sellest kasu proovivad saada." Esiteks - mina ei sõima
selle aja direktoreid. Teiseks - ma räägin ainult seda,
mille kohta mul on kontrollitud informatsiooni. Kolmandaks
- ma ei ole selline inimene, kes sooviks unustada minevikus
toimunu.
arno
2006-06-15 22:40:01
Vene oma oli kümneid korda hullem. Hr Tõnis Viilol. Olen
Teie pika monoloogiga põhiliselt nõus, mis puudutab vene
aega. Ka selle parteisse astumisega oli nii, et kui ikka ei
astunud siis vähemalt peale jossu surma enam siberisse ei
viidud ja kui just omas ametühingus erilisi pealekaebajaid
ei olnud siis ametist lahti ka ei lastud. Aga Jüri Kuke
juhtum näitas, et kui ikka eriti suured pugejad ja
künanärijad pealekaebamas olid ja ise kõrvu ligipead ei
tõmmanud, siis võtsid hinge välja küll. Ja mis kõige
tülgastavam, needsamad pealekaebajad on praegu tohutult
aatelisteks muutunud. Aga ma ei mõista teie lausa
pataloogilist viha nn ümberasujate aadressil. Vähemalt
Leinapäeval oleksite võinud oma viha pisutki tagasihoida.
Aga kui inimene kedagi nii väga vihkab, pole mõtet teda
rahustada, ta ei kuula nagunii kedagi. Edukat ümberasujate
vihkamist Teile, küllap see annab elule vürtsi ja aitab end
kellestki paremana tunda.
arno
2006-06-15 22:42:05
Aadu oli Jossu üks kõige andetumaist õpilasist ja nagu
defineeris Viktor Suvorov oli tema peamiseks hädaks veel
säilinud vähesedki aususe riismed, sel ajal kui Jossul
polnud isegi ettekujutust selle sõna (ausus) tähendusest.
Muide, Soome ja Karjala on kuurort nende paikade kõrval
kuhu vankad meie inimesi viisid. Kolm igast neljast 1941.
aastal siberisse viiduist jäidki igaveseks tundmatuisse
haudadesse.
Arvajale.
2006-06-15 23:03:24
See on mulle kül üllatus,et 1980 a.puusepal töötasu 60
rbl.kuus.Koristajatelgi olid t.tasud 90-120
rbl.kuus.Õpilase töötasu oli 80 rbl. ja vähem ei tohtinud
kuidagi maksta.Üldiselt olin paljude asutuste töötasudega
kursis ja nii väikest töötasu kuulen esimest korda.Meie
asutuses oli umbes 400 töötajat.Ma ei taha öelda,et
esitasid vale suuruse kuid onust aru ei saa.Miks ta ei
läinud mujale tööle?Tööliste põud oli kõikjal.See on kül
vale,et direktoriks saamisel pidid olema KGB-s.Eks
direktorite hulgas oli ka neid.Kuid oli ka neid,kes ei
olnud parteis.Selle koha saavutamiseks pidid olema suurte
oskustega,et ei saadud sind eirata.Võimalik,et nii mõnigi
oma koha hoidmisel astus KGB-sse.Mina ei tunne
niisuguseid.Minul ei ole põhjust vene aega taga
igatseda.Mina ei kuulunud kom.parteisse.Käidi peale kül
kuid oskasin kõrvale jääda.Meie perekonnas ei olnud keegi
kommunist.Mind ei tõukanud pepust üles partei suur käsi.Oli
võimalik ennast ka teisiti üles töötada.Muidugi ei käinud
see kergelt.KGB kogemused algasid minul 1983.a. ja kestsid
neli aastat.Sellel ajal pandi põhjuseta paljud juhtivad
töötajad kinni.Desindikraatori direktor suri vangla haiglas
kuid mina arvan.et ta tapeti.Mina pääsesin kuna vene vöim
ja vägi sai otsa.Minu süüdistus oli tellitud ja tellijaks
oli part.kom.esimene sekretär.Nii ei ole mingit põhjust
endist taga leinata.Vene võimu varisemist ootasin alates
1980.aastast.Olin selle riigi hävingus kindel.
ARVAJA
2006-06-15 23:20:01
to -Njah- mõnitad või? "Keskerakondlased nutavad avalikult
nõuka-aega taga. Riik oli siis kenasti vasakpoolne, toit
oli laual, valitses rahvaste sõprus, majandus õitses. Oli
nii jah? /.../ Kelle ülesandel õigustavad siin kirjutajad
avalikult Eesti okupeerimist?" Mina kui tõsine eestlane
tunnen ennast riivatuna nii ebakompententsest
kommentaarist. Või oli see sihilik riivamine? Esiteks -
Keskerakondlased ei nuta ei avalikult ega omaette
nõuka-aega taga. Teiseks - Nõuka-ajal ei olnud riik
"kenasti vasakpoolne" vaid hoopis parempoolne. Vene ajal
korjasid ülemused sovhoosist/kolhoosist sinu isiklikult
põllult kogu saagi, sinule jäid tühjad pihud. Mis nendega
juhtus, kes ei tahtnud anda, teavad kõik isegi, aga ütlen
ikka -"vastuhakkajad" "komandeeriti" Siberisse.
Kolmandaks - Toit ei olnud alati laual - tihti pidid
inimesed nälga kannatama, mina olen õnneks sel ajal
sündinud, mil toit oli kindlustatud. Neljandaks ja
viimaseks - Ei valitsenud "rahvaste sõprus" ja majandus
ei õitsenud. See,mis fassaadilt paistab, ei ole tihtilugu
tõde, ma ütlesin seda ka eelmises lehes.
Tõnis Viilol
2006-06-16 00:00:30
Venemaal vene endi rahvale lehed valetasid.Näiteks
Rjääsanis "Pravda" kirjutas,et tänu Eestile ei ole neil
võid ja liha.Eestis juba neli aastat ikaldus ja loomad
surevad.Ei vilja-ei liha.Siin ei olnud ikaldust ja meil
l.kombinaadid töötasid täie võimsusega kuid poodides
rupskid.Kosankraanius õpetas teleris kuidas võililli
maanteede äärest korjata ja suppi keeta.Lehed kirjutasid
kui kahjulik on liha süüa ja eriti just suitsetatud
toodangut.Vaatamata sellele trügiti venemaalt siia elama
kuna siinne elu venemaaga võrreldes oli nagu
paradiisis.Vene aegu olid meie part.komiteede ladvik nagu
katsejänesd keda söödeti
suitsuvorstiga,angerjatega,singiga.Need toiduained pidid
olema tervisele kahjulikud kuid katse tõestas
vastupidist.Kõik partei komiteede söödikud elasid ja elavad
kõrge vanuseni.1980 a. pidime me ameerikast majanduses ees
olema.Samas meie lehed kirjutasid,et ameerika majandus on
kuristuku äärel.Venelane põrutaski ameerikast ette ja
maandus kuristikus.Vene aeg oma rahvale valetati,puhuti
üles näitajad.Ma tean,et meie uue vabariigi algusest-kui
Laar pukki sai,on pidevalt varastatud ja oma rahvale
valetatud.See ei saa nii jätkuda ja sellele peab tulema
lõpp.Ülekohus peab saama hüvitatud ja süüdlased peavad oma
teenitud karistuse kandma.
to arvaja
2006-06-16 11:22:17
Mõniatamisest on asi kaugel. Siis lihtsalt polnud võimalik
60 rublast palka saada. Seega ära aja pläma. Ja Tõnis
Viilolil on põhimõtteliselt õigus, et juhid said töölistest
vähem palka, kuid neil oli muid sooduseid ja 200 rubla
direktori taskus omas palju suuremat ostujõudu kui töölise
oma. Alustasin ise 80ndal insenerina 120 rublase palgaga ja
juba 3 kuud hiljem hakkasin tööliseks 220 rublase palgaga.
Sama ettevõtte peaspetsialistid said 180 rubla palka. Ja
Viiloli väide, et töölised said ainult istumise ja joomise
eest palka pole ka siiski päris õige. Väga palju oli ka
siis töökohti kus tuli alla 200 rublase palga eest
praktiliselt 8 tundi järjest tööd rabada. Kuid praegused
kodutud joodikute enamik leidis siis rakendust ja oma
joomahoogude vahel teenisid ausalt palgaraha välja, kuid
vaeva ja probleeme oli sellistega küllaga.
to ajakirjanik
2006-06-16 13:37:20
Toeta, toeta. Aga ära ole nii ryumal, nagu ajakirjanikud
tavliselt on. Maailmavallutamist plaanis juba Lenin, mis
siin Stalinist rääkida. Sest mis asi see Komintern oli?
Hitler oli siis alles Gefreiter ehk jefreitor.
ARVAJA
2006-06-16 14:04:56
to arvaja Sa ütled, et ma ajan pläma, kui ütlen, et mu onu
sai 60rbl. ja direktor 220rbl. palka. Noh, võibolla olid
siis palgad mõnelpool natuke erinevad. Aga see on õige, et
minu onu sai puusepana Vineeri - ja Mööblikombinaadis
60rubla palka, aga direktor 220 rubla palka. Veel räägid
sa, et peaspetsialistid said 180 rubla palka. Sa vist
vaatasid sel ajal mujale, kui ma ütlesin, et direktor sai
220 rubla palka. See on ju loomulik, et
peaseps(peaspetsalist)sai vähem palka kui dire(direktor).
Jasper
2006-06-16 14:16:31
ARVAJA. Sa kas valetad või siis töötas su onu 0,25 kohaga.
Isegi stipp oli 40 rubla.
to arvaja
2006-06-16 14:58:07
Miinimumpalk oli 70 rubla, oli ka küll tulumaks ja
lastetusmaks, seega ehk reaalselt kätte võis ka 60 rubla
saada, lihtsalt neid väikseid makse ei mäleta. Kuid ei tea
küll 80ndatel kedagi peale mõnetunnise töökoormusega
koristaja, kes miinimumpalka sai.Seega usun rohkem, et see
puusepp väitis ainult kodus, et palk nii väike. Nõuka aja
eelis ja puudus oligi palkade võrdsus. Kahjuks praegu aga
võib hea puusepp-tisler teenida nii miinimumpalka kui 20000
eeki ja seda pea ühesuguse töökoormuse ja oskuste juures.
Ka lugeja
2006-06-16 16:10:51
Miks sellist mõla, nagu kommentaar 13:54, ülse eestikeelses
ajalehes avaldatakse? Kommentaarid olgu ikkagi
kultuurrahvaste keeles!
ARVAJA
2006-06-16 18:01:51
to Ka lugeja Olen sinuga 100% nõus ja omalt poolt lisan:
selliseid jamad nagu 13:54 on ainult veebilehe risustajad.
Kaastundega Karlile
2006-06-17 00:16:56
Sina, mehike, oled küll vist sündinud LOLL!
kaastundega ka Kaljule:
2006-06-17 00:19:29
Mõistus pole oma teha..
Arvajale-T.V.
2006-06-17 07:49:33
Sa alustasid insenerina 1980.a. ja töötasu oli
suurem.Paljud kõrgema haridusega tegid sama olude
sunnil.Haridus oli nagu karistus kuid lauale leiba oli
vaja.Ma aga rääkisin sellest,et hariduse omandajal pidi
olema teadmiste janu,iseloomu ja kohusetunnet.Vene ajal oli
algul hea see,et k.kooli saamiseks pidid tegema eksamid ja
k.kooli lõpetades sai reeglina sinust
kohusetundlik,tahtejõuga inimene.Pole tähtis,kas läksid
ülikooli või ei.Kui tööle läks k.kooli haridusega
inimene,siis ta ka tegi tööd ja temaga oldi rahul.Hiljem
lagastati k.kooli haridus,muutes selle kohustuslikuks.Veeti
õpilasi klassist klassi ja diplom pihku.K.kooli
lõpetamiseks ei olnud enam vaja
tahtejõudu,kohusetunnet.Niisugune tööle tulles oli
nuhtluseks.Neid pidi sundima tööle ja nemad enamuses olid
pepuga radikate nühkijad.Ma ei saa siiani aru,miks oli vaja
kõigile keskharidus.Enamustel lõpetajatel teadmiste tase
oli nii madal,et sellega ei olnud lootustki ülikooli saada
ja s...a oleks võinud visata ka 8 klassiga.
ARVAJA
2006-06-17 15:06:06
Vabandust, aga mina arvasin, et k.kool = kõrg,- ehk
ülikool, aga sina räägid hoopis kutsekoolist.
põssa
2006-06-17 15:42:28
Päris huvitav oleks meenutada "kaunist" nõukaaega. Ngu
lugeda saab on inimeste mälestused läbielatust suht
erinevad. See ka loomuik, eks igaüks mäletab asja oma
vaatevinklist. Kuid pronkssõduril on nendel meenutustel
vähe pistmist. Kui ehk seda, et ehk tõesti mõnele ajale
jalgujäänule meenutab ta elu meeldivamat osa. Mina neile
küll seda ei keelaks. Kui aus olla, siis ei ole seal juures
käinuki ega näinutki, kuid tänapäevases Euroopa pealinnas
peaks siiski olema Teise Maailmasõja monument. Ehk elaks
selle ka kuidagi üle, et ðovinistidele ta impeeriumi
vallutuste ja vene rahvale Isamaasõja monumendiks on.
|