Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

„Meedia keskpunkt“ TTV-s 20. aprillil kl 19.15

to Mart Ummelas 2016-04-24 15:12:38  2016-04-24 18:33:39
http://www.pealinn.ee/poliitika/lobjakas-kandidaatidest-roivas-ei-kontrolli-olukorda-mida-ta-n167791

  2016-04-24 19:51:34
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/liiklustalgute-ohver-lasnamae-linnaosavanem-maria-jufereva-peeti-kiiruseuletamise-eest-kinni?id=74306375

Delfi lugeja sõnul pidas politsei Lasnamäel Uuslinna ja Võidujooksu tänava nurgal kinni Lasnamäe linnaosa vanema Maria Jufereva. Hoiatusega pääsenud Jufereva kinnitas juhtunut Delfile ja kiitis tublisid politseinikke.

  2016-04-24 21:48:33
http://uueduudised.ee/markus-jarvi-eestlaste-suutunne-euroopa-kuritegude-parast-on-kadakakolonialism/

Tundub, nagu mõtleksid ka paljud eestlased, et kui Euroopas on heaks tavaks Aafrika ja teiste koloniaalpiirkondade ees süüd tunda, siis peaks seda tegema ka eestlane.
Kas me tahame tõepoolest olla nii eurooplased, et oleme valmis tundma süüd isegi eurooplaste kuritegude pärast, kuigi olime ju need, kes pahatihti nende tõttu kannatasid?

  2016-04-25 21:08:18
http://www.ohtuleht.ee/729272/kaljuranna-ema-aitas-punastel-sakslaste-vangilaagrist-pageda

Pole ime, et Marina Kaljuranna ema Veera Rajevskaja ENSV võimuaparaadi juures soodsad ametikohad sai – ikkagi sõjakangelane! Näiteks smugeldas ta sõjavangis olnud punaarmeelastele kompassi, et nad põgeneda saaksid.

Tõenäolise presidendikandidaadi Marina Kaljuranna ema taust on viimastel nädalatel tähelepanu keskmes. Uudistekommentaariumites ja internetifoorumites spekuleerivad inimesed, kas Rajevskaja sündis ikkagi Venemaal ja kuidas tõusis nõukogude ajal riigiasutustes kõrgetele kohtadele? Kas ta aitas kommuniste Teise maailmasõja ajal?

25.04.1945  2016-04-25 22:14:20
Itaalias asuvate Saksa vägede peakorter Milaanos alistus liitlasvägedele.
Lõppesid ägedad lahingud Po jõe orus, mis kestsid alates 22. aprillist.

USA ja NLiidu vägede kohtumine Elbel.
https://ru.wikipedia.org/wiki/Встреча_на_Эльбе
http://politikus.ru/v-rossii/74965-otkrytie-kompozicii-vstrecha-na-elbe-v-moskve-rf-i-ssha-soedinyayut-mosty.html

  2016-04-26 20:25:40
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/presidendikandidaat-joeruut-keeldus-36-aastat-tagasi-venestamise-vastasele-40-kirjale-alla-kirjutamast-ja-nimetas-seda-madaks?id=74347159

Presidendikandidaat Jõerüüt keeldus 36 aastat tagasi venestamise vastasele 40 kirjale alla kirjutamast ja nimetas seda "mädaks".

http://uueduudised.ee/kalle-malberg-inimesed-olge-valvsad-irvkiisu-tembutab-jalle-uritades-kappadele-maanduda/
Siim Kallasest.

aastapäev  2016-04-26 21:01:45
1933 – Saksamaal loodi Riiklik Salapolitsei ehk Gestapo. Saksa okupatsiooni ajal Eestis loodi Gestapo osakond Julgeolekupolitsei ja SD struktuuris, IV osakond. See moodustati taastatud PolPol-i (Kapo) baasil.
Abteilung B IV – Politiche politzei – Poliitiline Politsei-Julius Ennok; Relva SS Obersturmführer Ervin Viks,
•B IV A Referentuur (Kommunismus und feindpropaganda) – Referent – hptm. Hugo Okasmaa; Eduard Uduste
•B IV B Referentuur – Referent – Avo Lohuaru (Reaktion, emigranten); Ernst Pärnsoo,
•B IV C Referentuur (Spionagen) – referent -August Peetso; Ernst Pärnsoo,
•B IV D Referentuur (Überwahtung) – referent – Herbert Ploom ; Ernst Pärnsoo,
•B IV E Referentuur – referent – Jaan Pert; Edmund Vabaoja,
•B IV F Referentuur (Gegnerforschung) – referent – (vakantne);
•B IV G Referentuur (Postkontrolle) – referent – major Nikolai Valge,
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Julgeolekupolitsei_ja_SD
Julgeolekupolitsei IV osakonna (endine poliitiline politsei, hiljem Gestaapo paralleelstruktuur Eestis) otseseks ülesandeks oli võitlus Saksamaa poliitiliste vastastega.
http://www.hot.ee/laging/ajalugu-6.html

1936 – toimus Nimede Eestistamise Seltsi rünnakpäev võõrapärasele nimele.

  2016-04-26 21:07:19
http://www.pealinn.ee/koik-uudised/haapsalu-raudtee-ehitamine-ahvardab-inimesi-sundvoorandamisega-n167968

Poliitilist otsust vähemalt 60 miljonit eurot maksva Haapsalu raudtee ehitamiseks pole siiani sündinud. Sellele vaatamata ähvardab aga mitmeid raudteeäärseid kinnistuid sundvõõrandamine.

Kui taastada Haapsalu raudtee kujul, mis lubaks rongidel siin sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis piisaks endise raudteetammi kasutusele võtmisest. Lääne maavalitsuse sooviks on aga, et rongid saaksid siin kihutada kuni 160 kilomeetrit tunnis ehk kiiremini kui kusagil mujal Eestis praegu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelmine | 1 | 2 |

Nimi 
E-mail