Hr.Seppiku tsitaat:
"Minu arvates teeb ainult Tallinn midagi. Kuid ka Tallinn saab kõike teha üksnes oma võimaluste piires. Toompea-võim teeb aga kõik endast oleneva, et oma riigi pealinna arengut takistada. Nagu tallinlased ei kuulukski Ansipi riigi elanike hulka! Ilmselt on võimatu leida Euroopas teist sellist riiki, kus keskvõim sihikindlalt kisub tagasi pealinna arengut."

Väga õige minugi arvates,millest kõnelevad ka järgmised read meie meedia eetika eksperdilt.

Tammerk: Ajakirjandus kahjustab oma mainet!

«Üldine tonaalsus Tallinna tegemiste kajastamisest meedias jätab vahel mulje, et Tallinn on katastroofi äärel ning merepõhja kukkumast hoiavad teda vaid Pentus ja end poliitiliselt määratlenud korrespondendid,» kirjeldas Tarmu Tammerk Eesti meediapilti. «Näiteks kui lumi maha sadas, ei olnud Rakvere kesklinna kõnniteel muidu võimalik kõndida kui eesliikuja jalajälgedes.
Kas seda kajastati kui maailma lõpu eelset seisundit?
Ei.
Tallinna kohta käis ajakirjandusest läbi aga peaaegu et erakorralise olukorra eelmäng.»

Tammerki sõnul jätsid näiteks mõned Postimehe Tallinna-küljed vahepeal mulje kui Tallinna Ärapanija, kõik on viltu! – ning et linnaametnike kohmakate väljenduste üle tuleb ilkuda kogu raha eest.»

Tammerki sõnul võiksid üleriiklikud meediaväljaanded oma loomingut analüüsida ja näha, et kramplik vigade otsimine Tallinna linnavõimu tegevuses muutub koomiliseks ja teeb lõpuks ka nende enda professionaalsele mainele kahju.
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=81&lang=5&nid=6604

Meedia erapoolikusest veel:

Ringhäälingunõukogu esimees ja TV 3 endine juht Andres Jõesaar:

Teoreetiliselt peaks ajakirjandus olema sõltumatu, erapooletu ning objektiivne.
Tegelikkuses paraku nii ei ole. /.../ Tekivad teemad, millest kirjutatakse hea meelega ja hästi, ning on teemad, mida välditakse, inimesed, kellest a priori kirjutatakse negatiivselt. /.../
Kui Tallinna juhtis Isamaaliit, siis rääkis teleuudis sellest, kui kiiresti saavad kevadel tänavad sodist puhtaks,
kui võim kuulub Keskerakonnale,
siis rääkis sama ajakirjanik kevadisest mustusest,
tolmust ja räpakusest ning linnaisade suutmatusest midagi ette võtta. Tegelikkuses on kõik kevaded meile ühte moodi tulnud.

copypaste
Meediamogul Luige pihtimus pärast 2003. aasta valimisi

Meediahiid Hans H. Luik imestas:
kas ajakirjandus tõesti lasi ühel parteil nii palju vähem hääli saada, et teine partei saaks võita?

Eesti Ekspressi ja paljude teiste meediaväljaannete omanik Hans H. Luik tunnistas omal ajal Urmas Otile antud intervjuus,
et tema lehe kaudu anti tõesti vist enne valimisi propagandamats Keskerakonnale.
Luik kui meediaomanik on väljendanud iseenesest oma poliitilisi eelistusi,
näiteks toetades Res Publicat tema esiletulekul.

Urmas Ott: kuidas tundub, kas ajakirjanduse roll Eesti igapäevases elus kõikvõimalike valimiskampaaniate eel – on see õiges proportsioonis?

Luik: m a arvan, et ajakirjandus mängib suurt rolli, aga ta ikkagi mitte niivõrd ei tooda infot kui vahendab. Eelmiste valimiste eel juhtus küll... /.../
Jah, ettesokutamisi on
ja mida ma enne tahtsin ütelda, on et ajast paar päeva enne Riigikogu valmimisi tõepoolest
kahte ajalehte saabus uurimisorganitest materjal selle kohta, et Keskerakond on midagi teinud /.../
Ja ma olen nüüd peatoimetajatelt küsinud paarikuise intervalliga, et kus nüüd tuleb sellele jätk, oli see tõepoolest mingisugune propagandamats, mis meie kaudu anti?
Ja pärast jäime jätku ootama ja infokraan on juba kinni,
et oli seda või ei olnud,
kas ajakirjandus tõepoolest lasi ühel parteil niipalju vähem hääli saada, et teine partei saaks võita?
Kui on mingi rünnak ette võetud, esilehel peatoimetaja vastutusel, siis peab sellel olema kas jätk või ümberlükkamine.
Kui midagi enam ei sünni, siis jääb mulje, et meiega on manipuleeritud.

Rahvusvahelised meediauuringud näitavad tihti, et nii reklaamiandjad kui ka meedia omanikud mõjutavad sageli meedia sisu.
Ühelt poolt on omanikel poliitilised huvid.
Ent võib ette tulla ka kaudset survet teemade suhtes, mis on omanikele olulised
– näiteks omanike ärihuve puudutavad teemad.
"USA kogemuse najal on tõestatud, et kuna erameedia enamik on kapitalistliku süsteemi säilimisest vägagi huvitatud,
siis toetab ta selle süsteemi kõige selgemaid pooldajaid – konservatiivseid parteisid.

Vabariiklaste presidendikandidaatide selge toetamine USA lehtede juhtkirjades (Gaziano 1989) ja samalaadsed ilmingud paljudes Euroopa maades ei saa olla juhuslikud, teatab uuring."