Mäletada võib, et tol ausal ajal kehtis põhimõte, et kõigilt tema võimete järgi ja kõigile võrdselt.. Seega hinnati ühtemoodi nii tõesti tublit torujüri kui kõigile tunda majavalitsuse joodikut.. Õiglus missugune.. Mis aga puutub suhkru kokkuostmisse ja spekulatsiooni, siis keegi ei keela koduperenaisel ka mitut tonni kokku ostmast.. Reeglid kehtivad käitlejatele, nii et kui alevikondiiter ostis tavapärase normi asemel lattu kordi suurema varu, siis ta eksis ühisturu reeglite vastu ja olgem ausad-- sellest et selline reegel olemas on, teadis ta ka enne.. Samas kui ärimehed ostavad kokku maid, siis no palun väga-- võtke endale see risk ja lootke et saate sealt hiigelkasumit.. võibolla maa hind hoopis langeb, seega on tegu riskiga ja olgem ausad: maa kokkuost ei ole keelatud, kellelgi ei ole kohustust maad müüa ning kõigil on vaba voli omaette hambaid krigistada, et näe kus kulakul on palju raha-- peaks teise siberisse saatma nagu tehti selle eelmise õiglase riigikorra ajal..

Kui eelmist kommentaari silmas pidada,siis ikka "ausal hallil ajal" ülalnimetatud printsiipi ei kehtinud.Ikka oli teatud piirides kvalifikatsiooni järgi.Miiniumpalk sada rubla, keskmine palk üle kahesaja,direktor üle kolmesaja, minister (eestis) üle viiesaja."Tulevikuühiskonna " deviis oli-igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi!Aga mis puutub maade kokkuostu,siis siin peaks küll piirangud olema.Näiteks üks Venemaa miljardär on ainult 21 aastane,Kui arvestada meie maade keskmiseks hinnaks 10 000 krooni hektari kohta,siis miljardi dollari eest võiks see nolk osta 13000 ruutkilomeetrit meie territooriumi,ehk neljandiku Eestist, ja kehtestada seal oma liikumispiirangud.Ah et kui mõni Kaimani saarte firma ostab, siis on teine asi!?

to nõel Kui keegi hakkaks korraga kokku ostma neljandikku Eestist, ei saaks ta seda mitte kätte 10 000 krooniga hektari kohta. Selline hüpe nõudluses viiks hinnad lakke. Mille poolest on maade kokkuostja rohkem spekulant kui mõnel muul alal tegutsev ärimees? Maade haldamine ja kinnisvaraarendus nõuab samamoodi tööd nagu iga teinegi tegevus. Ei ole halvemaid ega paremaid ärivaldkondi. On rohkem lisaväärtust andvad ja vähem lisaväärtust andvad valdkonnad. Kinnisvaraarendus näiteks võib luua suuremat lisaväärtust kui masinatootmine ja ka vastupidi.

Tõepoolest nõuab varastamine, röövimine, kinnisvaraarendus ja muidu krahmamine samamoodi tööd, nagu iga aus töögi. Aga kas on ikka see kõige õigem just neid tegelinskeid eelistada, kes teiste arvel endale "lisaväärtust" krabavad? P.S. Suursulid EI PEA hektari eest 10 000 krooni maksma. Neile antakse sageli lausa 1 kr eest, nagu vaba Eesti elu meile näidanud on.

Miks paned ühte ritta kinnisvaraarenduse ja varastamise/röövimise? Igal tegevusalal võib ette tulla pätte, kuid kinnisvaraarendus kui tegevusala pole veel sellepärast halvem/taunitavam või vähem aus kui mõni muu tegevusala. Äärmiselt kummaline arusaam kinnisvaraarendusest ja äritegevusest üldisemalt. Äkki tasuks läbi lugeda mõni tänapäevane majandusõpik või end veidi harida. Naljakas on lugeda seda keskerakondlikku ausa töö ja "ärikate" vastandamist.

pole siin päikese all. Kui keegi võtab rääkida ausast tööst ja spekulantidest ärikatest,siis on see ikka keskerakondlik jura. Pole vaja siin vehkida majandusõpikutega ja oma haritusega. Sisuliselt oli arutlus selge,mida pole mõtet demgoogiaga nullima hakata. Pigem jääb qwerty oma targutava demagoogiaga naeru aluseks.

Aga ole palun siis kena ja loetle siis need elukutsed, mis on ausad ja mis ei ole ausad. Näiteks poepidaja (kes on olemuselt vahendaja) - kas see on aus või on ärikas? Kinnisvaraarendaja, kes ostab maatüki, teeb maaparanduse, rajab kommunikatsioonid ja haljastuse, jagab maatüki kruntideks ja müüb maha - kas see on aus või ärikas? Talupidaja, kes ostab kartuliseemne, paneb maha, hooldab põldu ja müüb kartulisaagi suure vaheltkasuga maha - kas see on aus või ärikas? Äkki Keskerakond teeb siis mingi nimistu, mis alal tohib äri teha, et vähegi aus olla ja mis alal tehtav äri on "ärikate" äri. Äkki saate veel Nobeli majanduspreemia selle ENSV ideoloogia edasiarenduse eest.

Heimar, tunnista üles! sa ju kirjutasid selle jutu ise?

Kes on Liigkasuvõtja? Rahvusvahelises ärikultuuris ja ka Eesti kirjakeeles on see sõna täiesti olemas. Tähendas see kunagi seda, et kui kaupmees võttis oma äritegevuselt üle 35 % kasumlikkust oli see liigkasuvõtmine ja halb toon ning sellese suhtuti kui põlastusväärsesse. Ehk Tasuks mõelda?

Ah et siis 35% on siis piiriks ausa ettevõtja ja ärika vahel. No hästi. Sellisel juhul kvalifitseeruvad ausateks näiteks pankadest Hansapank, kinnisvarafirmadest Minu Vara. Ärikad on aga näiteks sellised tootmisettevõtted nagu Harju Elekter, Wendre, Ilves-Extra, Glaskek jne. Nagu ma aru saan, tuleks Keskerakonna arvates need viimatimainitud külakurnajatest tootmisettevõtted kinni panna ja nende omanikest ärikad rahva silme ees häbistada.