![]() Kes üles-, kes allamäge
to ARVAJA
2006-10-23 23:31:05
Üürnik N.-i viieliikmeline pere elab kööktoas juba 30
aastat. Miks omanik peab talle tagama ainult kööktoa?
Üürnik A.-le eraldati 5 toaline mugavustega kesklinna vaid
aasta enne tagastamist. Miks omanik peab üksikule A.-le
tagama viietoalise kesklinnas? Kumbki ju ei ole talle
mõistlikku üüri maksnud ja A. on maksnud suhteliselt palju
vähem, arvestades kauba kvaliteeti? Mis paneb arvaja nii
arvama? Kui mina oleks omanik, siis vahetaksin üürnikud ja
korterid omavahel ära. Kas tohib?
Majaomanik pealinnast
2006-10-23 23:47:26
Lp.proua A.K.! Mul on majas üks suur 7-toaline korter
165m2. Hea meelega annaksin Teile kui eesti inimesele sealt
kaks tuba tasuta kasutamiseks, ühes elage ise, teise võite
välja üürida - 1000 krooni kuus saate ikka. Mul elavad seal
3 üürnikku, maksavad vaid 15 krooni ruudust ja kasutavad
vaid 4tuba ja kahest vannitoast ühte. Kahjuks ei ole
üürnikud sellega nõus ja nii pean mina välismaalaste
sotsiaalmaja edasi pidama ja Teie Eesti kodanikuna peate
sinna ääremaale jääma. Riigiisad on asja nii seadnud.
Lugupidamisega Majaomanik
Lahe maa
2006-10-24 09:03:28
Tallinlanna Z. üürikorter tagastati 11 aasta eest.
Vahepeal on tema üks laps saanud täisealiseks, veel kaks on
sündinud ja ta on 3x abiellunud, kusjuures kõik 3 meest on
korterisse sisse kirjutatud. Z.-a perel on õigus saada 1
kahetoaline ja 4 ühetoalist korterit pealinnas.
Põlva pere L. erastas ühetoalise korteri ja tänaseks on
nende 2 last saanud täisealiseks ja õpivad Tallinnas ja
Tartus. L.-i ühelgi pereliikmel ei ole õigust saada riigilt
või linnalt korterit isegi mitte Põlvas ehkki erinevalt
Z.-st on nemad Eesti kodanikud. Z.-i isa suunati Siberist
ENSV-sse tööle pärast sõjakooli lõpetamist. L.-i
vanavanemaid ei lubatud pärast Siberi vangilaagrist
naasmist Tallinna ega Tartusse ega ühtegi Eesti linna
tagasi, seepärast asusid nad Põlvasse, mis oli tollal alev.
Mida arvab asjast võrdõigusluse volinik? Mis rahvuse
riigist on jutt? Vastan ise. Jutt on seeneriigist, kus
kirjutatud seadused hoolitsevad looduse eest, aga inimesed
jagavad maid iidsete dþungliseaduste alusel.
poogen
2006-10-24 13:06:31
ARVAJA: "Mina ja arvatavasti ka paljud teised inimesed on
samal arvamusel, et omanik peab tagama üürnikule võrdväärse
elamispinna, kui ta ei soovi enam üürniku oma elamispinnal
näha." .- Vinge värk kui asi nii oleks. Ma ka hetkel üürin
korterit ning kui omanik mind välja tahab tõsta, siis
hakaku aga heaga mulle elamispinda otsima. Sa ise ka aru
saad kui lolli juttu ajad ?
ARVAJA
2006-10-24 19:34:34
to poogen: /.../ "- Vinge värk kui asi nii oleks. Ma ka
hetkel üürin korterit ning kui omanik mind välja tahab
tõsta, siis hakaku aga heaga mulle elamispinda otsima. Sa
ise ka aru saad kui lolli juttu ajad ?" poogen, kas sa
oled oma ajud poognaga viledaks viiuldanud?! Siin oli ju
juttu sundüürnikest, mitte üürnikest. Ja kindlasti ei aja
ma lolli juttu, sest minu väide "omanik peab tagama
üürnikule võrdväärse elamispinna, kui ta ei soovi enam
üürniku oma elamispinnal näha" on ju seaduses kirjas (või
ei ole ORAS sinu jaoks seadus?!) Nii, et loe enne
kommentaarid korralikult läbi, kui hakkad vastulauset
kirjutama.
arno
2006-10-28 02:30:39
ARVAJA, ma ei saa sinust aru. Su lapsepõlv möödus ju
Lasnamäel, seal on nn "hrussovkad"ja seal peaksid elama
need kellele postkommunistlik "eesti vabariik" kinkis
nende eluasemed "lepalehtede" eest. Seal ei oleks
tohtinud küll mingeid "sundüürnikke" olla. Sinu eelnev
jutt oli ju tavaline kaltsakproletaarlase jura, kes lösutab
võõras kodus näpp suus ja ootab kuni talle banaan (korter)
suhu kukub. Sellise jura ajajad peale sõda(ja ka 41.
aastal)kaebasidki oma naabrite peale selleks et nende
kortereid ja varandusi enesele saada. Ja need kes ei
kaevanud vaid said need represseeritute korterid vene
riigilt on nüüdseks muutunud samuti nende taolisteks
kaltsakproletaarlasteks. Onu Raivol on tuline õigus
öeldes:"Viimase okupatsioonirezziimi õppekavad on
hämmastava tõhususega pesnud meie inimeste ajudest välja
kõik selle, mida meie esivanemad olid ehitanud aastasadu".
Järele on jäänud täielik 1905. aasta mõisapõletajate
mõttelaad- raba mida kuskilt õnnestub kätte saada,
ülejäänule kas või tuli otsa.
|