aga mis sul Brüsseli vastu on ? Raha ja toetusi võtad vastu küll, vingut et ikka vähe antakse jne jne... TÜÜPILINE KESIK OLED !

vaagijale. Kust Sa oskasid leida,et ma seda pole TÄHELE PANNUD? Loe veelkord läbi minu viimane komm, aga seekord TÄHELEPANLIKUMALT. Kui veel täpsemaks minna, siis juhivad ühed ja samad jõud meid, olenemata sellest kas toimub see Brüsseli või toimus kunagi Moskva kaudu. Ja mulle jääb täiesti arusaamatuks - MIKS sõimab keegi vaagijat kesikuks brüsseli kriitika pärast. Tegelikult on see vaagijale isegi TUNNUSTUS, sest vaid kesikud" olid ainsad kes hoiatasid meid enne SINNA liitumishääletust liigsesse eufooriasse laskumise eest. Alles paar kuud tagasi teatas G. Soros oma kirjutises: "Euroopa Liidu tragöödija ja kuidas seda lahendada", et KÕIK liikmesriigid peavad end vabatahtlikult allutama TROIKA otsustele ... ehk tuleb mõnele siinkirjutajale tuttav ette. Lähiminevikus määras TROIKA inimesi seina äärde, nüüd aga määrab pisemate detailideni meie elukorraldust. kogu artikkel on äratoodud ajakirjas "Vikerkaar" nr.9 2012.a.

Aitähh "Vaagijale" ja Kiinile nende "mustika tablettide "kasutamise soovituse eest. Inimene õpib kuni elab ja järgmine kord juba kui apteeki lähen küsin neid "mustikaid" nägemise "turgutamiseks"

arno, jah, seda küll, aga need olid sul ikka sinna nii ära peidetud, et pidin juba nagu vanasti Rahva Häält - ridade vahelt lugema.

Uudo, ära pane pahaks, aga oleme juba mõlemad nii vanad, et pole aega pikemalt jahuda ja eks me mõlemad peaks olema selle "ridade vahelt" lugemise ära õppinud.

Nõus, arno, aga mul üks küsimus ka:
kas oled nõus, et kõnetan sind ka mitte arnona, vaid õige nime järgi?

tõnu 2013-01-06 10:19:06 tuletab meile meelde, et kuigi läks huvitavaks kähmluseks, aga ega enam keegi ei mäleta, mida Linda Aavik artiklis küsis?
Nii ta on. Seda on sageli juhtunud, et loo autor ja sageli lugu ise unustatakse sootuks, kui omavahelise kähmluse hoog üles kruvitakse. Huvi pärast sirvisin üle ja märkan, et kommentaariumi alguses vaagija pakkus neljandaks Eestiks muulased. Nagu näha, tekkis meil tõnuga paras diskussioon sel tasemel, kuid kuna teema kaldus taas hella Pronkssõduri radadele, siis Ants oskas osavalt manööverdada ja väitluse juhtida tema kahe diktaatori lemmikteemale ja sinna ta jäigi - tervelt 7 lehekülge Antsu lugu ja lõppu ei paistagi!?! Kui, siis vast ootame 9. kuupäeva ja uue Kesknädala ära, siis saab ka Antsu lugu otsa.

"Vaagijale" vist siis jah oskas see kurikael Ants juhtida vaidluse oma "lemmikteemale"- tõe selgitamisele ,et Saksamaa ründas Nõukogude Liitu enesekaitseks . Hitleril puudus alternatiiv Stalini Euroopa vallutamise peatamiseks kui ainult ise rünnata esimesena Venemaad . See ka korda läks ja kui poleks Liitlaste sellist tohutut materjalset abi venelastele või oleks sakslaste poliitika targem Nõukogude allutatud rahvaste suhtes ---oleks ka Saksamaa sõja Nõukogude Liidu vastu võitnud . Teine teema on ükskord selgitada siin veel kommenteerivatele ajaloos võhikuile -- Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt ja mingi "rahvaülestõus" ja võimu "omakätte" võtmine on muinasjutt , luulu seda polnud . Zdanov ei suutnud sadat eesti töölist ka meelitada Kadrioru lossi ette karjuma ja sõimama president Pätsi . Selleks toodi eestikeelt oskavaid venelasi Petserist erirongiga ja ka Paldiski baasis töötavaid venelasi töömehi .

" Vaagijale" olen kindel ,et Arno arvestab Sinu soovi ,et võid teda kõnetada mitte Arnona vaid õige nime järgi ?

Ei, ega ma nüüd kurikael Antsu ei mõelnud - selle sinu lemmikteemaga olen enamuses päri. Meie suuremad erimeelsused püsivad pronksi teemal, kuigi mäletan, et Antsuga oli meil ka seal osaliselt üksteisemõistmist, näiteks, et pronks viidi ära kättemaksuks Lihula eest (ma vahel ikka vaatan sinu saadetud pilte, kus poseerid Lihula ausamba ees). Veel mõistsime üksteist täielikult selles, et üks seltskond ei tohi minna mitte nendele antud kellaajal segama teiste üritust.

Küsimus, et mitu Eestit on Eestis, ei ole minu arust midagi muud, kui püüd tekitada nende nn. "erinevate Eestide" vahel lepitamatuid vatuolusid, või siis neid juba olemasolevaid vastuolusid süvendada. Selle küsimuse esitamine lähtub enam vähem samasugusest lähtepunktist nagu Marxi klassivõitlusegi teooria: olemas on erinevad vastandlike huvidega klassid ja nende vastuolud on ületamatud.

Kas peamegi jääma uskuma pätsulik-eenpalulikku muinasjuttu "rahvusühtsusest", mille abil kavalantsud said jürkadel nahka üle kõrvade tõmmata? Eesti lõhestatus on süvenenud ja üha veelgi kangemaks minemas - enam pole meil ainult esimene ja teine Eesti, vaid võib kindlalt väita, et juba on olemas ka kolmas ja neljas ning kaugel ei pruugi olla seegi "täiustumushetk", kui neid on õnnearvu 7 jagu. Iseasi on see, kas seda "arengut" tahetakse näha ja kas seda lubatakse veel näha. Teame väga hästi, kuidas Eesti elu muudeti 1940/41 "lõbusaks ja õnnelikuks" ning mitte keegi ei väitnud vastupidist...

"Kurikael" Ants võtab jälle sõna . Mõistan "Vaagija" nördimust mida jagab täielikult seltsimees "Vikat". Lausa "jesuiitliku" kavalusega viis see "kaval-Ants" kes pole mingi "aus saunamees" (kuigi temal oma saun olemas) jutu oma lemmikteemale -AJALOOLE siin ajalehes . Ja "Vaagija" nördimuseks kestab see edasi juba üle seitsme lehekülje ja lõppu pole näha !? . Mõelge kui "hingekosutav" oleks seitse lehekülge sõimu Antsipi ja valitsuse aadressil ,lisaks nutulaul
-"Küll on rasked meie päevad
seda kõik me sõbrad näevad"
Kesknädala toimetus peaks keelama ära Antsul siin lehes kommenteerimise- Teatama temale ,et "Kesknädalas " on tema
"Persona non granta" mingu kommeteerima "Postimehesse". Kuid see kurikael Ants vastab- Tema on Keskerakondlane (ei ole saadetud teadet väljaviskamise kohta) ja soovib kommenteerida oma Erakonna lehes . Seltsimees "Vikatile" soovitus -- lugege rohkem tõelist ajalugu mis nüüd kõigile kättesaadav sest --- " kes mineviku ei mäleta elab tulevikuta ".

vaagijale. Mis mul ikka selle vastu olla saab, sest olen kasutanud oma nime aliasena esimestest sammudest alates internetis. Ja kui juba tekkib pahandusi selle üle, nagu oleksime me artikli algsest teemast kõrvale kaldunud, siis ma vaidleksin sellele vastu. Mõlemad teemad on omavahel tihedalt seotud, sest see mitu eestit on Eestis, johtub peamiselt meie AJALOOST. Ja isegi mitte ainult lähiajaloost, kuigi sellest ehk kõige rohkem. Eestlaste hädaks on olnud läbi oma pika ajaloo just omavahelised ERIMEELSUSED. Mäletatavasti oleme kogu oma teadaoleva ajaloo jooksul pidevalt kellegagi sõjas olnud, kord on see olnud võitlus sissetungiva röövvallutajaga aga seejärel tihti tasumisretk äsjase röövija radadel (täpsemini ehk jälgedel). Ja kui süveneda meie varasemasse ajalukku, siis väga tihti peame tõdema, et tänu omavahelistele lahkhelidele pole me suutnud kokku saada piisavat kaitseväge vastaste tõrjumiseks. Mäletatavasti suutis legendaarne maavanem Lembitu koguda Madisepäeva lahinguks (kus tegelikult otsustati Eestimaa saatus sajanditeks) üle kogu maa VAID 6000 meest(?) ja nendegagi mindi vastasele vastu kõige ebasobivamal lahingutandril - LAGEDAL VÄLJAL - kus rüütlite raudrüül oli otsustav ja määrav eelis. Meie ainus teadaolev võit raudmeeste üle toimus Ümera Lahingus, see aga saadi vastase ründega VARITSUSEST, kus määravaks sai ootamatus ja piiratud lahinguväli kitsal metsateel(kus rüütlitel puudus võimalus end seada sobivasse lahingukorda). Ja edaspidi nn "orjaajal" ei toonud mõisnikud kiltreid, kupjaid, aidamehi mitte Saksamaalt sisse- vaid seadsid nendele ametipostidele kohalikke inimesi, tekitades sellega kohalikus elanikkonnas seisusevahed, aga sellega koos ka lõhestatuse. Ka hilisem ajalugu on seadnud meie inimesi(mehi) erinevate lippude alla sest väga tihti on Eestimaad valitsenud üheaegselt üsna mitu "valitsejat". Seega on vennatapusõda osake meie pikast ajaloost ja otse loomulikult on see ka jätnud jälje meie iseloomu ja mõttelaadi. Ehk kõige ühtsem on olnud eesti rahvas just Suure Sõja eelõhtul sest hoolimata küllalt suurtest majanduslikest erinevustest oli rahvas tookord ISAMAALISELT MEELESTATUD. Ja seda tänu just nii pea sajand kestnud ÄRKAMISAJALE kui 20 aastasele isamaalisele kasvatustööle EW aegsetes koolides. Kui siinsed "lutikad" joodiku järjekindlusega korrutavad küll "vabatahtlikust" ühinemisest Venemaaga, küll "hääletust alistumisest" või isegi suurtest erimeelsustest rahvakihtide vahel, siis tegelikult oli rahvas niivõrd ühtne, et Saksa/Vene sõja korral võeti VÕIM üle enamikes kohtades juba enne saksa sõjajõudude tegelikku kohalejõudmist. Isegi neisse nn politseipataljonidesse mindi enamasti VABATAHTLIKULT ja just TASUMA TAPETUD NING KÜÜDITATUD pereliikmete ja sugulaste sõprade eest.

Isegi nn "partisanisõda" suutis Venemaa Eestis teostada peamiselt paberil ja propagandas sest tegelikult anti valdav enamus "partisanidest" kinni enne kui nad jõudsid midagi teha, aga väga tihti andsid needsamad siiasaadetud parašüdistid end ise üles ja asusid koostööle saksa okupatsioonivõimudega, pidades seda Eestile kasulikumaks kui koostööd venelastega. Aga juba kohe peale uut okupatsiooni hakkas tekkima see nn teine eesti(see kes läks koostööle okupantidega). Teadaolevalt on iga okupant püüdnud kõigepealt hävitada rahvusliku intelligentsi ja sellest alustasid venelased kohe 40. võimu haarates, teistkordse okupatsiooni korral see aina süvenes ning süvenes ja kui peale nn Laulvat Revolutsiooni tegelikult EI TAASTATUD EW endisel kujul vaid loodi mingi roosamannavahuline surrogaat võim peamiselt endisest nomenklatuurist ja vähesel määral ka isamaaliselt meelestatud eestlastest ning nn väliseestlastest, siis oskasid just endine nomenklatuur peagi jämead otsa endi kätte haarata(olid ju just neil ülisuured kogemused rääkida üht aga sealjuures tegutseda tihti risti vastupidiselt). Kibekiirelt visati "mummulised" kalstukid prügikasti, seoti sini-must-valged lipsud ette ja isamaalise lalina saatel astuti nagi üks mees LOOZIDESSE... ja seal me nüüd olemegi, ehitamas koos illuminaatidega(või õigemini nende käe all)Euraasia Superriiki. Ja tegelikult polegi Eestis rohkem kui KAKS eestit, need kelledele on kallis selle maa ja rahva saatus ja need kelledele on tähtis vaid nende HOIUARVE, "datsa" kuskil eksootilisel lõunamere saarel või ametikoht uues superriigis kus hea teenistus ja mitte ainult ...

Arno ajalooülevaade tundub päris tõene olevat - sihukesed need eestlased ongi läbi pika ja "kangelasliku" mineviku olnud. Kahjuks püüavad praegused "tegijavennad" jätkata ka tulevikuteed vaid santi minevikku eeskujuks võttes. See tee viib teadagi kuhu, mistõttu saab Eesti väljavaadetesse suhtuda vaid äärmise ettevaatlikkusega, lausa pelgusega. Kes pole osanud, see ei hakkagi oskama, sest isegi seitsmekordne rehaleastumine ei pruugi mõistust klaariks taguda, lisandub vaid uusi muhke.

Mina põikpäine Ants vaidlen jälle vastu "vikatile" --ei ole veel sugugi kadunud patriotism Eesti riigist, kui seda pole Riigikogus ega valitsuses ,siis küllalt veel rahvahulgas . Kui tuli "laulev revolutsioon " ei jooksnud mina midagi omale erastama-ärastama kuigi võimalused selleks olid . Olin alati tooaeg seal kuhu vajati vabatahtlike olgu Eestile piiri rajama või Toompead kaitsma interrinde eest . Ja ka oma kaks poega kasvatasin Eesti patriootideks -mõlemad on aktiivsed Kaitseliitlased . Isegi mina vana mees võtaks veel oma Kodumaa kaitseks püssi kätte kui vaja . Mind vihastab alaline soigumine kõik on halvasti ja läheb hullemaks --ei ole see nii, kuigi ränki vigu on tehtud . Kui Keskerakonnas toimuks juhtkonna vahetus siis võib olla ka taastuks eestirahva usaldus mis nüüd on pea olematu.

Antsule ja arnole niipalju, et kus see nõrdimus või pahandus tekkis? vaagija kommentaar oli mõeldud vaid jutustusele, kuidas need 8 lehekülge siin kulgenud on, samas midagi halvustamata ja ka Antsule juba ütlesin, et põhiliselt olen Antsi ja arno siinse pika jutuga päri.

viimast korda! võib-olla olingi mina, kes selle asja ajaloo arutamise peale viis, avaldasin nagu arvamust, et need aljosa kummardajad on .nende arvates ikkagi neile sõnamurdlikult kallaletulnud hitleri purukslööjate austajad. ei nad aruta, mis on parem, kommunism või fasism, nendel on tähtis, et võitja oli venelane.ja veel, kahjurõõmus ma pole küll olnud gerretzi jne. karistuste üle, aga fakt jääb faktiks, et tsehhi ellujäänud juut tundis gerretzi ära ega mina ka tea, võib-olla ei olnudki niisugust lugu, puha punapropaganda

Tahan minagi lõpetuseks veel midagi lisada sellele nn "äratundmise " teemale. Olen palju lapanud netilehti selle paljuleierdatud halakausti teemal ja hiljuti jäi sima huvitav detail. Eelmisel aastal leidis lõpuks lahenduse ühe vist kas valgevenelase aastaid kestnud vintsutused, nimelt oli teda "äratundnud" samuti keegi kes tunnistas ta mingi koonduslaagri suureks tegelinskiks ja mis Te arvate, selle peale "tundsid" veel vähemaltviis või kuus erinevate koonduslaagrite endist vangi temas ära neid piinanud ja mõnitanud ülema ... Uurimine vältas aastaid aga kuna aeg on siiski juba edasiarenenud ja tegu polnud mitte VENEMAA uurimisorganitega siis selgus lõpuks, et MEES POLNUD VIIBINUD MEENUTATUD AASTATEL MITTE ÜHESKI EELPOOLNIMETATUD LAAGRIS EI VANGINA EGA TÖÖTAJANA ... kuigi oli olnud tõepoolest sakslaste teenistuses. EI LEITUD mitte ainsatki juhtu, kus oleks Teda saanud süüdistada "äratundjate" poolt kinnitatud faktidega ... niipalju siis sellest paljuleierdatud ÄRATUNDMISEST. Ma juba ühes oma varasemas kommis toksisin, et sattununa kas NÜRNBERGI tribunali või mõne varasema venemaa kohtu uurimise alla, oleks 99 inimest sajast tunnistanud end oma ema ärasöömises süüdi ... alati tasub olla ALLIKAKRIITILINE.