Viimast võtab tänapäeval hoopis see riik, kes Kyoto protokolli ei taha ratifitseerida - USA!
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kyoto_Protocol_participation_map_2009.png

Mida veel meie majanduse kohta öelda? Nõukogude ajal oli meie majandus eeskujuks kogu Nõukogude Liidule. Lihaga varustasime Moskvat, Leningradi jt. suuremaid linnu. Samuti olid meie piimatooted ja kalad nõutav kaup terves Nõukogude Liidus. Ostsin meie lestakonserve Kasahstanis väikeses asulas. Paberitootmine oli muljetavaldav, Volta tootis elektrimootoreid, mis olid nõutavad kogu maailmas, ega teistegi tehaste toodang vähem kuulus polnud. Meil oli oma ookeani kalalaevastik, tursk oli imeodav.
Siis olime eesrindlik liiduvabariik.
Nüüd oleme Euroopa Liidu kõige mahajäänum riik. Me veame sisse kõik põhilised toidukaubad, meil pole enam masinaehitust, pole kalalaevastikku. Ainus reaalne maavara on põlevkivi, kuid seda me raiskame põletades. Oleks aeg minna üle elektri tootmisele aatomijaamades. Põlevkivi annaks meile keemiatooteid, millega me muutuks rikkaks. Praegu hoiab meid veel elus turism, turismitalud, hotellid, toitlustusettevõtted ning bordellid ja kassiinod. Masinaehituse arendamine nõuaks suuri investeeringuid, vaja tootmishooned, tööpingid, tuua kohale metall, õpetada välja kaader, kuid Hiinas võib sellise tootmise odavamalt püsti panna ja seal leidub ka spetsialiste, keda pole vaja õpetada. Selles õnnistatud Euroopa Liidus jääme hinge vaakuma. Eks meie töötatöölised lõpuks rändavad välja kasvõi kalkuneid puhastama või tomateid korjama või koduabilisteks. Kaua sa nälga ikka kannatad. Mustlane rääkis tõtt.

http://rutube.ru/tracks/1799429.html?v=6dc50c6a699453a5214444d32e6856b5
http://agaroza.com/post_1234113151.html
Maailmas toimunust ja praegu toimuvast!

Jumal tänatud, et eelistasin TTÜ majandusteaduskonda TÜ omale. Nii lolli juttu ei tohiks mitte ühegi ülikooli õppejõud ajada.

Esiteks, madalad palgad mitte ei langeta riigi konkurentsivõimet, vaid muudavad toodangu kulustruktuuri hoopis ettevõtja aspektist soodsamaks: madalam omahind võimaldab suurendada arenduskulutusi ja toodangut odavamalt müüa.

Teiseks, koalitsiooni praegune majanduspoliitika on suunatud just välisinvesteeringute ja netoekspordi suurendamisele läbi avaliku sektori kulutuste, see toob täiendavalt kaasa erasektori tarbimiskulutuste kasvu. Investeeringud infrastruktuuri seevastu suurendavad küll avaliku sektori kulutusi, kuid väga ebatõenäoliselt meelitavad siia välisinvesteeringuid.

to 23;53;51
Nu, mis jutt see on...peale meie järgmist valimisvõitu saabub meile õnn...sm Putin saadab abi oma sõpradele ning investeerib siia. Ka kaitse- ja sisekaitsekulutuste pealt hoiame kokku...meid kaitseb jälle sõbralik piiratud väekontigent ning proffidest koosnev miilits.

Mina loen AMBUJA targutusi ja pean märkima,et tegemist on väga kavala ja aruka tegelasega!Olid ajad jah,kus varustasime tervet Liitu toiduga-endal ei olnud peale seakisa ja kala sulpsatuse midagi.aga aaaaambuja ,kaval vennike,põrutas venemaale ja Kasahstani meie toitu sööma!Ise ei oleks tooaeg selle peale tulnud!Kas see on tal nüüd üleskutse sellele,et anname aga kõik Venemaale ära ja kolime siis ise sinna seda oma tarbima?Jah,issanda loomaaed on suur ja lai!

kesklapsele - Putin investeerib "tublisti" juba tänasesse Eestisse: kuna oma tublid noored sunnime välismaale õnne otsima saatma, siis oleme sunnitud neid asendama odavama tööjõuga Ukrainast, Venemaalt jm.

aivarile - ja varustasimegi tervet Liitu - miks ei võiks ka täna Peipsi kurk ja sibul Peterburi turule jõuda, me kõik vaid võidaksime sellest. Valejutt, et ainult seakisa jäi meile - mäletan, lambaraguud, traditsioonilist eesti toitu, sai pea igast töölissööklast - täna võib seda leida vaid mõnest ülikallist restoranist, ja seegi sageli Uus-Mermaa lambast!?
Tõsi, näiteks suitsuangerjas lendas otse Kremlisse, endale jäi harv võimalus seda maitsta. Täna hoitakse näiteks vääriskalad letis vaid kõrgete hindadega, toona olid suitsuangerja hind näiteks nii madal, et see kunagi letti ei jõudnudki.

See kõik on ehkukas!

Tegelikult suutis Eesti NSV vaid üht Leningradi linnaosa toitainetega varustada. Ja selleks, et Eestis seda kõike toota, eraldas Moskva keskvõim siia vahendeid.
Kui Eesti NSV läks üle IME-le, siis võeti toetused ära ja selgus, et Eesti ei suuda ennastki ära toita.

Lühidalt öeldes vihjab autor ühele lihtsale majandushoovale - krooni devalveerimisele.
Palgad oleks kõrgemad, maksulaekumine suurem ja konkurentsivõime tõhusam.
Usun, et Keskerakond oleks seda teed läinud, eelnevalt kogu majanduskrahhi teiste kaela ajades. Savisaar ju pakkus devalvatsiooni käivitamise hetkeks 18.10.2009.

Devalveerimisest on räägitud väga erinevates ringkondades.