Huvitav mida see vaagija öelda tahab või millest omast arust kõneleb?

Vaagija! Sa ei saa ise au täpselt millest ise räägid. Mõtle enne kui selgitama hakkad. "Sundüürnikel" vedas, eriti Tallinnas, mujjal ei tea, ei tea kuidas seal Märjamaa vallas on. Tallinnas kõik kes said staatuse sundüürnik, said linna poolt kõigi mugavustega korteri vastvalt teenetele linnavalitsuse ja pere suurusele. Enamus nn. sundüürnike elasid ahjukütega korterites, korterid, eriti majad olid käest ära lastud. Paljud sundüürnikud nendes korterites jäid edasi elama, isegi üllatuslikult ei maksa omanikele üüri või on see üür väga väike. omanik tahab, et inimesed sees elavad, muidu laguneb hoopis kinnisvara ära. Eks nad hoia niikaua kui linn tahab maa omale omistada ja midagi asemele ehitada.
Miks te nendest inimestest ei räägi kes elasid enne praeguse Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aladel ja võeti majad ja maad ära, sunniti linna poolt lahkuma.
vaagija! miks need Siberist tulnud oma koju ei läinud? Meie külades Ida Virumaal olnud küüditatud tulid kõik oma taludesse tagasi. Oli vähesed, kelle majad oli riik ära võtnud. Paljud said hiljem tagasi kui tahtsid. Miks sina vaagija juba 20 aastat oma Saaremaa kodusse ei lähe? Ma ei tea kus või kes olid need küüditatud, aga Tallinnas küll selliseid vabu pindasid ei olnud ja partei ja valitsus ei lubanudki Tallinna elama tulla. Mõned tulid salaja. Märtsipommitamine oli midagi muud ja inimesed kes kannatasid said õigusega vabadele pindadele. Riik oli omanikelt majad juba 1940-41 aastal ära võtnud ja kuulusid riigile. See ära võtmine oli vastu inimeste tahtmist. Väike osa omanike olid läinud välismaale sõja eesl ja ajal. See oli siiski väga väike osa.
See, et mittekodanikud said erastada oma korterid oli õiglane, sest nad olid saanud korterid. Kuidas nad said, see on iseküsimus, sellest on kirjutanud eespool olev kommija. Paljud vene ohvitserid saadeti erru Venemaa poolt, samuti pensonärid. Need kõik jäid edasi elama Eestisse. Nii oli Savisaare tahe ja vastavalt klaulelitega tehti seadused tema valitsuse poolt, mida hiljem oli raske muuta kiiresti kui vajalikuks oleks pidanud olema.

Läbi astmelise tulumaksu näiteks vaagija korraldaks küll ära, et keegi pangale enam võlgu ei oleks. On nii ?

to 2013-01-24 14:06:53
vaagija tahab õelda seda, et tulevased sundüürnikud ei olnud süüdlased ja miks neid koheldi ebavõrdselt teiste kodanikega, kui nad kunagi paigutati elamispinnale, mis kuulus nüüd omanikele tagastamiseks. Isegi Kaido Kama tunnistas pärast ebaõiglase omandireformi seaduse vastuvõtmist, et see takitab nüüd veel suurema ebaõigluse. See oli kõik valitsuse tegemata töö ja ei kuulu omavalitsuse kohustuste hulka, kuigi pealinna omavalitsus püüab olukorda sundüürnikele leevendada, niipalju kui suudab.

vaagija! Pole samuti need omanikud süüdi, et nendelt kunagi võeti era nende eraomand ja anti hilisematele sundüürnikele. Sinu jutust järeldan, et kunagite omanike kunagine töö, mure, higi ja vaev ei ole midagi väärt. See oli paras, et see nõukogude kord ära võtis. ise sa nutsid taga seda, et su Saarema kodu olid hõvanud nõukogude sõjavägi ja sul ei olnud kusagile minna pärast Siberist tulekut. Milles asi siis, las hõivasid, sul polnudki õigust, sest sind viidi minema. Ega sedagi tea mille pärast, rääkida võid palju ja ennast kiidelda kui vabdusvõitlejat. Võibolla hoopis olid suu esivanemad suurtalupidajad, kes kurnasid ülejäänud küla rahvast. Sellest sa ei kirjuta, ei julge kirjutada, sest see heidab su minevikule halba valgust. Vähesed kes said Siberis töötada eestlastest soojal töökohal traktoristina, kellel oli kõht täis ja pea kohal korralik elamine. Ise oled sellest kirjutanud. Eks vasta nüüd mulle ja ka ühele eelmisele kommile - vaat nii. Jah, ma kardan, et sul pole julgust seda teha. Sa oskad ainult teisi süüdistada. see pole aus sinu "veterani" poolt.

vaagija! ma ei ole sinu vastu pahatahtlik, aga mõtle , kui kirjutad!

Vaagija! Minu vanaisa tuli Siberist 58 aastal, kodumaja oli nn sundüürnike poolt nii ära lagastatud, et jube olevat olla olnud. Ait ära köetud. kulus 10 aastat, enne kui kõik jälle korda sai. Enamus Siberist tulnud aga ei saanudki kodusid tagasi, ehitasid omale uued.Need teie "sundüürnikud" ongi enamus tasutasaajad, kes kisavad, karjuvad ja tegemise asemel hüvesid nõuavad.
Olen juba kirjutanud oma tuttavast, kes Männikule sotsiaalmajja korteri sai. Uued naabrid lagastasid loetud päevadega oma uued elamised ära. Ei taha seda teemat enam nämmutada. Teie poolt paljukiidetud ajal jagati igasugustele toomstalnuhhinitele hüvesid, eestlastele trääsa näidates.

No anna kannatust, kui lollid on eestlased! Selle peale hakkab ka kana pissile.
Siin on aastaid lahti seletatud, kes on sundüürnikud, aga ikka ei saa aru.........Statistiline lollikari!

Omandireform näitas ilmekalt, et mingit nõukogude okupatsiooni Eestis polnud ja omandireformi valdkonnas Eestis, on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane.

omandireformi esimesed seadused võeti vastu 13. juunil nii aastal 1990 kui ka 1991 ja nõuded olid suunatud Nõukogude keskvalitsuse vastu.
Pärast NLiidu kadumist maailmaareenilt jäid kõik nõuded eestlaste endi kanda.

Nõukogude ajal kuulus elamufond kas riigile või siis ettevõtetele (ametikorterid), ja keegi ei saanud nö võõrasse pessa kolida.
Elamispinna taotlejad olid oma töökohas järjekorras, korter saadi ettevõtte ametiühingu vahendusel.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsiaaldemokraadid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

vohh BRAAVO!!!!!!!!
Lisan siia juurde, et Saksamaale ümberasujad said kompensatsiooni Saksamaalt siiajäänud varade eest ja Venemaa maksis Saksamaale nende kompensatsioonide maksmiseks 6 miljonit rubla, mis oli sellel ajal väga suur raha.
Nii lihtne see oligi, aga meie isamaalsed ja co tegid kinnimakstud varadele veel kingitusi peale oma kodanike elu hinnaga

Nii see oli.

siin sundüürnike siunajad võiks oma pere piires küsida oma vanematelt ja teistelt sugulastelt, kuidas nemad endale elmispinnad/ maad ja majad said. vaevalt kõik hirmsasti ise ehitasid: erastamisest pudenes ühte ja teist ju "lihtrahvalegi".
Aga muidusaanu/ erastamise/ tagastamise läbi saanu unustanud ju, kuidas asjad käisid, nüüd kirub neid, kes nii osavad ei olnud.
jah, nendest 100 000.st sundüürnikust peaks ikka ja jälle rääkima, muidu lihtsalt aeg teeb oma tööd ja surm toob siis "õigluse".

Delfi arvaja:


Kümnemiljoni Siim ongi
25.01.2013 08:01
praeguste reformivaraste teerajaja.Selle 10 milli eest ta oma eurovoliniku koha ju ostiski.Euroliit aga paneb lausa imestama, järelikult koosned kogu Brüsseli bande varastest ja vassijatest nagu teades Kallase mahinatsioone on ta ikkagi kõrge koha peal.Cameron võiks selle neetud euromoodustise juba kohe põhja lasta, oleks kõigile rahvastele parem ja praegused punavõimurid saaksid oma koha vanglas kätte.

Lemme Krimm! Neid välismaal olevaid omanike oli suhteliselt vähe ja enamuses ei tahtnudki oma vara tagasi. Vanemad inimesed nn. omanikud olid surnud, nooremad juba võõrdunud Eestist ja ei teadnud midagi. Sellest kirjutas mitu välismaal olevat inimest. Miks suured kritiseerijad vaagija ja Lemme Krimm ei taha eespool tõstetatud küsimustele vastata? Kas ikka oli sundüürnike 100000, nagu väidetakse. Sel juhul oleks näiteks Tallinnas, Tartus ja mujal ikka iga 5 inimene sundüürnik ja Tallinnas isegi võibolla iga 2-3. Kas pole imelik see number.

Nii nagu ma ütlesin, olid need varad kinni makstud Venemaa poolt ja selleprärast ka need üürnikud, kes elasid tagastatavates majades, olid selle riigi seaduste kohaselt täiesti seaduslikud üürnikud, nad ei olnud midagi varastanud ja nad ei saanud mõjutada riigikoda.
Südametunnistusega välismaalased võtsid kompensatsiooni, või ei tahtnud varandust tagasi, need kes nägid rikastumise võimalust teiste kodanike arvelt, need tekitasid lisa lellepoegi, kellele midagi tagasi anda.
Sellest ajast on Eesti riigis kohutuslik valetada, varastada ja tappa, ilma karistust kartmata.
Sundüürnikke oli veelgi rohkem. 2005 aastal oli surnuid sundüürnikke juba 60000, need on juristi erandmed, kes huvi pärast neid kokku lõi. Sellega seoses koos laste ja lastelastega, kes olid samuti sundüürnikud, oli sundüürnike üle 180000....H.Kalda andmed on tagasihoidlikud, aga ikkagi väga masendavad.
Sa ära plõksi seal, kus sa midagi ei tea, demagoog!

Arvud muudkui suurenevad. Ära sa Lemme täna enam rohkem rüüpa, muidu on õhtuks nii et neid sundüürnikke on juba miljoneid.

Ma olen kogu aeg rääkinud sellest numbrist. Sina rüüpad kogu aeg, et mõistus läinud.....