"1944. veebruaris loodi Ribbentrop-Uluotsa pakt..." selgita lähemalt! Mida selle all mõelda?!

Vabatahtlik mobilisatsioon Saksa sõjaväkke kukkus Eesti Direktoraadis 1943. aastal läbi.
Selleks, et anda sundmolisatsioonile mingitki legitiimsust, pöördus Saksamaa välisminister von Ribbentrop kindralkomissar Litzmanni ja prints zu Hohenlohe vahendusel 1943. aasta 20. oktoobril Uluotsa ja Kanti poole ettepanekuga luua rahvuskomitee, mis toetaks dr. Mäe juhitava omavalitsuse tegevust.
Uluots alustaski konsultatsioonidega.
1944. aasta 7. veebruaril esines Uluots raadiokõnega, milles teatas, et iga õige eesti mehe koht on nüüd Saksa sõjaväes.
Rahvuskomitee moodustati erinevate EW-aegsete poliitiliste rühmituste, usu -, kultuuri - ja majandusringkondade esindajatest 14. veebruaril.
Pärast seda pöördus Uluots kindralkomissar Litzmanni poole avaldusega, et tema rühmitus
(Tief, Klesment, Kant jt) soovib saada ka omavalitsuses kolm kohta - peadirektori (Mäe), sisedirektori (Angelus) ja kohtudirektori (Öpik) kohad. Pärast nõupidamist von Ribbentropiga Litzmann siiski keeldus, teatades, et rahvuskomiteel on oma roll ja pealegi pidavat dr. Mäe ka tema isiklik sõber olema.
1944. aasta 19. aprillil vahistas "Julgeolekupolitsei ja SD" (eesti sektsiooni juht SS - Obersturmbannführer Julius Ennok) nn inglise orientatsiooniga ( liider Jaan Tõnissoni sekretär Ernst Kull) või marurahvuslastest rahvuskomitee liikmeid. Neist 7 viidi hiljem SS-Obersturmführer Ervin Viks´i poolt Saksamaale vangi.
Alles 1944. aasta augustis seoses rindeolukorra halvenemisega jätsid Kulli ja Uluotsa rühmitused kõrvale omavahelised erimeelsused ning alustasid tihedat koostööd. Selle kinnituseks sai augustis 1944 Otto Tiefi valimine rahvuskomitee esimeheks ning Uluotsa nõustumine põhiseadusliku valitsuse moodustamisega.
Rahvuskomitee 25. augusti koosolekul moodustas Tief
Pätsi–Laidoneri 1934. aasta riigipöörde eelsete erakondade esindajatest uue valitsuse. Samas andis Tief teada, et valitsuse avalikuks väljakuulutamiseks pole veel õige aeg.

Vägagi huvitavad üksikasjad, algatused ja seosed enne 1944. a vastupanu ning rahvuslikku hävingut. See, et Uluotsa 7. veebr. 1944 raadiokõne ja teiste tuntud rahvuslaste üleskutsed tõid relvade alla poole rohkem mehi, kui sakslased lootsid, on üldteada. Kuid et rahvuskomitee loomise idee ja algatus dr Mäe toetuseks oleks tulnud Ribbentropilt on üllatav ja natuke väheusutav. Millistele dokumentidele või kirjutistele see
väide põhineb?

Ka Riigikogus oldi uhked, et von Ribbentrop pöördudes Uluotsa poole, siiski tunnustas EW valitsust, kuigi teatas Uluotsale, et mingit iseseisvumist eestlastel ei tasu loota.
Uluotsa kõne oli vaid juriidiline alus sundmobilisatsiooni alustamiseks Saksa sõjaväkke, sest vabatahtlikult poleks mindud!
Dr. Mäe populaarsus oli eestlaste hulgas liiga madalale langenud.
Mõistagi sattus Uluots liitlaste jaoks ühte ritta Mäe, Quislingi, Petaini, Vlassovi, Pavelici, Horthy, Antonescu jt-ga, mida ka 1943. aasta Teherani konverentsil arvestati. Hiljem Uluots oma tegevust aastatel 1943 -44 kahetses, vihjates oma kehvale tervisele ja halbadele nõuandjatele.
EW- aegsed valitsustegelased alustasid ametlikku Saksamaa toetamist siis, kui näiteks Itaalia oli juba kapituleerunud!

1941. aasta 15. detsembril algasid inglaste initsiatiivil Moskvas Inglismaa välisministri Edeni läbirääkimised Staliniga.
1. Lepiti kokku, et pärast sõja lõppu hakkavad Euroopas otsustama vaid Inglismaa ja Nõukogude Liit.
2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks ja Saksamaa territooriumi muudetakse.
3. Nõukogude Liit taastab oma 1940. aasta piirid, saades tagasi Baltikumi ja Bessaraabia.
Poola küsimus jääb Nõukogude Liidu ja Poola lahendada.
Inglismaa saab Norras, Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal vajalikud tugipunktid.
4.Juhul, kui Soomes tuleb võimule neutraalne valitsus, siis Soome säilitab iseseisvuse 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piirides, ainult Petsamo võetakse täiendavalt ära.
(Inglismaa oli selleks ajaks Soomele juba sõja kuulutanud.)
5. Juhul, kui õnnestub Bulgaaria kuningas võimult kõrvaldada, säilib mingis suuruses ka Bulgaaria. Osa territooriumi kavatseti anda Türgile, mille neutraliteet oli liitlastele suureks plussiks.
(Saksameelne aarialaste riik Iraan oli selleks ajaks Nõukogude ja Inglise armeede poolt okupeeritud.)
6. Kuna seoses Jaapani astumisega sõtta, oli tekkinud uusi probleeme, siis jäi ära Inglise armee saabumine Kaukaasia rindele ja Petsamosse. Ameerika - Inglise merevägi vajas eelkõige Nõukogude mereväebaase Kaug - Idas oma sõjategevuseks jaapanlaste vastu, lisaks lennuväebaasid.

28.nov. - 1.dets. möödub 66 aastat Teherani salajastest kokkulepetest, mis Eestile ja Lätile olid sama hukatuslike tagajärgedega kui 1939.a MRP. Tuleb tänada eelmist kommenteerijat tähelepanu suunamise eest 15.dets. Moskvas inglaste initsiatiivil alanud läbirääkimistele Staliniga, kus juba jagati karu nahka, ja loomulikult
lubati juba siis - 2 aastat enne Teherani reetlikke kokkuleppeid, säilitada Stalinile tema 1940. aasta, s.t., MRP-ga paika pandud piirid. Järelikult tuleb 1943.a 28.nov.-1.dets. Teheranis sõlmitud liitlaste reeturlikke salalepinguid Balti riikide suhtes vaadelda mitte juhuslikena ja pealesunnitud käitumisena vaid kui lääne suurriikidele sisemiselt omasele käitumismallile, mis korduks täna ja homme täpselt samuti ja muutumatul kujul ning koheselt, pärast sarnase kriitilise olukorra tekkimist!