"Varastatud autot" ei saanud üürnik kuidagi osta. Ta ostis selle auto poest koos kõigi dokumentide ja riigi garantiiga. Las riik seletab nüüd omanikule, et miks sa oma auto poodi viisid?

Väike arvutus ja näide. Kaks peret üürisid korterit perioodil 1994-2004. Pere A oli sundüürnike pere, pere B tavaline pere. Sundüürnike pere A maksis igal aastal üüriks 12000 kr (1000 kr kuus). Tavaline pere B maksis vastavalt turuhinnale - näiteks aastal 1994 kaks korda rohkem ehk 24000 krooni aastas (2000 krooni kuus) ja 2004 aastal juba 3,5 korda rohkem ehk aastas 43000 krooni (3583 krooni kuus). Seega säästis sundüürnike pere 1994. aastal turuüüriga võrreldes 12000 kr ja igal järgneval aastal rohkem ning 2004 aastal oli sääst juba üle 30000 krooni aastas võrreldes perega B. Kui sundüürnik oleks aastate jooksul selle omanikupoolse kingituse säästu näol pannud pangadeposiidile, oleks praeguseks hetkeks raha suurusjärgus 270000 krooni - Tallinna korterit päris ei saa, aga mõne väiksema linna oma küll ja küll. Need arvud on näitlikud ja mitte sajaprotsendiliselt täpsed (sõltuvad millise piirkonna korteriga on tegemist jne), kuid minu hinnangul on sundüürnikud saanud piisavalt suure kingituse ja neil ei peaks olema põhjust omanike peale verised olla. Tasuta lõunaid ei ole olemas - iga soodustus on väljendatav rahaliselt ja see tuleb kellegi taskust.

Kohe mitte ei saa aru miks inimene peab seal elama kui nii halvad tingimused on. Lehtedest võib ju lugeda kuulutusi üüritavte korterite kohta. Ja ka aega on piisavalt olnud, et teist sobivamat elamispinda otsida. On aeg edasi minna ja kohaneda eluga.

sa unustasid ühe olulise faktori, et 1994 oli sundüürniku vanuseks 45 ja tavaüürniku vanuseks 25. kusjuures unustasid võrrelda veel ühega, nimelt veel ühe 45 aastasega, kellele - anti - korter! need 45-sed said korteri tasuta ja müüsid(kuna neil seda vaja ei olnud) selle sinupoolt mainitud tavaüürnikule tollele 25 -le või kingiti? seaduse ees on need 45-sed võrdsed kuna neil oli panus (nn tööaastad) eesti ühiskonda olemas. või ei olnud? miks peab 45-ne(mitte erastada saanud)ostma, kas tõesti seepärast, et 25-ne tavaüürnik seda teeb? kes tegi selle seaduse, et mina 45-ne pean ostma ja kui ei osta lähen üürin kolmandalt 45-selt, kes ei müü oma, aga üürib sama kallilt, kui pangalt laenu võttes? kelle arvelt see kõik tuleb? ikka nende 45-se kellel erastada ei lastud. **** ürita järgmine kord oma paremini!

Korterit ei pea tingimata omama. Üürimine ja omamine on alati alternatiivid. Üürivad ka majanduslikult heas seisus olevad pered ehkki neil oleks võimalik korterit ka osta. Viimastel aastatel on kinnisvara hinnad kiiresti tõusnud ja intressimäärad olnud madalad - see ongi tekitanud illusiooni, et alati on kasulikum omada. Ei ole. Kui majandusolud muutuvad võib kasulikumaks osutuda üürimine. Aga teemast. See 45 aastane sai tõepoolest korteri kingituseks - nõus. Aga ta ei saanud kahte teist asja - kümme aastat soodustingimustel üürida (heas piirkonnas olevat) korterit. Samuti ei saanud ta võimalust osta nn EVP laenuga endale asenduskorter ca 1/3 hinna eest. Need kaks asja on rahaliselt väljendatavad hüved. Vaielda võib selle üle kummale tehti suurem kingitus - kas 45 aastasele sundüürnikule või 45 aastasele korteri erastanule. See sõltub ilmselt korterite piirkonnast, seisukorrast jm teguritest. Ilmselt oleks sundüürnikele pidanud tegema ka kolmanda kingituse - kapitalistliku majanduse algkursuse.

ei saa aru qwerty, kas sa oled loll või mängid lolli? vot sellest elust siin maa peal ei jaga sa mitte sottigi, kapitalismist rääkimata sa "maakamara looja ja jagaja". raske aru saada, et 10 aastat on maksnud sundüürnikud ÕHKU ehk TÜHJUSESSE kui korteriomanikud on maksnud ENDALE ja nn onmanikest ma juba ei räägigi. lõpetuseks... keskajal võeti vangidelt ka hamabad kuna endal nood suust puudusid.