to 16:01; Monitori ees on kuulikindel klaas. Mõni aeg tagasi kruviti see küll lahti, aga süsteem on turvakontrolli all. Toona, kui klaas lahti kruviti, jõudsid pasatskid jooksu pista, enne kui politsei kohale jõudis. -- Harju tänava välismaalastest läbijad märkasid eelkõige hooletusse jäetud ala ja pärast roostetanud tahvlite lugemist ei jõudnud ära imestadada, et üks kesklinna tänav 60 aastat pärast sõja lõppemist ikka veel korrastamata on. Roostetanud tahvlite pildistamisega viisid nad selle imestuse kodumaale kaasa. -- Sildid olevat ju muinsuskaitse omad olnud! Miks muinsuskaitse linnalt raha nuias?! -- VÄLISMAALSED EI OSTNUD SEDA ALA OMETI VAREMETE KONSERVEERIMISEKS! ---Punalendurite (ja nende liitlaste USA&Suurbritannia) meenutamiseks oleks palju efektsemad olnud Estonia teatri varemed. Varemed oleksid olnud eriti käidavas kohas südalinnas! Ja lisaks kogu Estonia teatri ümbrus, kus olid puumajad. Kõik varemed, mis 1944-ndal Tallinnas tekkisid, oleksid võinud ju nii jäädagi! Ja nad võib ju taas tekitada! Mis peaks Harju tänav erand olema?---Mis kommaritesse puutub, siis ka Eesti praegune peaminister on kommar (töötas kogunisti kommunistliku partei rajoonikomitees).

See Tallinna Linnavalitsuse muinsuskaitsetalitus, kes sildid 1989/90 paigaldas likvideeriti peagi. Tolle aja võimaluste kohta polnud siltidel vigagi, pealegi olid need mõldud ajutisteks - aastaks paariks. Sel ajal arvas 95% Tallinna venelastest, et vanalinna pommitasid saksa faðistid. Venelased ainult vabastasid ja ehitasid üles. Niisuguse mulje püüdis jätta nõukogude ametlik ajalookäsitlus ja nii rääkisid vene koolide õpetajad. Paljud räägivad tänini. Selliste "teadmistega" vene noored ei saa ju kuidagi eestlaste hoiakuid mõista ja nõustuvad kergesti seletusega, et see tulevat kaasasündinud kurjusest või õpitud alusetust venevihast. Kas harija ei leia, et siingi on üks põld harida?

to Aslan 12:16; Muinsuskaitse organisatsioon pole siiamaanigi kuskile kadunud! Sildid olid tõesti ajutisena mõeldud, sest see ala oli kavas hoonestada. 1989/90-ndaks olid need varemed lahti kaevatud VAID sellepärast, et seal tehti ehituseelseid arheoloogilisi kaevamisi. Otsus, et ala ei hoonestata, tehti alles mõni aasta tagasi. Otsus tehti pärast seda, kui linnakodanikud olid ära ehmatatud jubedatest hoonetest, mis iseseisvusajal Tallinnasse üksteise järel kerkisid. Selleks, et ajalugu õpetada, ei pea pealinna südalinnas olema umbrohtu kasvanud ja roostetanud aiaga ümbritsetud varemed! Muuseas, pärast seda, kui linnavõim otsustas, et hooneid sinna ei ehitata, lõuati tekstiga, et Keskerakond tahab „stalinlikku tühikut” säilitada. Nüüd huugad sina, vastupidi, juba sellepärast, et „stalinlik tühiku” vundamendiosa on liivaga täidetud!

to harija. Keegi pole väitnud, et peavad lohakil varemed ja roostes sildid olema. Olen minagi ostnud maatüki, kus arheoloogiavärk sees. Vastavalt seadusele, pean ise kogu konserveerimise kinni maksma, kui kraavi kaevan ja midagi leitakse. Normaalne. Muinsusinspektor seletas, et NSVL-s olla sama nõue olnud ja igal pool ilmas olevat nii. Kuid fakt on see, et Harju tänava omanikelt seda ei nõutud. Küllap nad "moosisid" ametnikud ära. Kui muinsuskaitse on "moositav", siis pole seda olemas. See kehtib ka looduskaitse, tolli ja muu säärase kohta. Muuseas, Vilde monumendi peal olid veel hiljuti kaltsukioskid, alles Jaan Krossi surma järel koristati ära. Aga lõpetuseks küsin jälle: kas on siis hea, et Harju tänaval ei ole pommirünnakut meenutavat mäestustahvlit?

to Aslan 13:53; Kordan: välismaalsed EI ostnud seda ala varemete KONSERVEERIMISEKS! Nad ostsid selle maa, et sinna ehitatud hoonetest KASUMIT teenida! Millal Sa üldse selle peale tulid, et Harju tänava varemed konserveerida? Seda pole ju ükski organisatsioon planeerinud! Muinsuskaitse nõudis hoonete ehitamist ja pealekauba samale joonele, kus nad varem asusid – s.t. soovis Harju tänava kitsendamist sõjaeelsele tasemele. Üks eriti agaraid sellega nõustujaid oli linnapoliitik Liisa Pakosta (Isamaaliit).¤¤ E.Vilde monumendi juures on tihtipeale müügiletid – nii suvel ku talvel. Praegu kehtib vist uus kord, et sedasorti müüki lubatakse ühe päeva kaupa. Mis J.Krossi puutub, siis tema suguselts võiks organiseerida Harju tänaval asuva Kirjanike Maja fassaadi korrastamise. See maja ehitati 1960-ndatel, sellest ajast saadik pole fassaadi remonditud. Kui J.Krossi matuseid TVs näidati, paistis selle maja fassaad teiste kõrval üsna armetu. Krossid ja Tarandid (kelle suguselts elab kuuldavasti ka nimetatud majas) on küll kõvad meedias kärajad, aga kasulikke tegusid pole teps mitte näha.¤¤ Kui tahad Harju tänavale mälestustahvlit, eks organiseeri siis (konkurss, raha jne.)! Ainult et, mille poolest on Harju tänav erilisem kõigist teistest sõja ajal purustatud kohtadest? 1944-ndal hävis Tallinnas 40% elamispinda, lisaks mitte-elamispind! ¤¤ Minule meeldib Nõelasilmas monitori vaadata, tekib tunne ajaloost osa saamisest.

Sa vist pole mingi harija, sest arvad et konserveerimine on ümmargusse plekk-karpi panemine ja kui sa sundüürnikega maja ostnud oleks, siis lõugaks sa , et pole ostnud seda sotsiaalmaja pidamiseks. Mine kooli ja paari aasta pärast vestleme edasi. Aga ära konservatooriumi mine.