Muidugi oleks Nõukogude Liit pidanud Tallinna majaomanike purukspommitatud majad väljamaksma nagu Saksamaa maksis . Kuid looda midagi saada venelaste käest . Venemaa on Nõukogude Liidu õiglusjärglane ainult kus midagi saada , kuid kui jutt läheb kuritegudele ja selle heastamisele siis kohe ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane . Kui Eesti olevat olnud ENSV Nõukogude liidu kooseisus kas siis pole kummaline terrorirünnak Tallinnale kus sihtmärgiks hävitada linn. Sadam ainuke sõjaline objekt Tallinnas sellest hoidsid "Punakotkad" kartlikult kõrvale sest laevadel oli tugev õhutõrje .

Ants, sa ikka unustad või tahad kangesti unustada, et vaatamata kõigele, oli tookord vana Joss siiski sõjavõitja sõjavõitjate leeris - võitjate üle ju kohut ei mõisteta. Ja ära siis pahanda, et paljud küüditatud ja pommiohvrid leidsid endale kodu läände põgenenute mahajäetud kodudes.

Aga miskipärast õigustatakse neid "õigusjärglasi", kes ilmusid ORAS-e paistel lagedale ja ajasid ka küüditatute ja pommiohvrite pered nende kodust välja, õigustuseks (sageli ka võltsitud!) paberlik "õigus", et nende eluase on kunagi kuulunud kellelegi, kellel väljatõstjatel on mingisugunegi kauge seos. Ja see kõik kokku ongi ÕIGUS EESTI MOODI!?

Kui Brüsselist või Berliinist antaks käsk, oleks praegustel Eesti võimudel küllaldaselt püha kohusetunnet alustada ka 1922. aasta omandireformiga baltisakslastele tekitatud kahjude hüvitamist. Vaid eestlaste kallal, nimetatagu neid siis "sundüürnikeks" või kuidagi teisiti, on praegused võimurid ja nende pimepäised toetajad valmis üles näitama "õiglust" ja "võõrandamatut omandiõigust".

Kui uued, europeremehed käsevad, on nüüdsed Eesti ekskommarid valmis heatama ka bolševistlike eellaste, sealhulgas Eestimaa Töörahva Kommuuni pealike eksimusi.

ants on oma osmikus õnnelik, sest sai ju ilma kätt külge panemata varanduse omanikuks.need, kelle majad puruks pommitati, aga enne omanikud olid, ei saanud ju midagi.
Need, kes tööd tegid ausalt, ja ka rikkak ei saanud, on siis kõik ise süüdi, et usaslt elasid?
need, kes seaduse varjus erastasid, ärastasid ja iseendale tagastasid said ju kõige rikkamaks, ikka kellegi teise arvelt ju.

Ja olengi oma "osmikus" õnnelik . Sest järjepidevus on olemas -selle mille ehitas vanaisa päris minu isa ja minu järele pärib minu poeg . Muidugi olen õnnelik ja teiste vara ei taha omale ega ole midagi ärastanud- erastanud . Ja pole mina mitte Punaarmees olnud ega Tallinnad pommitanud-tead väga hästi kes süüdi ja kes peaks maksma .

täpselt niipalju eestlane mõtlebki, peaasi, et tema oma isikliku portsu riiklikust ühisomandist omale sai, ülejäänud tõmmaku oksa, need, kes nii osavad ei taibanud olla.

Mina ei ole riiklikust ühisomandist kopika eestki omale midagi saanud . Või arvad ,et kui kommunistlik režiim inimese vara omale röövis jääb see igaveseks nende röövlite ÜHISOMANDIKS ?

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=119&lang=5&nid=11583

«Omandireform on sotsiaalne genotsiid oma rahva kallal, mille tõttu kannatas 80 000–100 000 inimest,» ütleb Toomas Lepa vastvalminud filmis «Verised majad» omandireformi uurija Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky.

FiImi tasuta esmaesitlus on 13. juunil Solarise keskuse kinos Artis kell 18. Telekanalitest näitab filmi esimesena Kanal 2 laupäeval, 22. juunil kell 10, Tallinna Televisioonis aga saab seda näha 27. juunil kell 21.30.

Poliitikute eluasemeskandaalid

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

Ka Arnold Rüütel, kes sai väidetavalt erastada tööandja eluruumi Koidula tänaval - Ülemnõukogu Presiidiumi külaliskorteri - EVP-de eest.

Ametikorter luurajale Kaarli puiesteel 73 krooni eest kuus: vaade
Lisatud: 14.12.2009


Just nii palju - 73 krooni kuus saab Tallinna Linnavalitsus Vene suursaatkonnalt 73 ruutmeetri suuruse elamispinna eest Kaitsepolitsei peamaja vahetus läheduses, ja seda juba 16 aastat.

Tallinna linnavalitsus sõlmis 1993. aasta suvel, kui linnapeaks oli Jaak Tamm, Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaga tähtajatu lepingu, millega andis naaberriigi käsutusse kesklinnas aadressil Kaarli puiestee 11 asuva 73 ruutmeetri suuruse korteri, hinnaga 1 kroon ruutmeetri kohta. Seega korteri maksumuseks saatkonnale tuleb täpselt 73 krooni kuus. Tegelikult maksab linn korterile peale, sest üür ei kata kulusid.
Üllatav on see, et leping on siiani jõus ja pole ka ette näha, et seda muuta saaks, kuna leping on tähtajatu, olenemata kinnisvara turuhinnast ka saja aasta pärast.
http://www.nelli.ee/news.php?nsID=7eb3c8be3d411e8ebfab08eba5f49632&lang=est

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi!
Ja kuhu kadusid Vene armeest maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm.
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860