too 20:58:56 Kui Hruštšovi aeg läbi sai, tuli Breznevi aeg, millal ei lastus kedagi välismaale nn. kapitalistlikesse riikidess ja see jätkus kuni NSVLiidu lagunemiseni Gorbatšovi ja temast järgmistele. Said kap.riikidesse eriliselt kontrollitud inimesed kellel ei olnud välismaal sugulasi. Isegi Tallinna merekooli saada, ei tohtinud olla sugulasi välismaal. Said turismigrupid sots.riikidesse ja siis oli kindlasti enne teada kes need saavad ja kes ei saa. Töökoht ja pere olid "pandiks", et kui keegi ära tahab minna. Seda tehti, aga tean inimesi kes läksid ja kuidas nendesse suhtuti.
Muidugi võis saata välismaale ilukirjandust, aga mitte maal öeldud ajaloolise ja poliitilise sisuga raamatuid ja siia samuti. Eriti veel vapsidest ja üldse Eesti Wabriigist.
Kirjutad palju n.75, aga miks sa minu küsimusele ei vasta saadetud raamatu kohta või oli seda ainult ilmunud kaks eksemplari, üks sulle ja teine kirjutajale. Eks siis ütle nii.

Jaanilt järjekordselt õige komm mõnedele kitsa silmaringiga kesikutele õpetuseks!

Jaan, täpsustan – ei ole väitnud, et Brežnevi aegu kedagi vabalt väljamaale lubati. Küll aga lubati enne NLiidu lagunemist, Gorbatšovi perestroika aegu vähemalt juba aastatel 1986-88.

Täpsustan veelkord – 1986-87 lubati kapmaadesse lähisugulasi, alates 1988 ka kaugemaid sugulasi.

Kuna isa oli politseis kriminaaluurija, siis lasti ta 1945a. maha, kuna oli ühe kommunisti varguse tõttu pokri pistnud. Ema koos 4 lapsega 1946a. saadeti Siberisse tähtajaga 5a. , kuskohast ta salaja poole aasta pärast lahkus, kuna suurte segaduste tõttu jäi talle pass kätte ja sellega sai ta osta omale ühe pileti. Kontrollide tulekul lapsed redutasid vagunites. Eestisse jõudes olid lapsed sugulaste juures ja ema oli metsavendade juures metsas kokaks. Kui saabus 1949a. märtsiküüditamine, siis pandi mind koos vanema vennaga ka rongi peale. Siberis pandi mind lastekodusse, kus paari aastaga unustasin täielikult emakeele. Vahepeal andis ema vennanaine ta üles ja nii ta sattuski Kirovi vanglasse, sealt sai ta lahti 1951a. tähtaja 5a. lõppemisega. Kaks vanemat venda olid sel ajal juba välismaal. Vene ajal ligi 10a. püüdsin saada viisat vendade juurde, kuid alati öeldi ära. Gorbatšovi perestroika ajal siis lõpuks 1987a. lasti venna juurde USA-sse. Enne muidugi Pagari tänava ühes väikses toas kaks 2m. pikkust vene poissi asusid mind instrueerima, kuidas tuleb käituda USA-s. Pärast lubasid mind uuesti kutsuda Pagari tn. üle kuulamisele. Pagari tn. poisid ütlesid, et ei ole soovitav Eesti Maja külastada ja Raudsepaga kohtuda. Ma siis küsisin, et kes see veel on. Pidi olema üks kõige vihasem nõukogude korra vastane. Läksin töö juurde ja kuulutasin seal kõva häälega, et nüüd ma olen kõva luuraja. Me kõik teadsime, kes meie suures ruumis, kus töötas ligi 40 projekteerijat, on koputaja ametis. Ma tahtsin nimelt näha, kas mind lastakse või ei. Aga lõpuks ikka lasti. Eesti Majas tutvusin ka lõpuks venna hea sõbraga Raudsepaga ja ajasime seal pikalt juttu. Kui tagasi tulin, küsiti, kas külastasin Eesti Maja. Vastasin, et jah, et käisin seal eesti toite söömas, kiitsin, et väga hea sült ja kartul oli. Minul ei olnud küll mingit hirmu. Ajalooarhiivis olen ka isa, ema ja enda toimikuid käinud lugemas. Päris huvitav oli neid lugeda.

Pole ses toimikute lugemises huvitavat (positiivses mõttes) miskit. Tegin ka seda ise üheksakümnendate alul. Pettumus nii mõneski inimeses ning totaalselt kapitaalne. Ses mõttes meil ehk isegi vedas et elavate kohta käivad toimikud pluss nn. väljasõidutoimikud ära Venemaale veeti. Saksamaal lasti rahvas Stasi toimikute kallale ning tagajärg: abielulahutuste ja enesetappude arvu nelja-viiekordistumine, kusjuures põhjuseks üks ja seesama tõik: totaalne pettumus nii oma sõprades kui ka kõige lähedasemates inimestes.

maali vanemate elulugu on nagu Savisaare vanemate elulugu maha kirjutatud mõningate varjunditega :-}}}
maali, kui ena 1946 aastal vangi pandi olid onud veel välismaale minemata. Nii võib sinu jutust aru saada. teatavasti 1949 aastal allaelisi lapsi ilma vanemateta Siberisse ei viidud, isegi mitte täiskasvanud lastega, kuidas sina said oma vennaga kaasas? Miks sa maali ikka raamatu nime ja autorit mulle ei taha öelda? Kas seda polegi olemas tegelikult.

To Jaan. Mis onud välismaale minemata? Mul pole välismaal mingeid onusid, mul oli 2 vanemat venda seal-üks võeti Lennuväe abiteenistusse 17 aastaselt, teine oli staabi tõlk. Alaealine laps olin mina (7a), üks vendadest oli 22a. Meil oli peres 7 last.Oli ka juhtumeid, näiteks laulja Mati Nuude koos vennaga, kes polnud veel täisealine pandi rongi peale. Rongi peale pandi ka kanderaamiga halvatud inimesi, kui nad nimekirjas olid. Mis siia Savisaare elulugu puutub? Kahjuks mul enam seda raamatut omal ei ole, sest see läks rändama, samuti nagu ,,Tuulest viidud,,. Tol korral jättis see raamat mulle sügava mulje. See käis käest kätte mul töö juures, samuti ka ühe sõjaajaloolase käest ja poeg andis ka oma sõpradele lugeda, aga nii palju mäletan, et pealkiri oli pikk-Teremi jutustus Estonia mässust, Berliinist, sõjast. Autor on Boris (Hans) Meret. Välja oli ta antud Kanadas Torontos. Internetis peaks see ka olema, kunagi vaatasin. Internetis oli vist väljaandmise aasta kirjutatud 1984a.

Juhtus igasugu asju. Näiteks sõja alguses nn. evakueerimise käigus. Püüti kinni ja topiti rongi raudteejaamade lähistel olevad inimesi. Ning algas sõit Venemaale. Nii juhtus minu tollal viieteistkümne aastase emaga kes Valgas topiti asja eest-teist takka rongi (lihtsalt tolgendas vale koha peal) ning kogu lugu.

To Jaan. Jutt, et 1949a. lapsi ei viidud Siberisse on küll inimeselt, kes on naiivne, või läbi imbunud nõukogude propagandast, või tõesti alles noor nolk. Terve Siber oli emasid koos lastega täis, isad olid kõik vangilaagrites. Tuleks rohkem oma kodumaa ajalugu tunda.

Kolmjalg järi jutt oli hea aga nüüd läks "andmiseks"muude mälestuste peale.Jaan on vist liiga noor,et ajab möga.Elavad veel inimesi kes mäletavad tegelikkust,mis toimus.Mina tean ka palju sellest elust,mis siin toimus.Üks Jaan naabertalust puges voodialla ja tädi kasvatas teda.Juhtumisi oli igasuguseid,küüditamisel oli omaplaan.1onu oli isegi SS-is ja viskas vormi"nurka",siis võeti NA-sse,verkrupi varjamine oli kõigesuurem hirm.(tätoveering SS-is).Tänan heade kommide eest!

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rosimannuse-aripartneriks-sai-arco-vara-komuline-eksomanik?id=71994933

maali maalt (või metsast). sinust ei saa Jaan aru, ega ka paljud teised. Vassid koguaeg omas onudega ja vendadega. Ära võrdle ennast Mati Nuude saatusega. tean tema lugu paremini kui sina. Ta on mulle lähisugulane. Jaan tahab raamatu peaslkirja ja autorit, et seda saada rahvusraamatukogust, kus see kindlasti olemas on. Ta ei tahagi sibnu raamatut omale.

Jaan kirjutab, et ilma vanemateta ei viidud, sina maali jahud jälle midagi muud. Loe ikka kommid korralikult läbi ja mõtle, mis ütled.
Süüdistad Jaani nooruses, kui sa seda ei tea. Paljud noored ja praegused keskealised oma vanemate ja vanavanemate kaudu teavad paremini kui sina maali maalt.