Neile, kes soovivad loosungitega vehkimise asemel teada saada tõde ja veenduda kuidas Eestis omandireformist kasusaanute poolt levitatavad tõed erinevad demokraatliku Euroopa rahvaste ja õigusteadlaste poolt tunnustatud tõest soovitaksin leida Internetist rahvusvaheliselt tunnustatud õigusteadlaste poolt antud eksperthinnangut: Legal Opinioconcerning Beneš-Decrees and related issues
prepared by
Prof. Dr. Dres. h.c. Jochen A. Frowein
former Director of the Max-Planck-Institute for Comparative Public Law
and International Law, Heidelberg, Germany
former Vice-President of the European Commission of Human Rights
September 12, 2002

to Naaskel 2009-10-18 20:28:29

Väike meenutus Eesti Direktoraadist.
Tõeline klapperjaht juutidele algas 11. septembril 1941, kui Saksa julgeolekupolitsei andis korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis.
Eesti linnatänavate majaseintel ja tulpadel lipendasid kuulutused üleskutsega näidata, kus asuvad juutide korterid. Kui palju oli pealekaebajaid, seda ei saa kunagi teada. Küll on teada, et Eesti juutide vara tassiti laiali. Arhiivis leidub kirju, kus palutakse luba juutide mööbli kasutamiseks.
Peaaegu kõik juutide hävitamisega seotud ring-, nime-, käsk- ja allkirjad, kirjavahetus ning protokollid on eestikeelsed. Nimed dokumentidel tõendavad, et korralduste andjad ja täidesaatjad olid eestlased. Eesti oli judenfrei 1941. aasta detsembris.
USAs ilmus Eesti päritolu ajaloolase Anton Weiss-Wendti monograafia «Mõrv ilma vihata: Holokaust Eestis».
Autor väidab oma teoses, et valdavalt osalesid eestlased natside korraldatud inimsusevastastes kuritegudes vabatahtlikult.
Samas juhib see ka tähelepanu, et Saksa okupatsiooni ajal pandi Eestis toime terve hulk inimsusevastaseid kuritegusid, mis ei piirdunud ainult juutide hukkamisega.
http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_P%C3%A4rnus
Holokaust Pärnus seisnes inimsusevastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942 - 1944.

Eelmist kommentaari tuleb igal juhul toelise ajaloo seisukohalt tunnustada, sest oi kui paljud ta:nases Eestis sooviksid oma ideaalis, et kommentaaris sisalduvaid fakte keegi enam ei ma:letaks, et niisuguse toe tunnistajaid- silmagana:giaid enam ei oleks ja et selle ajaloolise toe saaks sellesama "ajaloolise oigluse" taastamise nimel maha vaikida. Vahel tundub, et Eestis , erinevalt Euroopast, oleks nagu vale ja halb toon sellest ra:a:kidagi. Selle asemel kostab - Ei ole olnud! Ei ole sellist asja olnud! See on ainult meie vaenlaste propaganda! Kiruge ja manage teie parem ainult ja koiges Noukogude susteemi ja a;rge muule moelgegi!

Hästi kui oligi midagi ,siis võttes eeskuju oma suurest idanaabrist võib ka Eesti öelda --- Ei ole olnud , ei mäleta ,kõik on väljamõeldis. Kõige parem näide on Katõn kus kõik Poola ohvitserid olevat viimaseni maha lasknud SAKSLASED , MIks siis meie peaks omale "tuhka pähe" raputama ja kõik omaks võtma mis suures osas ongi väljamõeldis Seega ei ole eestlased tapnud juute ei minevikus ,olevikus ega tulevikus. Isegi unes mitte kõik on laim -- seda tegid SAKSLASED.

Naasklile

Ukrainlased tapsid lisaks juutidele ka poolakaid Volõõnias ja Polesjes veelgi rohkem kui seda juudibolševikud Katynis tegid.
Sellest ei ole Eestis midagi kuulda, kuigi asi käärib ja Poola ähvardab Ukrainat rahvusvahelise kohtuga.
http://regnum.ru/news/1045642.html
Ka 1944. aasta Armia Krajowa ülestõusu mahasurumiseks Varssavis kasutasid sakslased lisaks oma eriväeosale "Dirlewanger" just ukraina ja valgevene politseipataljone ja venelaste RONAt, eesotsas SS - Brigadeführer Bronislaw Kaminskiga.

Head inimesed. Asjatundmatu targutamise ja teatud seltskonna, omandireformi kontekstis, kitsastest majanduslikest erahuvidest ja nende siinse poliitikaelu tentsikute "ajaloolise õigluse taastamise" küüniliste slõuganite papagoina järelekordamise asemel võtke parem kätte ja uurige ajaloost mis asi oli ja mida tähendas Poola rahvale ajaloosündmus mida nimetatakse POOLA KATASTROOF! Samuti võtke kätte ja uurige ajaloost kuidas käitusid ja mida nõudsid Tsehhoslovakia - Saksa piirialadel elanud sudeedisakslased ja mida tähendas Tsehhoslovakiale Chamberlaini poolt "Hitleri maharahustamiseks" sudeetia Hitlerile loovutamine ja Tsehhoslovakkia, viimase poolt sudeetiasse ülesehitatud strateegilise kaitseliinita jätmine. Sudeedisakslaste reeturlik käitumine Tsehhoslovakkia suhtes ja nende Hitleri-Saksamaa rüppe kuulumise ihalus oligi põhjus miks nad II Maailmasõja võitnud Liitlasriikide otsusega sudeetiast ümberasustati. Selge on see, et ilma Tsehhi rahvast hingepõhjani sovamata ei saa mingi varade tagastamine ümberasustatud sakslastele kõne allagi tulla. Rääkimata nende inimeste õiglustundest ja õiguskindlusest oma rahva vastu kes möödunud kuuekümne aatsa vältel sinna oma kodud on loonud ja mida Tsehhi riik erinevalt Eesti vabariigist õigeks ja tähtsaks hindab ning selle eest ka rahvusvahelisel areenil võitleb. Muide, on tõsi, et ka Poola ise mängis, järgmise ohvrina , oma tarkust imetledes ja uskudes end suutvat Venemaad Saksamaa ja Saksamaad Venemaa vastu oma huvides välja mängida, kriitilisel hetkel, Tsehhoslovakkia suhtes väga inetut ja räpast mängu. Tagajärjeks oli Tsehhoslovakkia reetmine Poola poolt ja esmalt Tsehhoslovakkia okupeerimine saksamaa poolt, hetk hiljem aga ka Poola Katastroof ja Poola maapealt minema pühkimine. Hiljem, selllesama Hitleri-saksamaa ihaluse ja Poolale tehtud ülekohtu eest Lääne-Poolast, sh Vatergaust kuhu asustati kompensatsiooni e, asendusvarale ka Baltikumist vabatahtlikult Vaterlandi ümberasunud baltisakslased, ümberasustamine Liitlasriikide otsusega. Ja ka Poola Vabariik, hoolimata sellest et vanades kinnisturaamatutes on kinnistute omanikena sisse kantud needsamad ümberasustatud Saksalased ei tagasta neile mingeid varasid vaid tunnistab , erinevalt Eesti vabariigist, nende oma kodanike koduõigust ja õigustatud ootust kes ümberasustatutele kunagi kuulunud kinnistutele vahepealsel kuuekümnel aastal heas usus ja täielikus kooskõlas seadustega omale kodud on rajanud. Poola on selles küsimuses saavutanud Saksamaa heakskiidu ja Euroopa Inimõiguste kohtu õigustandva otsuse. Sellele tasuks mõelda.

Kui Nõukogude lepingud on tühised ja midagi ei kehti ning, et riik kes neid tunnistab, nagu väitis ajalooseminaril "Umsiedlung 70" Kalev Kukk ei vääri olema riik - siis huvitav, kellele kuulub ikkagi Vilnius ja selle ümbrus ja Klaipeda piirkond!? Ja loodan, et info selle kohta, et riikidevahelised lepingud ja ümberasumise fakt nende lepingutega määratud korras ei kehti ja , et need riigid kes seda siiski tunnistavad ei vääri olema riigid - siis loodan ainult, et info selle kohta mida He. K. Kukk ja temale sekundeerinud T. Velliste seal ajalooseminaril ütlesid, jõuab suursaatkondade kaudu ka Poola, Tsehhi, Leedu, Itaalia jt asjaga seotur riikide parlamentide valitsuste ja rahvasteni.

Kui need lepingud enam ei kehti, kas siis varsti on oodata ka sõjatulemuste ümbervaatamist? Igatahes Poola ja Leedu peaksid saama Klaipeda (Meemeli) küsimuse tõstatumisest Eestis informeeritud.

Rahvuse kollektiivne karistamine etnose põhiselt koos vägivaldse deporteerimisega on sisuliselt genotsiid ( Sudeedid , Pommerimaa , Lõuna Armeenia, Krimmi tatarlased jt). Eestist ümberasujad sellesse kategooriasse ei mahu ja neil ei ole midagi nõuda .Kohe mitte kui midagi . Nii lihtne see ongi . M.O.

sellest ei räägita mida tegid juudid Tsehhoslovakkias ja Poolas enne teist maailmasõda sakslastega ja kohalikud võime see ei huvitanud. Sealt need nõudmised hakkasid liituda Saksamaaga ja appikutsed.