Need maharaiutud metsad ajavad nutma.
Meie kopsude rüvetamine rahanutsu eest.

otsustada, milliseks kujuneb Emajõe-äärse piirkonna elukõlblikkus ja Eesti metsade (Eesti krooni kunagine kattevara) tulevik. Seda küsimust saab/ tohib käsitada vaid suure ja sügava murega. Pärast selgub, et keegi oli väga huvitatud suurtest kasumitest, kuid vastutajaid ei leidu üleüldse.

Selge, et Tartus on olnud venkude aegu tööstus.
Samas pole Emajõgi see koht, mida risustada ja reostada.
Miks ei mõelda sellele, kuhu see tööstuse mürgine heitvesi panna?
Kas tagasi Emajõkke?
Sigadus.

Raiuda tuleb ainult talvel. Mahlad siis ei voola.
Suvel on see laussigadus looduse vastu.
Linnupesadest ei räägigi.
Kus on roheline mõtlemine?

Ammu aeg hakata mujalt sisse vedama. Kodune jätke ikka meile endile.

ei oota ega jää kasvus seisma. selletõttu teda siiski kasutada tuleb. Kuid vaja oleks 50-60 aastat ette kindel kava, et iga metsatüki saagimisaeg oleks nii kaugele ette teada. Mitte aga nii, et kui kusi pähe lööb, siis müüakse ka 30-aastane kuusik esimesele ärikale maha ja papiga Lätti kärakat ostma.
Loomulikult on meil seadusandlus mäda. Ei kohustata omanikku just sellist 50-aastast saagimiskava (ametlikult raiekava, kuid kirvega enam keegi metsa ei raiu) koostama. Samuti pole jutt ainult aastatest, vaid ka kõrvutiasuvate lankide eri ajal saagimisest. Näiteks 2-3-aastane vahe on väike, midagi ei jõua asemele kasvada ja lageala jääb lagealaks. Vaja on sätestada nii, et vahe oleks naaberlankide saagimise vahel vähemalt 10 aastat, siis oleks ka alad rohelised ning mõned lagedad langid ei häiriks ka silma. Ning teeäärsed metsad peaks jätma ka sobiva riba, et rohelus säiliks ka seal. Praegu võetaks ekõik lagedaks.
Veel üks lollus on üksikute puude kasvama jätmine. Need puud on kasvanud metsa sees ega ole saanud tugevat tuult tunda, järelikult on nende puid vähem kihistunud ning üksi pole nad enam suutelised tormile vastu seisma. Nii polegi ime, kui näed langil üle poole allesjäetud puudest pooleksmurtud tüvesid, mis on surmale määratud.
Lahendiks saab olla vaid väikeste salude (10...15 puud) allesjätmine, siis tekib kõikikaitsev tuuletõke ning tormi hävitustöö oleks palju väiksem. Ainult keeristormi vastu ei saa.
Kahjuks juhivad meid metsast võõrdunud ärikad, keda ajab taga kasum, mitte mets ega inimeste heaolu vaimses mõttes.

METS on koht HINGELE.
METS ON LOOMA KODU.
METS ON ÖKOSISTEEMIDE SÄILITAJA.
METS ON ERINEVATE LIIKIDE (Taime kui looma) GEENIFOND
METS ON MULLA TOOTJA.
METS ON ÕHUPUHASTAJA.
METS ON VETE HOIDJA nii maa peal kui maa all.
METS ON KOHT,KUHU TAHAKSIN VIIMSELE PUHKUSELE.
METS ON INIMESI (asjatult) VARJANUD
METS ON KINKINUD MARJU,SEENI,JALUTUSKÄIKE
METS PUHASTAB ENERGEETIKAT-seega andes hingerahu
METS ÄRATAB LAPSEPÕLVEAISTINGUTE EREDUSE = ÕNNEVALEM
METSAS SINNIVAD MUINASJUTUD
METSAMÄLESTUSED ANNAVAD HELILOOJALE INSPIRATSIOONI,KUNSTNIKULE,PASTORILE,ÕPETAVAD LAPSELE HOOLIVUST JA AVAVAD IMEDEMAA
METS RAVIB IHU,HINGE JA VAIMU- INIMESTE KUI LOOMADE OMA
METS ÕPETAB ILU ÄRA TUNDMA
METS KAITSEB KILMA EEST
METS PUHASTAB VEED(sageli kopra abiga)
METS HOIAB ÄRA EROSIOONID
METS SEOB PALJUD INIMTEKKELISED MIRGID
METS HÄVITAB PAHAD BAKTERID JA PEAB KINNI VIIRUSI
jne.jne.jne.

ÕKOSISTEEMID EI TAASTU 60 aastaga,PALJUD EI TAASTU IIALGI:
Näit.elavad maa all,pinnases,taimedes ja puudes seened ja bakterid,mis toetavad nende kasvu ja haigustele vastupanu ja toitumist.Metsaraie hävitab nad kas sadadeks aastateks või sootuks.

Tselluloositehas reostab igal pool,kus teda iganes ei rajataks.
Mitte metsaraie ja ka nn."väärindamine" ega kartuli ja loomakasvatus pole need jalad,millel Eesti peab seisma,vaid TEADUS, PEENTEHNOLOOGIA,TEENINDUSVÕRGUSTIKUD.ROBOTITOOTMINE JA VÄLJAMÕTLEMINE.
NÄIT.UUT LIIKI HOLTER (mõõdab sudamerutmi)MIS SAAKS OLLA PATSIENDIL KASVÕI AASTA OTSA (nagu käekell vms)SEST RUTMIHÄIRED ILMUVAD PERIOODITI JA PRAEGUNE HOLTERIKASUTUS ON MÕTTETUS KUUBIS!!!

JA SEE MÕTTETUS TEKITAB INVALIIDSUST JA KURNAB HAIGEKASSAT.
Andes samas välisfirmadele võimaluse oma ravimeid katsetada ja ka arstidele operats.katsetada.

METS RIKASTAB MULDASID MIKROELEMENTIDEGA, mida suur-ja intensiivpõllundus ja monokultuurid ja väetised ja kemikaalid ja raskemasinad on puhta p...sse keeranud ja millest tulevad ka paljud väärarengud,haigused ja invaliidsused.

President läks hoopis erilennuga Koreasse.
Tema vahib sääl olümpikut.

Vanasti olid laulud leninist.
Kõlasid hästi.

Õiged laulud Õigel ajal.

VAJALIKUD LAULUD ÕIGEL AJAL.

Kesse see linnupesa peale vaatab,
suviste raietööde jalgu jäävad ju loomapojad ka ja rasedad emmed ,kes peavad uue kodu otsima.a kodud kõik majutatud ju.
Ja pärast niisugused rõõpad raskemasinatest, mis paras sõtta saata,et loomad sisse kukuvad ja jalad murravad.Risuga kaetud ka veel.Sageli savipõhjaga,et välja ei pääse.Loomad siis väldivad neid kohti,kolivad minema.Ei saa ju liikuda sääl.Kuivenduskraavid ka kaevat nõnna järsud või kogunisti pealmine serv sissepoole,et välja väike seapoeg või tall, siil ega ehk kitski ei saa. Eriti talvel,suure lumega,kui sissepoole servaga kaldad.Miks nii tehakse.?Lollus?Vastutustundetus?Hea jahti pidada .
Kui 18 a tagasi praegusesse elukohta tulin,oli mets loomi täis. Alati võis kohata.Karupoegi ja hunt käis järel,kitsi oli näha igal loojakul,kuulda kuis põtrade duell sarvede löökidest plaksus,talvel auras notsude piss veel maas.Siilid tulid aeda,linde oli mets täis.Praegu pole kedagi näha ega kuulda.Isegi linnud ei laula metsas.Alusmets ju laastatud.Alusmets on põõsaspesitsejate kodu.Siilid on katki niidetud.Loomad jahitud või loomasafariparkidesse veetud või ära kolinud või elukoha puudusel surnud.Lindudel pole pesitsusajal putukaid (linnupojad peaad valku saama)söödan suvel vanalinde kaeraga! Putukaid pole sest igal putukal oma taimed ja elukohad.Need aga niidetud,põlluks tehtud või metsaraiega lagastatud.

Est-For Invest plaanib tselluloositehast Võrtsjärve ja Peipsi vahele, mitte kaugemale kui kümme kilomeetrit jõest, sest tehas vajab toimimiseks suures koguses magevett, ja raudteest, et säästa tehase lähistel maanteid suurel hulgal raskete metsaveokite sõitmisest. Mis kokkuvõttes tähendab, et kõige suurem ja rahvarohkem omavalitsus, mida tehase tulek võib mõjutada, on Tartu.
Ometigi, nagu said kolmapäeval raekojas volikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni ühiskoosolekul osalenud teada, ei ole Tartul tehase suhtes vetoõigust.

Me elame tähelepanuväärsel ajajärgul, mil arukus on allutatud ahnusele või auahnusele. Kõikjal ja kõiges. Lõplikult. Mõõdutundeta. See, kuidas ülikoolilinnast tehakse tselluloosilinn, jääb märgilise tähtsusega sündmuseks kogu Eest ajaloo vältel.

Ja Kägu Raimo kukub sääl.
Soe on olla, kasukas hää.

Sellega, mida toob välja "Häbi teile rahalased" (2018-02-09 08:57:22), kõigiti nõus. Häbi, ja just seepärast, et sellist mõõdutundetut rumalust kavandatakse ülikoolilinna (huvitav, kas kesk- või äärelinna?). Ühesõnaga, eesti rahval saab olema jälle üks järjekordne "vägitegu", mida pikalt ja pidevalt häbeneda.