Kui 1994. a 6. mail võeti vastu eluruumide erastamise seadus, mis jättis nn sundüürnikud (siis sellist terminit veel ei kasutatud) ilma oma kodu erastamisõigusest, hääletasid selle poolt isamaa, sotsdemid jm, vt arhiivi. Keskerakonna saadikuterühma poolt hääletas selle poolt ainult Ignar Fjuk, kes üsna varsti ühines Reformiga. Kesklased on algusest peale ajanud üht juttu, vaid viimasel ajal on nad millegipärast vait jäänud ja ei ei taha kuuldagi sundüürnikele materiaalse ülekohtu korvamisest. Selle ülekohtu, mida tegelikult ei olnud riigi ülesehitamisel üldse vaja teha, sest eraomandile oleks saanud minna ka nii, et korterivaldajad oleksid erastanud teatava sümboolse rahasumma eest. Aga Isamaaliit tahtis venelastele ilma rahata erastrada, elasid ju nemad põhiliselt mugavustega korterites. Kui võtta et IL president oli Meri, siis polegi midagi imestada, et kõik on tehtud okupantide heaks, ka omandireform.

Minu teada olid ka mõned ühikad sulide-varaste transiitpinnad, kuhu tassiti inimesi,kes olid makseraskustes ja kellelt saadi korter kätte.Enamjaol pettuse teel,sest venelased ju eesti keelsetest lepingutest aru ei saa.Lihtsalt niisama ei toimu midagi,sellest ka osad erastati ja teised olid peibutuspinnad.Alati tekib küsimus,kellele see on kasulik. Loomulikult rahvas siin sõimab ainult neid nn.asotsiaale.

ja Akadeemia tee 38; 42; 46 müüdi algul hoopis ühele teisele firmale- tankistile, kes müüs need majad kiiresti edasi Fennovarale, praeguse nimega Capital Kinnisvara. Viimane on seega heauskne ostja ja seetõttu luhtusid juba varem linna kõik katsed neid maju endale saada.

oli Oviiride poolt üüritud majaga Näituse tänaval. Kuna leiti, et heausklikud üürnikud Oviirid olid teinud piisavalt suuri investeeringuid selle maja remondiks, siis omanikule seda maja ei tagastatud.Pretsedent.

Ajakirjandus peaks uurima, palju maju 484-st on sahker-mahker stiilis "omadele" salaja ikkagi erastatud.

ettekandest Riigikogus. Vaadates möödunud aastal esitatud ülevaadet, on paljud tõstatatud küsimused endiselt vastuseta. Õiguskantsleri kantseleisse laekus ka sel kuul avaldus, kus juhiti tähelepanu, et Riigikogu pole siiani asunud täitma Riigikohtu kolme aasta tagust otsus omandireformi aluste seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

elaniku väljatõstmisest - Molodjož Estonii 4.11.05 loos "Bez veštšei na võhod". Õiguskantsleri ettekanded on aga tema koduleheküljel www.oiguskantsler.ee

Delfi 18.11.05."Omanik viskas ühiselamu elanikud tänavale".

Kesknädal 23. 11.05. "Teaduse rakenduslikke probleeme". Kesknädal 9.11.05. "Missugune meie poliitik seisaks Eesti eest?"

Kesknädal 23.11.05 "Varade tagastamisel ei arvestatud ei majanduse ega teadusega".

Märge kinnistusraamatus kaitseb üürnikku uue omaniku eest 17.11.2004 00:01 Paavo Paas, Vandeadvokaat, Straus & Partnerid Kommenteeri | Loe kommentaare Äriruumide üürnikel on õigus nõuda oma üürilepingu kandmist kinnistusraamatusse, sest see kaitseb neid lepingu erakorralise ülesütlemise eest hoone võimalike uute omanike poolt, kes neist enam huvitatud ei pruugi olla. Eestis ei ole lõviosa äriühingutest oma kontoriruumide omanikud, vaid üürnikud ning nii mõnedki neist satuvad hoone omanikuvahetuse puhul olukorda, kus hoolimata kehtivast üürilepingust soovib uus omanik neist vabaneda. Tihti on üürnikud seisukohal, et võimaliku omanikuvahetuse puhuks on ruumide kasutajale piisavaks kaitseks üürilepingu tingimus, mille kohaselt lähevad üürileantud kinnistu omaniku vahetumise korral üürileandja õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Analoogilise sisuga säte sisaldub ka võlaõigusseaduses ning sellest tulenevalt on uus omanik kohustatud üürilepingus sisalduvad õigused ja kohustused koos kinnistuga üle võtma. Samas teadvustavad ettevõtjad vähem, et vaatamata üürilepingu jätkumisele on uuel üürileandjal õigus üürileping erandkorras üles öelda. Nimelt võib sama seaduse kohaselt uus omanik lepingu kolme kuu jooksul üles öelda. Seda siiski üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Kohus on kulukas Kahjuks ei täpsusta seadus, mida tähendab elu- või äriruumi tungiv enda tarbeks vajamine, ning vastavad kriteeriumid jäävad tulevikus loodava kohtupraktika kujundada. Ühelegi üürnikule ei tahaks aga vastava kohtupraktika kujundamises oma raha ja närvidega osalemist soovitada. Pigem on oma õiguste kaitseks mõtet astuda ennetavaid samme. Just siin tulebki appi võlaõigusseaduse § 324 tulenev kinnisasja üürniku võimalus nõuda oma üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemist. Nii on võimalik uue omaniku samme vältida. Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikul kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut üles öelda. Märge annab ruumide potentsiaalsele omandajale ka selge informatsiooni üürilepingu olemasolu ja selle lepingu jätkuvuse kohta. Üürnikule tagab see aga kindluse, et ettevõtmised, mis just selle kohaga seotud on, katki ei jää. Ettevaatus tulevikus Ehkki seadus ei ole üürniku õigust nõuda märke kinnisturaamatusse kandmist kuidagi piiranud, ei saa märget sisse kanda üürniku ühepoolse avalduse alusel. Sellise avalduse peab üürniku nõudel esitama üürileandja. Kui aga viimane sellest keeldub, saab üürnik enda õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Käesoleva artikli mõtteks ei ole loomulikult kutsuda üles kõiki üürnikke oma üürileandjatele märgete kandmise nõudeid esitama. Kuid olukorras, kus lepingupoolte vastastikused suhteid ei ole kõige paremad ning üürileping kujutab endast üürniku jaoks olulist väärtust, on üürnikul kindlasti põhjust eeltoodud võimaluse üle põhjalikult järele mõelda. Samuti tasub märke kinnistusraamatusse kandmise üle läbi rääkida tulevikus sõlmitavate üürilepingute puhul.

Kui nõukaaegsed üürnikud oleks orderite alusel olnud omanikud, siis oleks Kadrioru klikeaegsete majade nomenklatuursed üürnikud parteist välja heidetud ja kulakutena Siberisse saadetud. Jätke jama! Korterite erastamise õiguse andis meie oma riigi seadusandja ja NSVLiidu ning rahvusvahelise õiguse kummalisel kimääril, mida pr.Räim siin punuda püüab pole asjaga mingit pistmist. Nimetagu ta mõni riik, kus üürnikud riigi- või munitsipaalkortereid inimõigustele toetudes võileivahinnaga erastada on saanud. Sundüürnikele on liiga tehtud, kuid selle tõestamiseks pole nii haiglasi kombinatsioone vaja välja imeda. Konkreetseid tegusid on vaja, mitte mineviku skisofrteenilist ümbermõtestamist.

copy, 14:07 25.11.2004 Vasta Erastamise tagajärjed on Eesti rahvale fataalsed. “Meie erakond ei esinda töötutele mugavuste loomise joont. Meie erakond ei esinda viletsate töötegijate huvisid,” kõlas valimissõnum peaideoloog Siim Kallase suust. Töötus pole õnnetus, töötus on süü, kinnitab reformierakondlik eetika ja kapitalismi vaim. Kallase kõrvalejäämine ja Andrus Ansipi kurss erakonna esimeseks meheks on tooni teisendanud. “Poliitikas polegi kohta inimestele, kel puudub sotsiaalne mõõde,” arvab Ansip. Erastamine kuulutati välja eesmärgiga , et luua alus uuele edukale majandusele. Erastatav vara peaaegu kingiti ettevõtjatele, et erastatud ettevõtete omanikel ei oleks ettevõtte väljamaksmiseks rahalist koormust , et kogu tulu saaks investeerida arengusse , ettevõtete konkurentsivõimesse, töökohtade loomisesse. Selle kingituse tegid need kes erastamises ei osalenud. Arstid, õpetajad, politseinikud, tuletõrjujad, teadlased, ja veel paljud teised elanike rühmad . Erastati, et tekkiksid maksud mis kannaksid euroopalikku sotsiaalpoliitikat, et eesti rahvas oleks hea tervisega, õppiv, rühiks teadmistepõhise ühiskonna poole. Noored rakendaksid oma hariduse ja energia euroopaliku eesti ülesehitusse. Tegelikuks tulemuseks saadi, et erastatu müüdi erastajate poolt suures osas maha kinnisvarana või tegeletakse kinnisvara haldamisega. Sisuliselt peteti teiste ühiskonnaliikmete käest erastatud vara välja . Ükskõik millised katsed tagada peaaegu 100 000 eesti lapsele vähemalt igapäevane toit, rääkimata võimalusest arstiabile ja tervislikele elutingimustele, kutsuvad erastajate erakonnas ja respublika juhtides esile hüsteeria hood. Valimatu sõimu laste ja ühiskonna aadressil nagu oleksid lapsed süüdi, et nad ei suuda töötada ja ise ennast toita ja katta. Kui rääkida erastamise kohustustest ja ühiskonna ootustest siis sõimatakse ülejäänuid loodriteks ja ümberjagajateks. Tagajärjeks on, et kolmandik rahvast on näljas, arstiabita ja ei ole võimalik õppida sest nad elavad sügavas vaesuses. Eesti kaotab ka vaimset potensiaali. Eesti haritud noored ja edukamad asjatundjad ning spetsialistid on sunnitud lahkuma välismaale üha primitiivsemaks muutuvas majanduses neile sobivate töökohtade ja elamistingimuste puudumise tõttu . ….Ja oht on, et meie väikene vaimueliit kaob nüüd Euroliidu ühises katlas mujale. Kui kas või mõnisada inimest läheb ära, on see katastroof. Ohu määr on tõestatav ühe ainukese näite varal. Soome vajab 60 000–65 000 kõrgharidusega spetsialisti aastas, aga valmistab ette 50 000 neist ja mitte rohkem. Puudujääk on suurem kui Eesti kõrghariduse aastatoodang. (Lühendatult ettekandest Eesti Teadlaste Liidu kongressil 30. aprillil. Kristjan Haller, HTM-i asekantsler). Oleme sattunud demograafilisse katastroofi, ees on humanitaarkatastroof Eesti tööstuse toodangust on innovaatiline ainult 6 % ringis kõlavad teadlaste hoiatused Tulemuseks on erastamiseesmärkide täielik läbikukutamine uue aja valitsuste poolt.

Kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad said oma loominguliste liitude majades asuvad korterid erastada, aga vinguvad nüüd, et miks sportlastele maju kingitakse aga neile veel ühte ei anta. Müügu aga pealegi oma miljonikorterid maha ja mingu välismaale, ega meil kommareist puudust tule.

Eesti Päevaleht (13.12.2005) Riigikohus müüs korterid odavalt Mirko Ojakivi Seitse riigikohtunikku või riigikohtu töötajat said eelmisel reedel oma senise ametikorteri välja osta turuhinnast vähemalt poolteist korda odavamalt.

Kes tahab pöörduda Õiguskantsleri poole Omandireformi küsimustes, siis see on asjata,sest see " ameti mees" isoleeriti protsessist ,igatahes nii on ta kinnitanud mulle kirjalikult kahel korral,et "omandireformi eest vastutab üksnes omandireformi läbiviiv maavanem või linnapea"

Uksevahele jäänud inimese haige mula.

keegi Leetna ajab juba pikka aega mingit udu suust viitsimata endale selgeks teha,et eesti riik jättis endale õiguse mitte lähtuda üldtunnustatud õiguslikest printsiipidest mistõttu Euroopa Kohus saadab ta pikalt.Aga ega see saa sellest aru, tormab endiselt peaga vastu kinnist ust ja seda seni kuni nõrkenult mahavajub.Aga puhates ja jõudu kogudes teeb seda uuesti.jõudu talle...

Jõudu ja jaksu sundüürnikega uue "keskklassi" loomiseks.Ega kaua saa neid lollitada kui munitsipaalmajadest peab võlgade tõttu ikka odavale omanikupinnale tagasi smugeldama,et siis korterid raske raha eest huugama panna.See siis ongi "võitlus" sundüürnike eest.

Mitu last on Fejal