Kui 9.okt.1945.a.konkurss välja kuulutati,kui aasta pärast savist mudel valmis ja lõpuks 1947.a.kõiki valmimistähtaegu ületanud sammas avati,ei teadnud selle seotusest Eesti Laskurkorpusega keegi ööd ega mütsi.Milleks järjekordne müüt ja ühe vale asendamine teisega?

Eesti Laskuskorpuse "KANGELASTEGUDE" - AVINURME kirikliku VERESAUNA OHVRITE MÄLESTUSKS!

on eesti rahvale häda ja viletsuse kaasatoojate, stalinistlike kurjategijate kambamees.

Selles kirjas peituv tõesõnum on nii suur ja vääramatu, et - ennäe! - esimesena tõttas agar, võitlejahingega lugeja arveid õiendama Pronkssõduri just niisuguse, ilmselt väga õige tõlgendusega.

Asjadele ja ideedele koguneb aja jooksul tähenduste samblik. Mõelge katoliku kiriku tähendusele sotsialistlikus Poolas ning Leedus ja frankistlikus Hispaanias. Poolas ja Leedus oli kirik rahva poolel, kuid Hispaanias võimu poolel. Hispaanias kaotas kirik oma populaarsuse, Poolas ja Leedus aga vastupidi. Inimeste teadvust ei saa sildivahetusega puhtaks pesta.

ja nende samba koht on KALMISTUL, aga mitte linnakära ja liiklussõlme keskel.

Tõenäoliselt oleks kõik seoses pronkssõduriga rahulik olnud, kui venelased poleks hakanud seda farssi seal korraldama. No ja kuulge, mis loll jutt jookseb meedias, et mingi vene rahvuslaste partei paneb sinna mingi mundris vahtkonna....et venelased panevad eesti riigi pinnale mingi vahtkonna..absurd ju. Aljoða tuleb kesklinnast kalmistule ära viia ja minu pärast käigu muulased igal aastal mai kuus seal viina joomas ja oma totakate ordenite ja pilotkadega lõõtsa löömas.

Monument Eesti Laskuskorpusele süüks pandava Avinurme veresauna ohvrite mälestuseks on üks asi ja hoopis teine, seda kehastab Tõnismäel olev Pronkssõdur, on kõigi sõttakistud eestlaste, sh ka Eesti Laskurkorpusesse kuulunute saatuse mälestusmärk.

Kas mõni sinna (väidetavalt) maetutest Laskurkorpuses ka oli? Aga isegi kui pidada teda laskurkorpuse mälestussambaks, isegi sellisel juhul tahan mina, kui muide, laskurkorpuslase õepoeg, selle mälestussamba teisaldamist. Või isegi eriti siis. Sest seda lubamatum ja vääritum on selle samba ees südalinnas riigivastasust demonstreerida ja Punaarmeesse sundmobiliseeritutele kannatusi põhjustanud riiki ülistada. Seda lubamatum.

TO MANGUS, kirjutad:"-Eesti Laskurkorpuse süüks pandava, Avinurme veresaun".Kas siis Sina Selles kahtled. Mine Avinurme iga inimene seal mäletab seda jälki kuritegu. Ja on ka teada kes käsu andis ---polkovnik -TRANKMANN. Ja Eesti Laskurkorpusel pole Tõnismäe pronks "vabastajaga" midagi pistmist. Kas ikka on veel keegi kes sellest aru ei saa.

Lp. Ants. Ma mitte üks tonks ei vaidlusta ajalugu, kui kirjutan "Eesti Laskurkorpusele süüks pandavast Avinurme veresaunast". Paraku juhtub sõdades selliseid õudseid (ja veel õudsemaidki!) asju, milles osalenud ei suuda hiljem oma silmi häbi pärast peita ega oma südametunnistust rahunema sundida. Küllap Avinurmes toimunu on väga paljude laskurkorpuslaste jaoks just selline, igavesti neetud, põrgulik ja inimväärikust igavesti alandav sündmus. Ja ega me tea sedagi, millises meeles lõpetas oma elutee Trankmann? Igatahes tema sõjakaaslaste sõnatustki suhtumisest temasse võisin, kui aastakümneid tagasi kogetut meenutada, mõndagi hukkamõistvat välja lugeda, - kui sõjaveteran plk T pioneeridega ja komnoortega kohtumas käis. Sedasorti meeste tegusid hinnates on kahtlemata raske kõnelda mõistmisest, sest hukkamõist tundub olevat nii jäägitu ja piiritu, ent siiski-siiski: kas peaksime ühe veresüü pärast ühesuguse karistustempliga märgistama kõiki teisi? Ka neid, kes Avinurmes ei olnud ja kes poleks sellist käsku andnud ning (võib-olla?) oleksid isegi riskeerinud sellise käsu täitmata jätmisega? Kas tõesti ei jätku Eestis sedavõrd kristlikku mehemeelt, et kui mitte andestada, siis vähemalt mõista, et kõige taga, mis tollal juhtus, oli meile peale surutud sõda, mis teenis võõraid huve. Minimaalselegi mõistvusele lootes jään aga ikka seisukohale, et Pronkssõdur on tehtud Eesti Korpusse kuulunute mälestuseks, ja et nende meeste, nii surnute kui ka veel elusolijate, põrmutallamine on patt. Ja niivõrd kuivõrd see sõda ja need kaotused on olnud meie rahva elus kesksel kohal, seisku ka see sammas seal, just keset linna, kuhu ta kord pandi, kõigi näha ja kõigis mõtteid äratades. Ja miks peaksime Eesti Korpuse mälestussambast lahti ütlema seepärast, et mingid võõrad, kellele see memoriaal kah meeldima on hakanud, seda endile omastada tahavad? Paraku toimime meie, eestlased, selle mälestusmärgi ümber valla päästetud "kodusõjas" arututena, justkui oleks meil elada mitu elu, kuigi isegi see üksainus võib ülekohtuselt vara otsa saada. Väärikas suhtumine sellesse monumendisse vääristaks kõiki - nii neid, kelle mälestuseks see on püstitatud, kui ka neid, kel on õnn ja au meeles pidada raske saatuse osaliseks saanud Eesti punaarmeelasi. Kui vaadata kähmlust Pronkssõduri ümber, tekib mure: kuidas saame isekeskis hakkama, kui lõppude lõpuks ükskord ometi õnnestubki püsti panna Vabadussammas? Kas ka vabadussambaid on Eestile vaja mitu - igat liiki meeste ja naiste jaoks eraldi ja omaette?

Asi ikka selles,et Eesti Laskurkorpusel pole selle mälestussambaga mingisugust seost.On välja selgitatud,et 1944.a.septembris maeti sinna kanti kaks surnukeha,keda nimeliselt ei teatudki.1945.a.14.aprillil maeti sellele platsile veel kaksteist kirstu väidetavalt Tallinna vabastamisel langenutega.Maetute nimed auastmetega said lõplikult???selgeks 6.juunil 1972.a.Teada on,et korpuslasi sinna maetud ei ole.Praegune hauasammas valmis oktoobris 1947.a.ja oli pühendatud Tallinna vabastajate mälestuseks.See oli poliitiline otsus ja sedasorti ausambad olid kohustuslikud kõigis kangelaslinnades,NSVLiidu pealinnas Moskvas ja liiduvabariikide pealinnades,ka näit.Taðkendis,kuhu sõda teadupärast ei jõudnudki.Tagantjärgi kuulutada seda propagandistlikku skulptuuri raske sõja läbi teinud korpuslaste mälestusmärgiks on pehmelt öeldes nõme.

Eesti Laskurkorpus oli USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Kanada liitlane võitluses Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Prof. Uluotsa üleskutse astuda 20.SS-Diviisi koosseisu tähendas seda, et astuti sõtta Saksamaa poole.

Meeldetuletuseks, Tõnismäe mälestusmärk on BOLŠEVISTLIKU MUSTA MAAGIA SÜNNITIS, mida võimendati "igavese" tulega, sellest ka kõik see negatiivne, mida see sigitis tekitab.Ainuvõimalik lahendus on "monumendi" teisaldamine ja platsi puhastamine veega sinna rajatava purskkaevu abil.

TO LIIT .Prof.Uluotsa üleskutse astuda Eestit kaitsma ,ei olnud mingil määral seotut Saksamaaga. Eesti oli ohus,et teda okupeerivad uuesti venelased. Nende veretööd olid rahval hästi meeles.On loomulik ,et püütakse ennast kaitsta.Eriti kui oli teada ,et 1940 aastal loodeti venelastega rahulikult hakkama saada, ja mis oli tagajärg ? Vähemalt nüüd püüti kaitsta Eesti riiki.Ei huvitanud eestlasi ei Hitler ega Saksamaa. Et tuli võidelda Saksa vormis oli paratamatu. Kas tõesti ikka veel keegi sellest aru ei saa ?

Pronksmehe jama on isamaalastest platsipuhastajate tegematajätmise vili, vaja oli semmida intritega! säh sulle isamaa!

See, et selles kõiges on süüdi isamaalased on järjekordne kesikute propaganda.Siis, kui see sinna jäeti, polnud mingeid probleeme.Ja polnud ka probleeme nende 15 aasta jooksul.Probleemid on tekkinud viimase aasta jooksul, kui igal pool oli pukkis keskerakond.

Uuri tolleaegset ajakirjandust, siis leiad, et OLI PROBLEEM, aga selle asemel, et PLATS PUHTAKS teha, tegi IML koos intritega SILDI VAHETUSE oma poolehoidjate ja eesti rahva enamuse pettumuseks.Loogiline teguviis Nikolajevi ja tema kannupoiste poolt.

Üha enam hakkab tunduma, et seda "platsipuhastamist" pole vaja mingitel ideoloogilistel, hoidku jumal, patriootlikel eesmärkidel, vaid kõigest selleks, et ülimagus ehitusplats puhtaks saada.

TO ANTS TO LIIT .Prof.Uluotsa üleskutse astuda Eestit kaitsma ,ei olnud mingil määral seotut Saksamaaga ja kommentaari lopp "Kas tõesti ikka veel keegi sellest aru ei saa ? " naitab, et kaasaegses infouhiskonnas kui ikka inimene loogiliselt moelda ei oska, siis pole vahet kas inimindiviid elab 5000 aastat e.m.a. voi aastal 2007 a.d. Kull aga oskasid poljud tolleaegsed eesti vabatahtlikud SSsed loogiliselt moelda. Neil oli lihtsalt soja tingimustes vahe informatsiooni, voi oli see vale ja neid lihtsalt peteti Uluotsa poolt, täpselt samamoodi nagu teda ennastki Ameeriklaste Inglaste poolt.