Mis reaalsuses Õ.-E. elab? Terved kvartalid tehti linnades 44ndal maatasa. Mis Narvast järele jäi?

Aga see selleks. Minu sugulasi tollased sündmused sellisel kujul ei puudutanud.

Olin veel koolilaps kui 80ndatel saime emaga korteriorderi tsaariaegsesse puumajja.

Hiljem väljailmunud "peremees" müüs peagi "eluslihaga" korterid kinnisvarabüroole edasi. Sest hetkest kodu mõistet enam ei tuntud. Kinnisvara vajas "realiseerimist" ja kõik.

Nii nagu mina, said ka kõik teised sundüürnikud NLi aastatel oma kodud. Kes kunas. Hiljem aga selgus, et just sundüürnikud peavad olema need, kes on kohustatud enese peale võtma okupatsioonikahju kinnimaksmise.

Tallinna sundüürnikule selline küsimus- kas puruks pommitati ainult vaesema rahva elamised? Majaomanike majad jäid alles? Muidugi suur häbi neile kaabaklikele "inglastele", kes Narva ja Tallinna puruks pommitasid ja sügav kummardus punaarmeele, kes alati Eesti rahva eest hoolitses. Väga imelik mõtteviis- kui mulle antakse kasutada, siis ongi see minu oma! Keegi annab mulle raskel hetkel laenu ja siis kuulutan mina, et see ongi minu oma ja tagasi maksmine on välistatud!
Okupatsioonikahju kinnimaksmine tuleb sisse nõuda okupantidelt! Savisaar suusatab pidevalt Moskva vahet, miks sellega ei tegele- on ju Venemaa NSVLi õigusjärglane? Oleks ju loogiline teguviis?
Inimesed ehitasid ise omale elamised, aastakümneid. kõhu ja kõigi muude kõrvalt kokku hoides.
Ja üldse, miks pidi linnas passima? Maal anti tööd ja elamist, nendele elamistele ei tekkinud mingeid "endisi omanikke"! Oli nii hirmsasti vaja kohvikutes lobiseda ja maainimesi matsideks nimetada?
Mida te irisete, kui eestlane elada on tahtnud, sai ta kõigega hakkama, ka siis kui tänased "vabadusvõitlejad" siia eželonide viisi sovietitarakane sisse smugeldasid!

Vabandan, kuid laupäeva hommikul teeb selline ila südame tõesti täis! Minu vanaisa tuli 57 aastal Siberist, käes vineerkohver (mis mul siiani alles), kus oli kasin pesu ja nööriga kokku seotud rahapakk, mis raske tööga kaevanduses teenitud. Vanaema 5 lapsega elas lagunenud saunas, sest korras talu oli ära võetud ja lagastatud! Viie aastaga ehitas uue maja teise kohta, rügades 12-15 tundi majandis tööd teha ja kuulis ainult uutelt võimumeestelt- endistelt varastelt- ainult seda, et kuradi kulak ja omakaitselane oleks pidanud mättasse lööma!
Ja teie seletate siin, kuidas teile liiga on tehtud!

Jah, süda on Sul täis, Õ.- E. - südametunnistus sinna enam ei mahu. Su pikad ja korduvad tiraadid Kesknädalast Kesknädalasse viitavad suurele eneseõigustamisvajadusele.

Millest selline vajadus, kui niigi tegemist õige mehega? Kas on siiski on lootust, et häält, mida nende pidevate ülesastumistega eneses lämmatad, enne surmagi ehk kuuled?

Hädaks ja õnnetuseks muutus sundüürnike-omanike teema tänu ennekuulmatule üüripiirangule, mida ei kompenseeritud ja üürnike sidumine konkreetse korteri ja selle omadustega. Tagastamine iseenesest ei ole kunagi mingi probleem. On tõsi, et KÕIK Eesti poliitikud unustasid küsimuse lihtsalt ära, kuni Keskerakond taipas teema üles korjata ja igaveseks oma valimisvankri ette rakendada. Tol ajal oli Keskerakond tõesti kõige targema ja töökama tagatoaga. Paljud nende tolleaegsed leiud on väga küünilised kuid peaaegu geniaalsed. Üksikuid sundüürnikke ja omanikke ei maksa süüdistada. Miks peaks need õnnetud olema läbinägelikumad ja leidlikumad kui nn. valgete erakondade poliitikud, kes õige aja lahenduseks maha magasid?

Jajah, selleest on "südametunnistus" tallinna sundüürnikul, ikka saaks teiste kulul liugulasta ja käed rüpes oodata, millal taevamanna lusikaga suhu antakse. Niipalju siis eneseõigustamisest- täna sundüürnik, homme eelmisele ja ülehomme mingi vinguja, teie pantenteeritud käitumine!

Väike ajalookursus Õnge-Ennule. Esialgu piisab Tallinna näitest küll. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rtsipommitamine

Märtsipommitamine

Märtsipommitamine oli Tallinna pommitamine NÕUKOGUDE LIIDU õhuvägede poolt 9. ja 10. märtsil 1944.

Ka varem oli linnale toimunud juba mitu õhurünnakut. Seekordse pommitamise tulemusel HÄVIS aga 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja LIGI 50% SELLE ELAMISPINNAST. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Tallinna Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi.

Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 VENELASTE pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid need kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36-38 VENELASTE pommitajat.

Pommitamise ajal hukkus 554 ja haavata sai 659 Tallinna elanikku. UMBES 20 000 INIMEST JÄI PEAVARJUTA. Surma sai umbes 50 sõjaväelast ja 121 punaarmeelast võeti sõjavangi.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1358
Miks Tallinna pommitamist juhendasid inglased?
Põhjus on lihtne. Inglastel olid Saksamaa linnade lauspommitamise näol olemas juba nimetamisväärsed kogemused. Oma kogemusi ruttasid nad edasi andma ka partnerile ja sõbrale Stalinile.
http://www.hot.ee/vaikal/pommit.htm
Vahetult enne nõukogude armee saabumist Pärnu, kui sakslased olid juba linnast lahkunud, pommitasid Pärnut inglased. Selle kohta on olemas märge inglaste kaugpommituse materjalides.
Pärnu pommitamisest kirjutas ka “The World Almanack 1949 and Book of Facts”: "In Estonia British planes bombed the port of Pernau."

Kui on vaja tagastada baltisakslastele, siis selles valdkonnas on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane!

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995).
Ja kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm.
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860

to Erusoldat 2010-10-29 23:29:42
Probleem on jätkuv, sest munitsipaalkorterid ei saa valeraha ehk EVP-de eest erastada.

Erastamisväärtpaberid olid algselt kavandatud lihtsalt igale isikule ja perele lisakapitaliks, et me võrreldes vaba lääne inimestega väga kehvaks ei jääks. Et asi keerati nõukogude antud läänivara ärastamiseks on teine teema. Munitsipaalsundüürnikud vajavad lihtsalt stardikapitali teistega võrdseks võistlemiseks vabal kinnisvaraturul. Vähestele munitsipaalüürnikele on just nende praegune korter see unistuste kodu, mida tahaks osta. Kui nad saaksid mingit stardikapitali, kolimistoetust või kuidas me seda piisavat abiraha ka ei nimetaks, siis saaks nad sunnismaisusest vabaks ja leiaksid kõik sobiva kodu. Kuid miks peaksid nad siis veel Keskerakonna poolt hääletama? Tänulikkusest? Moskva seda ei usu.

to Erusoldat to vähh 2010-10-30 19:21:34
Enamusele pole ka erastatud korter mingi unistuste kodu.
Aga sundüürnikke pole keegi sundinud munitsipaalmajja üle kolima. Oli võimalus jääda endisesse kohta või kolida ka puu alla.
Usun, et Moskva jaoks oli siinne omandireform suurepärane, sest isegi erusõjaväelased said erastada ja peremeesteks hakata. Omandireform on hea indikaator, mis näitab, et muid okupante peale põliseestlastest sundüürnike, polnud.

Juba ORAS sätestab, et kohalik omavalitsus peab sundüürnikule vajadusel teise elamispinna andma.
http://wlex.lc.ee/list/ORAS.htm
§ 2. Omandireformi eesmärk
2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.
§ 12.1. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus
(5)Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud.

Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate, Isamaaliidu ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.

Kõigil omavalitsustel oli võimalik sundüüri küsimus lahendada juba 1990-tel. Kolkakülades seda tehtigi. Suuremate omavalitsuste juhid ei suutnud lihtsalt kinnisvara kõrge hinna veetlusele vastu seista ja ärastasid ning parseldasid kuidas jaksasid. Ka Tallinnas oleks võinud ainuüksi vanalinna ja selle kaitsevööndi turuhinnaga erastamisest saada sundüürnike abistamiseks piisavalt raha. Kuid k-tehingute kiusatus võitis ligimesearmastuse. Mingeid munitsipaalelamuid pole vaja ehitada, seda on vaja vaid korruptantidele. Üürnikele tuleb raha kätte anda, mitte toita igasugu vahekasulõikajaid. Jumal tänatud, et valitsus selle 130 miljonit merkode eest ära päästis.

to erusoldat
Ja palju seal kolkakülades neid sundüürnikke üldse oligi...
Too siis ka näiteid k - tehingute kohta Tallinnas! Ja kui tood, siis mille pooles erinevad need r - tehingutest Tartus?
Kuidas on munitsipalelamute ehitamine seotud korruptsiooniga, kui kõik toimub riigihanke kaudu? Kapo on pidevalt Tallinna linnaametnikke pealt kuulanud, aga just seoses munitsipaalehitusega pole midagi seadusevastast avastanud.
Et üürnikele tuleks anda raha, et nad eramu ehitaks???

Õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseeritakse väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvelt, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu.
Kuna okupatsiooni juriidiliselt ei olnud, siis polegi võimalik ka Venemaale ja ta liitlastele mingeid nõudmisi esitada!

Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga müüb uusomanik taoliseid kortereid juba 400 000 krooni tükk.
Elanikel erastada ei lastud. Erastas vene taustaga kinnisvarafirma " Fennovara", mis nüüd kannab nime Capital Kinnisvara.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0E5D2A04F2AECC77C2256D64005A5D21
Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga (summad märksa suuremad kui SEC-i süüdistuses) kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

Kas lepivadki leplikud eestlased sellega, et Hüvitusfond pandi huugama - sellega pletiti kinni Ühispanga kahjud?