uvitav vorrm: tänavast .
visskas joodiku tänav'asse, tänavast kosstus l'ä.llamist, tänavas oli libe ...

pis put`õlki ejj arrju ära .

Inimene elab tänavas, koer jookseb tänaval!

õjjge ! lajpp asub auas, lessk nutab aual .

ja vutibojsid mängivad väljakus .

Kurat, ära hakkb viskama see Enn Oja targutamine!

ej kuule se kurat su ädagisa ühhti .

Enn Oja õigekirja üle vaidlemise asemel võiks keegi märgata, et juba 20 aastat tagasi, Koidula 150. sünnipäevaks, sai vaieldamatult tõestatud, et Koidula ei edvistanud, kui ta oma Soome sõbrale kirjutas, et tema vanemad on eestlased ja nii ka vanemate vanemad. See kirjavahetus avaldati juba 1925. aastal, aga keegi ei võtnud enne mind asja kontrollida. Üsna kummastav, et Koidulat austav proua pole vist näinudki vastavaid artikleid ega raamatut "Postipapa", milles on ka suguvõsa skeem.

kummastav on, et isegi Salupere kargab säärde ja veel pühal jõuluajal inimesele, kes nii ilusti Koidulast kirjutas!!Ai-ai, häbi häbi.

Mis puudutab Koidula ema rahvust siis oli ta puhastverd sakslanna, kes ei õppinud ära isegi korralikku eesti keelt ja enne abiellumist Jannseniga, kes oli tõepoolest eestlane, oli tema nimeks Anette Juliane Emilie Koch, kelle isaks omakorda oli Wilhelm Andreas Koch, kelle isaks omakorda Andreas Koch, kelle isaks jällegi Helsingis sündinud Erik Koch.

tähhtis onn ikkagi sisu, mitte vorrm .

Aga ehk lp. M. Salupere kui nimekas kultuuriloolane on neis küsimustes pädevam?

pädävus pejttub ikkagi tõjkkades . kuj nõnna onn sis nõnna ka jääb . kess nejd paremini teab ejj osska 'öölda sest pole ise nejjs ajal'oolistes ürikutes tuhhnind . kujd n'iisama puusalt lihhtsalt tunneteledoettudes kaa tulistada ej tohiks . mejje joppskitel onn juba kenaks kommbeksaand toettuda kesskturu keelebeksule .

ej saa ka pimesi toettuda nimedele .
va.nkadel oli näjttäks Kruusensterrn Iv''ann Vjoodorovits, tojttsidest sünndinuna aga Adam Joh''ann von Kruusensterrn . isanimi oli ooppis Vriidrihh aga va.nkad tegid selle ümmber Vj'oodoriks .
päritolult ta võjjs 'olla tojtts aga tollal juba russistund . siis ejj aettud näpuga jällgi et selle kuradi vanavanavanavanaema oli põder ning eesstlaseks teda nimetada kujdagi ej saa .
mejje t'eame tejsst meresõjttjat kuj V'aabian Kottliipp Tad''eus von Pellinks'ausen aga va.nkad j'ällägi kuj Vad''ejj Vad''eejevits Pellinsk''ausen . nagu näätä on ka sk ja ks vahetatud .
võj se iljutimeenutatud Verdinannd Vriidrihh Ke''orrg Ludvig von Vranngell ehk russig'eeli Verdinand/Vj''oodor Pitròovits Vranngel . tolle papa oli Peter .
võjj Oto von Kotseb''uu kellest va.nkad tegid Oto Ivst''aahhvjevits Kotseb''uu kujjgi isanimi oli August .
kaa ejj vassta tegelikkusele paljud tänased nimed . on russiliku nimega aga kogu elu rääkkind eestigeeltt ning isegi puhhtamalt kuj mejje eputised oma so.lkksõnadega .
ooppis moonutab elulo see kuj rahhval'oendusel pannakse rahhvus kirrja omal soovil . nii on paljud oma vanemate rahhvuse mahasaland et uues kesskonnas paremini läbil'üjja .

No ükski inime pole ilmatark , ei ole seda ka Salupere, kuigi üsna arvestatav eesti asja tundja.nii et hoidku parem oma torts tõrva mõne muu asja jaoks.ärgu olgu kade, et keegi julges kirjutada ja teda ei palutud, vaaj urgitsema hakata.Muide, ka internetis on Koidula ema igal pool kirjas, et oli sakslanna.ei tea mis ürikud ja kus need on, kus vastupidist väidetakse.Aga kas see ongi nii tähtis, oli ta eesti või vene või rootsi rahvusest, peaasi on see, et nii kauni hingega tütre kasvatas. Minu vaarema oli näiteks taani juurtega, vanaema seega pooltaanlanna, isapoolsed vanavanemad saksa ja vene soost,aga mina käisin eesti koolis ja õppisin mõtlema eesti keeles ja olin eestlane.Kui tore on see, et Kesknädaals on rubriik Nädala juubilar ja igaüks võib pakkuda välja oma juubilari.Ja võib kirjutada südamest aga mitte trafarentselt ja tobedaid formaate silmas pidades nagu see on tavalistes nn ametlikes lehtedes, andetult ja lollilt kirjutatud artiklid ka suurkujudest.

to Kersti
Mul on kahju, kui Te võtsite minu märkust isikliku rünnakuna. Nii see küll mõeldud polnud.
Veel rohkem on aga kahju, et tõesti juba kahekümne aasta eest justnagu selgeks räägitud perelugu, mis Koidula enesemääratluse paikapidavust täielikult tõestas, pole ikka veel õpikutesse ega andmebaasidesse jõudnud.
Kui keegi huvi tunneb, siis minu artikkel Koidula esivanematest on leitav Keel ja Kirjanduse 1993. aasta viimases numbris, ja parandus sellele K ja K 1995. mainumbris; mõlemad koos kogumikus "Tõed ja tõdemused" (1998) koos põlvnemistabeliga. Viimane on leitav ka raamatus "Postipapa" (2006) lk 24-25. Kõik andmed on pärit mitte pärimustest, vaid kirikuraamatutest ja muudest arhiivitoimikutest.

Meil tuli jutuks ühe tuttavaga, et neil kuskil ministeeriumis olla arutatud kohvi juures, et näe, detsembris möödus Koidula sünnist 130 aastat ja MITTE ÜKSKI Eesti väljaanne seda ei tähistanud ja Eesti meedia magas maha Koidula sünnipäeva.

Ma vaatasin, et vaieldakse Koidula ema rahvuse üle.

Mina muidugi pole teadlane, aga meil koolis muidugi ka õpetati, et ema oli sakslane, ma kardan, et muidu väga sümpaatne, tark ja julge Malle Salupere on taasiseseisvuse saabudes üle pingutanud ja pakkunud kõike eestimeelseks, sh ka Koidula ema. Võiolla olid andmed tal ka valed, kes seda teab, ajad muutuvad, ja ka allikaid tehakse ju ringi.

Mul on Vändra kandis sugulasi olnud ja nemad on küll kogu aeg rääkinud, et kodune keel oli saksa keel - miks siis oli, kui vaja polnd? Samuti on mulle tema hilisemast elujärgust räägitud, et oli üsna tige ja närviline ja pahur inimene ja "teenijad tema juures ei seisnud", nagu tollal inimese headust mõõdeti.

Eks geeniustele ole rohkem andeks ka antud.

Nii et ikkagi sakslanna.ja raagiti saksa keelt kodus.

Armas artikkel.
Aga Saluperel ilmus eelmisel aastal /2017/ "KOIDULA" . SUUR tänu talle.