to Jaanus 2011-10-19 17:00:09
Eesti vaatlejad on tunnistanud valimised, mis on toimunud nii Iraagis kui ka Afganistanis okupatsioonivägede kontrolli all, seaduslikuks.
Tunnustatakse ka sõjalisel teel Liibüas võimu haaranud valitsust, nagu see oli ka 1920. aastal bolševikega Venemaal.

Omandireformi seaduse esimesed variandid võeti vastu 13. juunil nii aastal 1990 kui ka 1991. Nõuded olid suunatud NL-i keskvalitsuse vastu.
(Venemaa oli juba 1990. aasta 12. juunil de jure NL-ist välja astunud.)
Seoses iseseisvumisega muutus Eesti omandireformi valdkonnas ise NL-i õigusjärglaseks ja kogu väidetav nõukogude võimu poolt tekitatud kahju tuli kompenseerida eestlastel endil, sest nõukogude võim Eestis oli seaduslik võim.

President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi..
Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel.
Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri:
"Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis."
Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud.
Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi.
Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud.
President Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas. Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe “Pravda” toimetaja.
Päts oli ajalehe “Teataja” vastutava toimetajana avaldanud 1905. aastal sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud põgenema välismaale nagu paljud bolševike liidridki.

1991. aasta allkirjastas Eesti tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakti. See toimus OSCE inspektor Max van der Stoeli järelevalve all.
Dokument kinnitas II maailmasõja tulemusena tekkinud riikide piirid Euroopas, mis tugines liitlaste sõjaaegsete ja peale sõda toimunud konverentside otsustel, mis on rahvusvahelise õiguse aktid.

USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).

Ammu oleks meil aeg vabaneda Pätsu isikukultusest!

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=10620
Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega.
Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes.

"Kindrali lugemissoovuitussele" Räägi ikka tõtt mitte nõukogu propagandat . . Puudus veel et sissetungivat Punaarmeed oleks peale sõjaväeorkestri Sinu jutu järgi vastuvõetud lilledega ? ( küll võeti lilledega vastu saksa sõdureid kes Eesti vabastasid venelastest 1941 aastal ) . Süüdi ,et Eesti loovutati "püssipaguta" oli 100% Eesti tollane presitent Päts ,kes oli naiivne loll või oligi "Stalini sõber" ja reetis Eesti .Kindral Laidoner ja eesti ohvitserkond tahtsid relvadega vastuhakata vene agressoritele kuid "peale jäi" president Pätsu tahe . Päris naerma ajad -- Eesti Kaitsevägi sõdis rahvusüksusena koos Punaarmeega sõja võiduka lõpuni !? . Kas Sina siis ei teagi fakti et see Eesti Kaitsevägi mis topiti punaarmee vormi ja oli nimetuse all "Eesti Territoriaal Korpus " läks "Staraja- Russa" all üle sakslaste poolele 84% ulatuses ja lakkas olemast peale esimest lahingut . Hiljem mobiliseeritud eestlasi enam rindele ei lastud (nad oleks samuti üle jooksnud sakslaste poolele)vaid viidi kaug-põhja töölaagrisse kus paljud surid nälja ja ülejõu käiva töö tõttu . Kui aga "venkudel näpud põhjas" olid ja sõdureid ei jätkunud sorteeriti töölaagris olijad läbi ja kes politrukide arvates sobis Punaarmeesse neist moodustati Eesti Korpus keda aga kasutati ainult seal kus sakslane ümberpiiratud ja üleminek mõttetu . Isegi Narva alla--Sinimägetesse ei usaldatud Eesti Korpust . Alles siis kui sakslased juba Eestist põgenesid kasutati ka Eesti Korpust . Meeste puudusel venelased kasutasid ka vanglates kriminaal -kurjategijad kes saadeti rindele trahvipataljoni kooseisus . Seega sõdisid eestlased oma riigi eest Narva all ja Sinimägedes Punaarmee vastu . Eesti Rahvuskomitee mobilisatsioon Eestis oli seadusepärane ja igavene mälestus neile tublidele eesti meestele kes üheksa kuud pidasid kinni venelasi Sinimägedes . Muidugi koos hollandlaste, norralaste , belglastega ja sakslastega . Venelaste vastu sõdisid seal lääne-Euroopa vabatahtlikud ja saksa III soomuskorpus . Rinnet Sinimägedes ei suutnudki venelased läbimurda. Peale selle kui Punaarmee kaotused "Sinimägedes ulatusid üle saja tuhande mehe ja hävitatud ka pealetungivad tankid , Punaarmee lõpetas mõttetu pealetungi .

To-Sotsdem --Õige Eesti riigi president Päts saadeti Eestist ära "trellidega erivagunis" ja Leningradis olid sealses hullumajas teda vastuvõtuks korraldatud banket --- Nüüd oli ka hullumajas oma endine president. Venelased pidasid sõna --Pätsu ei mõistetud surma ega lastud maha nagu seda tehti Eesti riigile truuks jäänud ohvitseridega ---vaid pandi hullumajasse kus ta lõpuks ka suri. Paras palk kodumaareeturile.

to Jaanus 2011-10-20 15:51:59

1944. aasta sügisel sai Eesti Laskurkorpus head täiendust Saksa sõjaväkke kuulunud eestlaste näol!

1941. aasta 2. aprilli nn Rosenbergi memorandum. Selle kinnitas Himmler 1942. aasta 12. juunil.
Eesti, Läti, Leedu

Nende piirkondade suhtes kerkib küsimus, kas ei peaks neist tulevikus saama Saksa asustusala rassiliselt kõlbulike elementide saksastamisega.
Tuleb hoolitseda selle eest, et suur osa intelligentsist (eriti läti haritlaskonnast) asustataks ümber põlistele Vene aladele. Tuleb näha ette saksa maaelanikkonna suurearvulist ümberasustamist Eesti, Läti ja Leedu territooriumile; võimaluse korral võiks tõmmata neile territooriumitele suurema kontingendi selleks eesmärgiks kõlblikke saksa asunikke Volga sakslaste seast, kõrvaldades eelnevalt ebasoovitava elemendi. Peale selle tuleks mõelda taanlaste, norralaste, hollandlaste ja pärast sõja võidukat lõppu ka inglaste ümberasustamisele neile territooriumitele, et ühe või paari põlvkonna vältel võiks Eesti, Läti, Leedu liita uue saksastunud maana Saksamaa põhiterritooriumiga.
Hitler teatas 1932. aastal peetud kõnes, et kui poleks olnud Balti parunite upsakust, oleks Baltikum juba ammu saksastatud ja Saksamaa osa. Ka “Mein Kampfi” nn Lebensraumi ideoloogia käsitles Saksamaa laienemist just itta.
Nürnbergi tribunal, mis mõistis Rosenbergi kui sõjakurjategija surma, lähtus ka sellest, et Eesti oli NLiidu seaduslik liiduvabariik, mida Saksamaa okupeeris, ja mis oli seega sõjakuritegu.
http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=1267
Kumb oleks rohkem küüditanud?

http://wmda.mobi/en/Generalplan_Ost
The final version of Generalplan Ost, essentially a grand plan for ethnic cleansing, was divided into two parts; the "Small Plan" (Kleine Planung), which covered actions which were to be taken during the war, and the "Big Plan" (Grosse Planung), which covered actions to be undertaken after the war was won, and to be implemented gradually over a period of 25 to 30 years.
Percentages of ethnic groups targeted for elimination by Nazi Germany from future settlement areas.
Ethnic group Percentage subject to removal
Poles 80-85%
Russians 50-60% to be physically eliminated and other 15% to be sent to the Western Siberia.
Belorusians 75%
Ukrainians 65%
Lithuanians 85%
Latvians 50%
Estonians 50%
Czechs 50%
Latgalians 100%

See Rosenbergi haige sonimine oli siiski tühine paberilipakas mille täideviimine iseasi . Kuid ma ei mõtlegi kiita sakslasi kes oma ülbuse eest said ka sellise karistuse mida mäletavad paljud inimpõlved Saksamaal . Kui lihtne oleks sõda olnud võita kui oleks tuldud Venemaale kui vabastaja ja kuulutada kõik orjastatud rahvad Nõukogude Liidus saavad vabaks kui astuvad liitu Saksamaaga verise Stalini impeeriumi purustamiseks . Ja lasknud vabaks oma miljonitesse ulatuvad sõjavangid neist riikidest kes astuvad liitu Saksamaaga .Ka Ukrainas algul võeti sakslasi vastu lilledega kuid see suur "saksa" ülbus ei lubanud kasutada sellist võimalust sõja võitmiseks .

http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_1945/Fotod/0-19741.jpg
http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_1945/Fotod/0-19743.jpg
http://riigi.arhiiv.ee/public/Riigiarhiiv/Naitused/Eesti_1945/Fotod/0-19742.jpg

Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine Tallinnas 1945. aasta 17. juunil peale lahinguid Kuramaal.

Unista edasi, et keegi omakasupüüdmatult kedagi "vabastab"!

Emajõe ääres, kus maastik erinevalt Sinimägedest kaitsjaid ei soosinud, murdis Eesti Laskurkorpus kiiresti Saksa poolel sõdinud eesti väeosade vastupanu.

USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918. vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
Nüüd on selgunud, et Wall Street finantseeris bolševikke, et kehtestada oma režiim Venemaal.
http://www.paksplace.com/skull&bones.htm

Tollane poliitika käis üle meie kohalike juhtide.Pealegi Pätsul polnud eestis ka korraliku poliitilist võimu.Siinne juhtimine oli jagunenud nii:Maskott-Päts, sõjavägi Laidoneri, poliitiline võim aga oli Kaarel Eenpalu käes.

Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.

1941. aasta 21. oktoobrit on peetud ka eestlaste kommunistlikust ikkest vabastamise päevaks. Sakslased vabastasid Hiiuma ja jäi vaid Osmussaare, mis võeti ära 1941. aasta 2. detsembril.

1950. aasta 21. oktoobris toimus Prahas liitlaste USA, Inglismaa ja NLiidu konverents, kus arutati Saksamaa tuleviku küsimust.
Näiteks, Nõukogude poole ettepanek Saksamaade ühendamiseks ja muutmiseks neutraalseks riigiks ei läinud läbi.