![]() Kopli sundüürnike kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus
üks 43-st
2007-12-05 10:50:20
Palju palju tänu Hr Märt Sultsile edu lohega võitlemisel.Ta
on mees,kes ka teeb mitte ei räägi.Tahte puudus on Eesti
Riigi poolt mis on kaanetatud korruptsiooniga.Ja
sellepärast pole sundüürnikud leidnud ei mõistmist ei
korrektset ega ausat lahendust.EESTI vABARIIK on tallanud
inimõigused porri.
Marco
2007-12-05 11:06:39
Mehejutt! Tervist ja vastupidavust Märt Sultsile ja oma
elementaarsete õiguste eest rahvusvahelises kohtus
seisvatele sundüürniukele! See on kindel samm Eestis
humaanse õigusriigi ja inimõigusi austava kodanikuühiskonna
ülesehitamise poole kus majandushuvide ja poliitiliste
huvigruppide huvide kõrval ja ees arvestatakse iga
üksikisiku põhiõigusi ja üksikisikule põhjustatavate
kannatuste vältimise vajadust. Ma saan aru, et kokkuvõttes
ei nõua sundüürnikud oma koduõiguse eest võideldes mitte
midagi muud kui , et Eesti Vabariik austaks ja täidaks meie
oma Põhiseadusesse sisse kirjutataud õiguskindluse,
õigustatud ootuse ning võrdse kohtlemise printsiipi.
Omandireformi aluste seaduse §2 lg 2. Ja Euroopa
Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, millega Eesti
on küll ühinenud kuid millele Eesti riigivõim tegi just
omandireformi läbiviimiseks suisa vastava nimelise
reservatsiooni - deklareerides sellega, et Omandireformi
läbiviimisel tavatseb Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud
inimõigusi rikkuda. (see piinlik, 1997. a. kehtestatud
reservatsioon on tänaseni tühistamata!) Tõsi küll, täna
tuleks arutada juba ka riigivõimude ja osade,
kaaskodanikest sundüürnike suhtes eriti julmalt käitunud
omanike, poolt omandireformi ja erastamise läbiviimise ajal
vastutustundetuse, osavõtmatuse ja hoolimatusega
põhjustatud kannatuste heastamist ja konkreetsete süüdlaste
vastutusele võtmist! Loodetavasti saab Kopli sundüürnike
pöördumine rahvusvahelise inimõiguste kohtu poole kogu
rahvalt toetuse. Sundüürnikud saavad kaitsta oma seaduses
ettenähtud õigusi ja kui kõik on läbi viidud heade tavade
ja korrektselt seadust jälgides ei saa ka õigusjärgsetel
omanikel ega teistel midagi selle vastu olla. Mis võiks
ausatel inimestel olla õigluse, seaduste täitmise ja
humanismi ning inimõigusi austava kõrgetasemelise kohtuliku
kontrolli vastu.
Köismäe sundüürnik
2007-12-05 11:18:45
Oletame, et otsus tuleb : EV on sundüürnikele liiga teinud.
Kas otsus ütleb ka kuidas seda heastada? Kas Sultsil,
Keskerakonnal või mingil ühingul on täiesti täpne
strateegiline plaan ja seda käivitava seaduse eelnõu meie
oma riigi jaoks? Ega Euroopa kohus ei hakka ju heastamist
korraldama, seda tuleb teha meie oma riigil. Muuseas,
"Strateegiline plaan" peab sisaldama konkreetset
lahendust iga sundüürniku pere kohta ja demokraatlikus
riigis arutatakse see asjaosalistega läbi. Kui Savisaar oli
minister, siis otsisin asjatult MKM kodulehelt seda
"Sundüüri küsimuse lahenduskava" ja otsin vahel nüüdki.
Kas keegi teab anda konkreetset linki?
pr.Betty
2007-12-05 11:50:27
Mina sain Kalinini raj. Töörahva Saadikute Nõukogu
Täitevkomiteelt orderi 101 m2 korterile ja kuna omanikud
olid õnneks kõik Vorkutas otsa leidnud, siis erastasin
selle. Naabri Alma sai erastada endise 16m2 pesuköögi, kus
ta elas märtsipommitamisest saadik. Pensioni aga maksab see
Ansipi valitsus nii Almale kui mulle ühesugust. Ometi peaks
võrdse kohtlemise printsiibi järgi minu pension olema Alma
omast täpselt nii palju suurem, kui mitu korda minu korter
on tema omast kallim. Euroopalikus tarbimisühiskonnas peaks
inimõigused alati sõltuma konkreetse inimese
tarbimisvõimest. Ehk saaks sellegi EV mahajäämuse osas
Euroopa Inimõiguste kohtu kaudu õiguse maksma panna? Mina
küll loodan, et minu ootus Almast mitu korda rohkem penssi
saada on õigustatud.
vadimees
2007-12-05 12:41:29
Kulla sundüürnikud kas te ikka veel usute et rikaste
eestvõitleja Ansip kergitaks kulmukarvagi teie kaitseks Ta
sülitab teie Euroopa Kohtule Kuni oravad on võimul ei muutu
riigi poliitika inimsõbralikumaks Aga selline on eestlaste
tahe närida nõrgemat Vaata valimistulemusi
Froileen Bettylde`le
2007-12-05 12:54:11
Vaadeke, lieber frau Bettylde. Teje jutt see üpris väga
naljakas on! Vöi minna mitt möisma see eesti keel nii
heaste!
Nali naljaks - tahan alati eestlastele meelde tuletada, et
Eesti Wabariigi ajal olid kaks eestlaste poolt kõige
põlatumat ja naeruvääristatumat asja nimelt kadakasakslus
ja vurlelikkus! Seda võite toonasest ajakirjandusest hõlpsa
vaevaga ise vaadata. Seega rumal alpimine, eputamine,
kadetsemine ja nn. vahe tegemine inimeste vahel. Keegi
teine ja teistest parem olla püüdmine oli eestlaste juures
põlu all.
Mis puutub teie kommentaari, siis kõik need Omandireformi
vead oleks tulnud välja tuua ja ka osaliselt toodi, ning
nende vastu protesteerida 1990-1991. aastal so.
Omandireformi nimelise poliitilise otsuse väljatöötamisel
ja vastuvõtmisel. Ülemnõukogu ees esinenud minister Raidla
ja juriidiline konsultant Oviir ütlesid üsna selgelt välja,
et selline omandireform väljub õigluse ja seaduslikkuse
piiridest ja sellisel kujul ei tohiks seda teha. Sama
kinnitasid ka Uluots, Tõnisson, Allik, Teaduste akadeemia,
Notarite koda, kuuldavasti isegi kohal käinud Saksa
omanisuhete spetsialistid jne. Aga Ülemnõukogu ajutises
omandi- ja maareformi komisjonis istusid sellised mehed
nagu Hallaste ja teised kes surusid küllalt agressiivsete
võtetega ja ilma teaduslike analüüsideta läbi just sellise
omandireformi nagu ta on, pluss veel kõik need kurikuulsad
"Betlema tädi parandused". Ja pole siis mingi ime, et
kõik need ebaõiged, ebaõiglased ja ebaseaduslikud teod
ning riigi hoolimatus inimestele põhjustatud kannatuste
suhtes, tuleb õigusriigis varem või hiljem aja ja kohtute
poolt korda seada. Nii peaks ka Teie poolt kirjeldatud
naaber Alma (juhul kui ta ikka on reaalselt olemas) oma
hagi ebaõiglase ja ebavõrdse kohtlemise eest kohtusse
viima. Niisamuti nagu "õigusjärgne omanikki" kes sai oma,
tõesti oma raha eest ehitatud ja viimse sendini
väljamakstud maja (selliseid oli muide väga vähe) tagasi
võrdselt sellega kelle maja oli 100% laenudega kaetud ja
mis väljamaksmata kinnisvarana tegelikult kuulub hoopis
võlausaldajale. Kui iga üksikisiku kaitstud inimõigused on
meie jaoks demokraatlikus Eesti Vabariigis kõrgeimaks
väärtuseks ja igasugune omand (mitte ainult omandireformi
vastuvõtnud ülemnõukogu mõistes omand) on püha ja
puutumatu, siis ei pääse me sellisest omandireformi
ümbervaatamisest õigusriigis mitte kusagile. Mis puudutab
aga teie poolt viidatud, pommitamise ohvrina pesukööki
elama sattunud Almat ja tema erastamist, siis julgen ma
kahelda teie viite tõele vastavuses. Sest ühte tuleb tõde
tunnistades nõukogude aja kohta küll möönda. Ja see on
fakt, et nõukogude aja lõpuks viidi inimesed
keldrikorteritest-pesuköökidest küll välja,
(eelisjärjekorras korterijärjekorras õismägedele-
Lasnamägedele) ja teadaolevalt ei elanud nõukogude aja
lõpuaastatel, vähemalt Tallinna linnas mitte keegi enam
keldrikorteris ega pesuköögis.
meg
2007-12-05 13:09:20
pr. Betty;Pension sõltub ikka tööaastatest,mitte
elamispinna suurusest.Nii palju peaks ikka jagama.
arno
2007-12-05 13:22:51
Kurtke aga kullakesed Brüsselisse, sest need vennikesed
pole isegi kurja und näinud sellest kuidas okupatsiooni
ajal siinmail ilusamaid eramuid ja paremaid kortereid
väljavaliti, nende omanikke kas Siberisse saadeti või
labaselt maha tapeti ja selmoel saadud kortereid ja eramuid
nüüd "OMA KODUKS" tunnistatakse ja nende hoonete endiste
omanike järeltulijaid "LEHMA LELLEPOEGADEKS" sõimatakse.
Ahnitsege edasi kommarite kannupoisid, jõudu teile selles
näruses ettevõtmises.
pr.Betty
2007-12-05 13:36:45
Alma on kunstnik ja pesuköök oli keldrikorterite
kommunistliku likvideerimiskampaania järel vormistatud
ateljeena. Nagu paljudel omasugustel, oli keldris või
hoovihurtsikus paiknev ateljee ainuke koht, kus ta
Tallinnas sai elada. Seltsimehed Kapi tänava Min. Nõukogu
Asjadevalitsuse tornidest ei märganud seda siiani
seepärast, et neil on tänaseni hirmus häda naabrimeeste ja
endiste kolleegidega, kes neile koeri kallale ässitavad.
B. to meg
2007-12-05 13:48:27
Eestis oli peamine sotsiaatoetuse jagamise viis elamispinna
erastamine, pension on selle kõrval tühiasi ja muuseas just
seetõttu lääneriikidega võrreldes nii väikene, et pole
arvestatud, et sellest ka üüriks peaks jätkuma. Meil on 99%
omanike riik. Seega oleks täiesti loogiline, et ka
pensionimaksmisel lähtutakse samast põhimõttest, mis
erastamisel: inimõigusi on igal isikul just nii palju, kui
nõukogudeaegne korteriorder kinnitas. Kui 100m2 Kadriorus,
siis kadriorglase õigused ja elustandard, kui mõni
ruutmeeter Mõnistes siis mõnitused surmani.
vigga
2007-12-05 14:24:32
Erastamine oli viga. KÕIK oleksid pidanud oma korterid
sularaha eest välja ostma. Nii bettyd kui almad, noo kopli
rahvas kui kadriorg, võrokesed ja setod. Kes poleks
suutnud, oleksid jäänud üürnikeks - nagu mujal maailmas. Ja
endistele omanikele oleks tulnud sealt teenitud sualaraha
eest maksma mingi kompenstaisooni. Mingi, sest ka nemad
peavad omast taskust 50 aastat okupatsiooni kinni maksma.
to vigga
2007-12-05 14:43:54
Vea tegid hoopis Smerð ja NKVD, kes osa omanikevõsusid ellu
jätsid. Hooletus ees, õnnetus taga. Ja kui faðistid
Sinimägedest varem minema oleks pekstud, siis poleks ükski
lehmalellepoeg jõudnud Rootsi lipsata. Siis me kõik lihviks
kodus parketti ega kulutaks euroopa kohtute uksi ja
elaksime druuþno. Võrdselt, vastavalt ootustele.
ja miks ka mitte
2007-12-05 15:37:18
ti vigga.ET ootame õiguspärast suhtumist ka meisse ja
õigust evp´de eest( väärtuses) elamispinda erastada. Arno
va vigin siin, sai ju ubriku ümbert maa erastada.. enamus
mölisejaid siin on ju korteri erastada saanud lisaks
sugulastelt saadud varadele. tänastest sundüürnikest
vaevalt keegi see küüditaja oli või mida iganes. küll on
aga tänased omanikud kohe kohe korraldama sundküüditamist..
niipea kui üürileping otsas.. seda mõnu ei saa neilt ju
ometi ära võtta. mis sellest et isegi omad sugulased
testamendiga teid varast ilma jätsid, mi sest et teil
polnud aimugi nendest varadest, mis suisa sülle kukkusid,
mis sest, et te oma toonaseid sugulasi isegi näinud
pole,mis sest et majadel laenud peal olid... nii tore on ju
muidu rikkaks saada..
viggale
2007-12-05 15:57:27
Kurjad keeled ja targad mõtted räägivad, et kogu seda
Omandireformi ei pandud mitte kokku Toompeal ja Eesti
Vabariigis vaid ikka nende sõprade poolt kes ise Eestis ei
elanud, aga kes nii väga tahtsid omaks võtta "õige
eestlase" pooljumalikku positsiooni ja "Ajaloolise
õigluse taastamise" sentimentaalselt ilusa sildi taga 1990
aasta vara poliitilise otsuse läbi ümberjaotamisega
määrata, kes saab Eesti Vabariigis marjamaale ja kes peab
jääma karjamaale - ja kes kaaskodanikest peab kogu selle
tänaste saajate hüvede huvides toimuva "kommude,
venelaste, nkvd-laste jms." ülekohtuga õigustatva oma
arvelt teistele kinni maksma. (isikute sellektsioon
poliitilise otsuse alusel on muide inimsusevastane
kuritegu)Ilus aga eksitav on arusaam, et kui erastamist ei
oleks toimunud, oleks igaüks omale turult sobiva korteri
ostnud ja olukord oleks õiglaselt lahenenud. See oleks
olnud nii, kui Eesti riik oleks oma kodanike suhtes
käitunud oma riigina aumehelikult ja eelistanud oma
kodumaiste kodanike huvisid ja viinud protsessid läbi tõe
ja õiguse vaimus oma kodanikega ja oma 1991. aastaks
kujunenud ühiskonna siseselt. Sest tasub siinkohal
meenutada, et eesti inimestel ei olnud 1990-ndate alguses,
pärast rahareformi läbiviimist lihtsalt raha! Küll aga oli
raha nendel samadel sõpradel välismaal, kes kuulujuttude
järgi endale meelepärase omandireformi läbiviimise
saavutamiseks üsna entusiastlikult teatud poliitiliste
parteidega suhtlesid ja neid näiteks valimisvõitluses
abistasid-toetasid. Olen lugenud, et tollane Eesti Panga
President võitles meeleheitlikult selle eest, et riik
sekkuks ja et eesti inimesed kellel raha ei olnud, saaksid
riigilt, kellel samuti raha ei olnud, saksid vähemalt
erastada riigivara nii, et see ei liiguks välismaalaste
kätte. Kahjuks jäi Otsasson selles võitluses kaotajaks ja
eesti oma inimestele eelistasid võimud välismaiseid
investoreid. Kolme toaline korter maksis noil aegadel vist
50 000 krooni - ja ometi ei olnud Eestlastel raha ega
kogemust et neid osta. Meie tänaste sissetulekute juures ja
elukogenumana võime nüüd mõista millist kergesti pakutavat
ahvatlust ahvatlust tähendas selline olukord kõigile
kapitaliühiskonnas kogenud tublidele välismaistele
kinnisvaraarendajatele.
ave
2007-12-05 17:17:25
Jah, Märt ongi vist ainuke erand selles erakonnas.
Kesknädal võiks aga ära tuua ka selle tänase uudise, et
Keskerakondlik linnavalitsus, kes oma ametlikus kirjas
volikogule lubas ületrumbata IRL-i pakutud
veerandmiljonilise kolimistoetuse sundüürnikele, käis
tänasel istungil välja oma "palju parema" otsuse - 75 000
krooni.
to ave
2007-12-05 21:54:56
75000 krooniga saab 15 kuud üürida 3-toalist korterit
Põhja-Tallinnas, kuid uue kodu esimeseks sissemakseks
sellest ei piisa. Ju siis on väga vaja, et sundüürnikud
munitsipaalkasarmutesse lähevad ja aitavad seal pättide
kiuste mingitki korda pidada. Ilma sundüürniketa oleksid
munitsipaalmajad samamoodi ära lagastatud kui endised
ühiselamud.
Lemme Krimm
2007-12-05 21:58:24
Sundüürnikule ei ole vaja kolimistoetust. Sundüürnikule on
vaja kodu! Ma loodan, et Euroopa kohus täidab oma ülesande.
uusrepresseeritu(sundüürnik)
2007-12-05 22:17:15
Ma väga vabandan kui tuleks,siis peeretaks selle
Keskerakonna kolimistoetuse jutu peale.Sundüürnik vajab
KODU mitte mingit kolimistoetust ja munitsipaalpinda.
antinostalgik to viggale
2007-12-05 22:24:03
Kinnisvara ei erastatud 1990-tel enampakkumisel väljamaa
rikastele, vaid soodushinnaga ENSV elanikele, kes müüsid
seda edasi spekulantidele, need suurspekulantidele ja alles
need välismaa investoritele. See edasimüümine oli loomulik
ja ennustatav asjade kulg. Loomulik ega ainuõige ei olnud
vaid igale kodanikule tema tüki väljamõõtmise alus:
nõukogudeaegne privileeg midagi kasutada ja
diskrimineerimine hüvede kasutamisel. Nõukogulase suur
üürikorter oli privileeg nagu tsaari ajal parunitiitel. Ei
saanud parunid oma maid tagasi ehkki need olid nende püha
eraomand ja kaebasid nad igasugustesse Euroopa kohtutesse
1920-tel aastatel. Ei saa siis nõukogude üürnikud ammugi
midagi, sest neile ei kuulunud mitte vara vaid teatud
seisus, mis andis õiguse seda vara kasutada. Ka õigus
erastada soodsalt oli privileeg, mitte kodaniku- ega
inimõigus. Erastamisaegne Eesti oli seisuslik ühiskond.
Veider on mingi kohtu kaudu feodaalset minevikku
veidikeseks tagasi nõuda. Sotsiaalasja saab ka
tänapäevaselt ajada.
to uusrepresseeritu
2007-12-05 22:43:52
Kolimistoetust saab minu teada ka siis, kui üürnik kusagile
ei koli vaid ostab oma korteri omaniku käest ära.
Sisuliselt on tegu ostutoetusega. Ja pole välistatud, et
tulevikus makstakse kolimistoetust veel tagantjärele ja
täiendavalt. See on KODU omandamise toetus.
|