Esiteks ei ole mina vabamüürlane. Teiseks see kuidas nad võimuga ümber käivad ei mahu minu mõtteviisi s.t Inimene on seal viimasel kohal ja tavainimene peab leppima miinimumiga, mis üldse on elamiseks vaja. See tegevusplaan on kirjas Salaprotokollides ja minule ei meeldi, kui mind võetakse kui gooid ehk orja. Mina ei ole ori ja sellepärast ma võitlen INIMESE eest. Mina ei kuula ei Kuradit ega ka Jumalat, kui asi puudutab INIMEST.

Tänan vastamast.Mina nende vabamüürlaste salaprotokollidest pole iialgi kuulnud ja seetõttu hakkas asi mind huvitama.Ehk oskad viidata kust ma infot leian.

Pensionärist sundüürnik saaks 250 000-ga kodu osta Jõgeval ja mitmetes väiksemates asulates. Ääremaa tööpuudus ju pensionäre ei hirmuta ja eestipärased alevid on Koplist ja Lasnamäest hulga kodusemad kohad. Tean mitut lõunaeesti päritolu sundüürnikku, kes EVP-üürnikulaenu abil kodukanti ilusad elamised soetasid. Nüüd on see raskem, aga ikka veel võimalik.

250 000-s kui selles et sundüürnikud odavaks arvatakse. need kes erastasid- ärastasid võiks ju ise vabalt ääremaadele kolida ja oma linnades olevad elamised sundüürnikele evp´de eest 1991.a.aasta hindades müüa.

kes karjamaal ja kes õnnelikult marjamaal.

need salaprotokollid olid kunagi ka netis üleval rahvuslaste kodulehel aga hiljuti sinna klikkudes öeldi, et see lehekülg on suletud. Nad on mõnes mõttes nagu "keelatud kirjandus" nii nagu rahvuslaste tegevuski .. .

Mitu korda on ära kustutatud see aadress. Eelmisel kuul andsin aadressi, otsige sealt. Need ei ole koduölehel, vaid täiesti avalikud netis juba 5 aastat

Kadedusel pole piire ega lõppu. Ka erastada-ärastada saadi väga erinevas koguses. Kui ärastajad oleks vingunud nagu mõned kommijad, et miks Tiit sai nii palju?!, miks mind nii odavaks arvatakse?!, ja ei oleks midagi vastu võtnud, siis oleks nemadki vaesed ja Kesknädala komminurgas õhk õnnest tiine. Sundüürnikud, kes kohe asusid oma probleemi lahendama on tänaseks varanduslikus mõttes mäel. Isegi need, kes ilma igasuguse riigi abita 1994-97 ostsid mõnekümnetuhandese korteri ja ka need, kes varakult kolisid munitsipaalmajja. Nad on saanud rahulikult säästa, oma maja ehitada ja närve puhata. Nõustun, et täna on isegi 250 000 kolimistoetust väiksem abi kui 1996 mitte midagi, aga siit tasuks järeldada, et parem varblane peos kui kümme katusel. Tasub mõelda ka sellele, et siiani olid üürnike abiprogrammidest huvitatud ka majaomanikud, keda on küll palju vähem kui üürnikke, kuid kelle rahakoti mõju on märkimisväärne isegi Keskerakonnas. Kui viimase maja tagastamisest möödub 13 aastat ja kõik sundüürnikud on munitsipaalelamutesse majutatud, siis pole majaomanikel endiste sundüürnike saatuse vastu enam mingit huvi, omanike lobbi lakkab töötamast. Seega jäävad sundüürnikud peagi ilma oma "materjaalselt huvitatud" liitlasest, kes neile siiani ka muid pääseteid peale munitsipaalkasarmute välja kauples. Heasüdamlikud ja ebapraktilised kaasatundjad ning suuresõnalised poliitpopulistid pole sundüürnikke siiani millegagi aidata suutnud ja ilmselt ei suuda ka edaspidi. Ainukeseks teovõimeliseks liitlaseks jäävad sundüürnikele suured ehituskontsernid ja kinnisvarahaid, kuid nende ainus huvi on munitsipaalehitus selle kõige massilisemas ja magedamas vormis. Keda see ei rahulda peab kiirustama ja olema äärmiselt ratsionaalne.

Mis saab kellelgi selle vastu olla, et üks asi läbib kohtuliku kontrolli? Kui kõik on õige ja vastab seadusele ja kellegi õigusi ei ole rikutud siis peaks ju kogu rahvas ning asjasse puutuvad ametnikud ja õigusjäegsed omanikud sealhulgas seda kohtuliku kontrolli läbiviimist entusiastlikult toetama.

et asi on Euroopa Kohtusse jõudnud. Soovin edu hr. Sultsile. Kui kõik asjad niivaäga õiged omanike poolelt vaadatuna, siis pole ju millegi pärast vaja neil enam muretseda.

Ega keegi siin kohtukäigu vastu ei võitlegi. See võrgulehekülg on lihtsalt ainuke sundüürnike mõttekoda ning seetõttu puudutavad kommentaarid alati ka teemat laiemalt. On teatud lootus, et vähemalt Keskerakonna poliitikutest mõned ka siinkirjutatut loevad. Mina püüan rõhutada, et ükski abinõu ja ükski abiline ei ole piisav ja kõikvõimas. See kohtulahend saabub siis, kui enamusel üürnikest on 3+5+5 armuaega möödas ja selle tulemuseks on õnne korral tagantjärele kompenseerimine. Tallinna Linnavolikogu ja Põhja-Tallinna Halduskogu peaksid ka ise rohkem sundüüri küsimusega tegelema, mitte ainult Euroopast imet ootama. Aega viljakaks tööks on jäänud vaid kaks aastat. Tallinnas tuleb kõik sundüürnike jaoks head otsused vastu võtta enne järgmisi valimisi.

Sõltumata sellest, mis on kohtu lõplik otsus, siis tänaste sundüürnike lootus, et neile hüvitatakse elamispind tänaste hindade järgi - ehk siis miljon-paar kätte, siis see on küll loll lootus. Nagu siin varemalt juba märgiti, kes taipasid varakult tegutseda on tänaseks omadega mäel ja need kes alles ei oma enam mingit erilist kõlapinda - peale selle, et neid on hea poliitpopulismis hea ära kasutada. Heausksed jäävad kahjuks tihti selle n-ö masinavärgi hammasrataste vahele.

peaksid siis teiste rõõmuks ühisenesetapu tegema vä? et nagu polegi siis enam probleemi ka ju?

ühise rikastumise võidujooksus. Võistlustel ju nii ei tehta, et keegi alustab 100 meetrit kaugemalt või 2 tundi hiljem. Võrdsed võimalused peaksid ikka riigi poolt olema tagatud kõigile kodanikele. Mis mina pärandan oma lastele? teistel juba 16 aastat edumaad varade kokkukraapimisel, mille alguskapitali said nad ju jumala tasuta eesti riigilt. ka sundüürnikud on selle riigi kodanikud.. kahuks, nagu siit lugedes selgub.

Kes olid tagastamise hetkel kas pensionärid või eelikud ei saanud üldjuhul oma kehva seisu parandada.Pankadest ei saanud küll laenu.Vahepeal kui laenu anti lõdvalt olid hinnad eest läinud...

Raadiku munitsipaalelamus hakkab endine sundüürnik maksma 20 kr ruudust kuus, kuid linn plekib arendajale 136 ja seda 20 aastat. Ühe 50 m2 korteri kohta maksab linn arendajale ca 6000kr peale. Aastas teeb see 72 000 ja 20 aastaga 1 44 000. Lõpptulemusena on arendaja täisomanik tagasi ja rikas pealekauba, linnal raha läinud, üürnik tänaval ja puupaljas. Palju sundüürnikusõbralikum oleks linnaraha kulutada hoopis üürniku eluasemelaene garanteerides ja kustutades, nii et 20 aasta pärast oleks üürnik oma kodu omanik. Suur kolimistoetus aitaks omafinantseeringut sisse maksta ja edasine oleks liisingu tagasimakse.

kui sundüürnikke koheldaks ka selle riigi kodanikena. st hüvitataks nende kahjud turuhindades. minu saamata jäänud tulu, mida olen maksnud üüriks omaniku maksuvabsse tasku.. ja näib et nagu seda sooviatkski, kasvõi see 136 ruudust omale kraapida.. see oli nagu IL idee, on ju? need mõne korteri väljaüürijad, kel tuline kahju sellest 136 st kroonist ruudu kohta. aga veelkord: me nõuame võrdset kohtlemist ja turuhindades kahju hüvitamist.. seda õigust Sult ja meie koos temaga, taga ju otsimegi.

"me nõuame võrdset kohtlemist ja turuhindades kahju hüvitamist" <-- täiesti loogiline ja loomulik suhtumine. Küsimus tekib ainult, et mis aasta turuhindades. Ma kardan, et kui riik teebki sellise lükke ning käitub nii nagu siin soovitakse, siis kompenseeritakse teile elamispind lähtudes kinnisvarahindadest 90-ndate alguses. JOKK nagu ikka, kuna teised erastasid ka tollaste hindadega.

Tekib tunne, et sellele "Isamaaliselt" Eesti lollile aga edevale , ülbele ja hoolimatule ennastimetlevale ühiskonnamudelile hakatakse Euroopa kultuuriruumi poolt ikkagi tasapisi päitseid pähe tõmbama. Eesti enesekindlad ja nii geniaalsed "parempoolsed" juhid teadsid ju täpselt , et Eestil ei tule maksa mingeid suhkrutrahve. milleks nmeile head tavad ja solidaarsusprintsiip, kui meie tahame ratsa rikkaks saada ja ilma igasuguste normide ja vastutuseta äri teha! Ja ometi maksab eesti nüüd suhkrutrahve. niisamuti olid ju eesti Ismaaliidust kloonitud juhid iseenese imetlemisest pimedad ja iseenese kiitmise raske koorma all lookas kui entusiastlikult viidi läbi järjekordselt "geniaalset" avantüüri Vnesekonombankis külmutatud arvete silmamoondamisega VEB fondiks. Meie klanitud neoliberaalsed juhid tavatsesid igal võimalusel püüdlikult tehtud väärikate nägudega seletada, et - Venelased Moskvas võtsid meie raha ära, ja et Eesti nagu ei peakski - niisamuti nagu Omandireformi läbiviimiselgi arvestama võlgu, arvestama nõudeõigust ega võlausaldajatele Venemaalt võlgu tagasi maksma. Igal juhul otsustati kindlalt, et Eesti oma võlgu venemaale maksma ei pea. Nüüd aga tuli rahvusvahelise kohtu otsus RAS Ookean võlakohustuste tunnistamise kohta ja rahandusminister teatas juba samal päeval, et Eesti riik maksab hullema vältimiseks kohe reservfonist need 242 miljonit. Kui palju tuleb meil eestlastel aga veel maksta ei tea meist keegi, sest rahvusvaheline ja inmõigus ei tunnista ei omandi mõistet, ei asjaõigusest tulenevaid võlakohustuste tõlgendamist mitte Eestis võimuloleva seltskonna huvi ja mugavuse vaid ikka Rooma õigusel põhineva Euroopa ja rahvusvahelise õiguse arusaama järgi. 16 aastat on eesti platsipuhastajatel lastud freformide nime varjus lihtsalt möllata. Ehk hakatakse Eestilt ka nüüd Euroopa vasstutustundlikku ja riigimehelikku käitumist nõudma.

kui sina oled nõus oma erastatud elamispinda, maid ja maju müüma sundüürnikele 90 ndate turuhindades, loomulikult olen nõus su vaeva kompenseerima ikka 90 ndate evp-des. muidu ei maksaks Sul nii lolli juttu ju ajada, et mida me kompenseerimise all mõistame. Huvitav et sinusuguste elu nagu läks edasi 16 aasata vastavlt turumajandusele, aga sundüürnik nagu elaks ikka seal 90 ndates, eriti mis puudutavad kulutusi ja turuhindu.. ikka truleb teine eestlane, kes nii suur ja osav varas pole osanud olla, põlvini maa sisse taguda, et ta ometi unustaks kah midagi tahta.