Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Juuda kiri« eelmine järgmine » raamat
«eelmine 1 järgmine » peatükk ‹




















































1
Tervitus
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend -
Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud
kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!

Hoiatus eksiõpetajate eest
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest
päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada
teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed,
kes juba muiste on ette kirja pandud selleks
kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala
armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja
ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.

5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll
juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva
Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma
päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase
pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed
linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid
ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba
hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.

8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need
unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja
teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga
Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust,
vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne.
Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad,
selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest
Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi
hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes
kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad.
Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed
viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained,
ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast,
ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on
teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida
jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”

,

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Johannese ilmutus« 1
, 1
Sissejuhatus
1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et
ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas
seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2 kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse
tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3 Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid
ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud,
sest aeg on lähedal.

Tervitused
4 Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu
temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt
vaimult, kes on tema trooni ees,
5 ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja,
esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid
armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6 ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale
ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast
igavesti! Aamen.

7 Ennäe, ta tuleb pilvedega
ja iga silm saab teda näha,
ka need, kes tema on läbi torganud,
ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast.
Jah, aamen.


8 „Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli
ja kes tuleb, Kõigeväeline.”

Nägemus Inimese Pojast
9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja
kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida
hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga
valju häält, otsekui pasunast,
11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada
neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni
ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.”

12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja
kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja
kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu
lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas
ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust
välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike,
kui see paistab oma väes.

17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu
surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära
karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.