Sellist jama annab ikka kirjutada.....

MUINASEESTLASTE KIRJAOSKUSEST

Liber Census Daniae allikatele viidates võib väita, et muistsed eestlased valdasid kirjakirjutamist ja neil oli ka oma kiri. Sellele viitavad paljud kohanimed, mis olid olemas juba kolmeteistkümnendal sajandil:
Kiriawold- 1220; Kiriwalde -1472; Kyrivallas - 1525; Kirriwalla -1665; praegune Kirivalla Kose kihelkonnas (LCD. 429).

Ingerimaalt on tuntud kohanimi Kirjavalta (UEO. Lk.330).
"See on haruldane ja väga huvitav kontseptsioon, mis märgib, et muistsetel eestlastel oli oma kiri. "Kiri" tähendab eesti keeles kirjakunsti (W.321/22), ja seda nime kasutati muistsetel aegadel teatud kategoorias olevate inimeste kohta, kes oskasid märkide ja kirjutatud sümbolite tähendust edasi anda (Aestii, 144).

Taolised nimed asusid üle terve eestlaste ala laiali, näidates, et kõikjal olid olemas kirjatarkusega seotud keskused. Virumaa vanemat (kuningat) kutsuti isegi Kyria/wanus või Kirjavaane, mis tähendab Kirjavana. (1219 A.D. (HCL. 23,7). Samuti kutsuti üht liivlast Kyrianus'eks 1206 A.D. (HCL. 10,5).

Vanad kirjakeskused kandsid taolisi nimesid: Kirila mägi, Kirivere, Kirko-tagune, Kiripää, Kirienpää, Kirjapää (linnus, 1341).
Eestikeelne sõna "kirik" tuleneb sellest algsest sõnast. Sest seesama lähtealus "kiri" on esindatud paljudes keskaja Euroopa kohanimedes, kus tol ajal oli veel olemas algne aesti-vendi (soome-ugri) põhielanikkond ja samuti oli see olemas ajal, mil kristlus hakkas tungima Lääne-Euroopasse, näiteks Gallias.

Võib olla väga tõenäoline, et seal kasutasid muistset soome-ugri kontseptsiooni "kiri" ka evangeeliumit levitavad mungad, tähistamaks kirikut. Kuidas teisiti saab seletada, et saksa "kirche", inglise "church", soti "kirk", vana-norra "kirkja", mis kõik on sõna "kiri" ei vormid, said üldse tekkida (Aestii 144-16; Esto-Europa 71)?

Kartaago vandaalide (vendide) organiseeritud kiriku patriarhi nimi oli Ciri/la (Vict. Vita, Mon. Germ. Hist. 3,1). See nimi ei ole ei saksa ega gooti algupära (F.Wrede, Über die Sprache der Wandalen, Strassburg, 1886). "Kiri", soome "kirja", on algne soome-ugri sõna (Aimo Turunen, "Kalevalan Sanakirja", Helsinki, 1949, lk. 97).
Samas on ka teada aestide kirjapreestrid Vistula (Visla) jõeorust -Kyrwaiten ja Criwen (1326 A.D., Petri de Dusburg, "Chronicon Prussiae", III, 5, Jena 1676).

Muistseid eesti kalendri märkmelaudu nimetati "sirvi/lauad", oletatavasti, algselt "kirilauad" (Eesti Entsüklopeedia, 7, 814)." (Sarnaselt nööriga köidetud raamatuid võime kohata Indias, kus tuhandeid aastaid tagasi kasutati palmilehtedest ühetaolisi lehti, mille peale kirjutati vanas sanskriti keeles - siin tähendab "san" püha ja "krit" kirja - võiks isegi öelda, et sõna "kiri" on tulnud kaugetel aegadel sanskriti keelest, mis väidetakse olevat kõikide keelte ema.

Niisamuti on sealt tulnud sõna "raamat", mis tuleneb sõna "Raama" käändevormist "Raamat". Oli ju üks kuulsamaid raamatuid, mis levis kõikjale ja mille mõju võime aimata isegi Kalevipoja raamatus, Raamayaana eepos.- E.K.).

"Lauri Kettunen ütleb, et nimi "kirk" või "kirik" oli juba kasutusel enne ristiusustamise perioodi (UEO, 704 - Etymologische Untersuchung über Estnische Ortsnamen (Helsinki, 1955). "

Kõige esimene teadaolev nimi praegusele Saaremaa saarele on olnud Valdia, mille on aastal 330 enne Kristust ära märkinud Pytheas Massaliast. Sellest nimest tulenesid hilisemad nimed: Balcia, Balthem, Basilia, Abalcium, Abaltiam (Plinius 4, 94; 37,36; Solinus 19, 6). Baltia (Basilia) on samastatav seega Osilia saarega. Sellest ka siis Balti mere nime praegune kuju.

Taani Hindamisraamatu (Liber Census Daniae) 497. sissekanne toob ära Osilia kohta käiva: nimi Osilia tuleneb sõnast osa, mis tähendab ühist, ühiskonda, ühist omandust, jagamist, partnerlust, neljandikku osast (W. 792/4). Viikingite Osilia saar oli tõesti neljaks osaks jagatud (UB. 1, 139).

Veel nimetati erinevates allikates seda saart Ossi (150 A.D.) (Ptolemaios, 3,5) ja Soleja, aastal 1054 (Chronicon of Nikon, aastal 6568 - juudi kalendri järgi) ja Sosoly 1060.

Saaremaa viikingid (ossid) käisid mitmeid kordi isegi Pihkva ja Novgorodi venelaste ja rootslaste vastu sõdimas, vastutasuks eestlaste alade rüüstamise eest. Enne seda käisid vana vene kroonikate kohaselt saarlased 1061. aastal Tartu all ja põletasid sealse linnuse maha, tappes selles oleva Novgorodi garnisoni.

Et Saaremaa viikingite retkedest ülevaadet saada, selleks heidame korraks pilgu Rootsi kuningate ajaloo ürikutesse:
Selle koguteose pealkirjaks on "Historia om alla götar och svears konungar".

Esimene raamat kõneleb: "Sigge, Rootslaste viies kuningas, ehitas Mälari järve äärde, õigele kohale linna, tähistades selle oma enese nimega: Sigtuna, mis oli mõeldud samuti kindluseks, kaitsmaks Rootsit barbaarsete eestlaste, soomlaste ja teiste rahvaste eest" (I, 7 peatükk).

Neljas raamat kõneleb: "Grim, rootslaste 32 kuningas (A.D. 380), oli Svea ja Göta kuningas, kuid temale ei olnud omased au ja õigluse tunded. Ta oli türann, kes sarnanes Syracusa Dionysosele. Grim rüüstas endale kuuluvaid templeid ja kehtestas oma maadel raske maksukoorma alluvate jaoks.

Samas üritas ta nõuda oma saadikute kaudu maksu ka kuralastelt ja eestlastelt, kuid need, vastupidi, kogusid suure väe ja tulid vastupidiselt Grimi lootustele Rootsimaad rüüstama ja okupeerima. Siis kutsus Grim oma mehi relvile, kuid sai hästi teenitud vastuse, et "las raha aitab nüüd sind!".

Kuningas Grim riputati lõpuks karistuseks üles rauast keti abil ja rahvas sai aru, et see oli talle paras karistus, sest ta röövis omaenda templist kullast keti."

Neljas raamat kõneleb: "Tordo oli 33 Rootsi kuningas (A.D. 410), kes kogus suure väe kõigist rootslastest ja lõi Rootsimaa randa tulnud suure eestlaste, kuralaste ja holmlaste (Holmi järve äärsed marid) tohutu laevastiku tagasi."

Viiendas peatükis kirjutatakse:
"Umbes samal ajal rüüstas hästi varustatud saksoonide ja obotriitide laevastik krahv Gelderi juhtimisel Götamaa rannikualasid. Selle rünnaku kaudu kannatasid ka kõmrid (Holsteinis elanud eestlaste suguvennad - vendide läänepoolne haru) ja taanlased, aga samuti pommerlased, vandaalid, rügenlased, kuralased ja eestlased tule ja tapmiste läbi."

750. A.D. toimunud Bravalla lahingus osalesid kuralaste, eestlaste kõrval ka liivlased. Seal võitlesid viimatimainitud Ostergötlandi kuningas Haraldi väes tema vaenlaste Svea-Västergötlandi-Gotlandi liidu vastu. Teatavasti võitis Haraldi vägi selle lahingu.

Veel on liivlaste kohta mainitud, et aestid (liivlased) olid pikka aega vabad ja omasid aastal 500 m.a.j. Roomas oma esindajat. Samuti teadsid kreeklased seda ala, nimetades seda Hellespontoseks ja rahvast hellespontines. Edgar Valter Saks käsitleb sellega sarnaseid kohanimesid, nagu Helsingi, Helleman, Helgoland, Hella, Hellamaa just selle rahva endale antud nimega. Praegugi on Muhus ja Läänemaal olemas vastavalt Hellamaa ja Ellamaa, Taanis Helgoland, Soomes Helsingi (vana helsingi hõimu asukoht).

Siin mainitud sündmused leidsid aset viiendal sajandil A.D. Kuningas Olimar oli (A.D. 453) tuntud nime "Rex Orientalium" nime all - ta valitses sel ajal Novgorodi, mille selleaegne nimi oli kas Nogarda, Nagarda, Nahara, Nagara või siis Ostragard, aga ka Nogardia. Samuti nimetati seda linna Holmgardiks. (Petrus Olai ja Saxo Grammaticus - Saxo, 5, 7, 1).

Sellel ajal ei olnud sel alal veel tuntud varjaagidest rootslaste-viikingite kohalolek, kes jõudsid nendele aladele peale slaavlaste sissetungi. Idarahvaste all tundsid taanlased eelkõige sellel ajal eestlasi (estid), hunne, ruteene, sembe ja teisi (Saxo Grammaticuse andmetel).

Ruteenlased olid need Ilmjärve ja Holmilinna äärse kuningriigi alamad, ehk teisisõnu Peipsitagused vadjalased, marid ja teised soomesugu rahvad. Nagu eelnevast teada, võitlesid aestide-eestlaste-vendide-finnide ühised väed koos taanlasest kuninga Frodega hunnide vastu. See toimus peale seda, kui taanlased olid Olimari väe üle võidu saanud. Enne seda oli Olimar liidus hunnidega.

Peale hunnide üle võidu saavutamist määrati Olimar uuesti Ilmjärve ala valitsejaks - tema võimkonda kuulus peale selle ala veel Eesti, Lõuna- ja Edela Soome, Liivimaa ja Kuramaa, ning Semimaa. Taoline riiklik moodustis püsis pikemat aega. Alles üheksandal sajandil hakkas kristlik maailm selle maailmanurga vastu sügavamat huvi tundma ja tegi seda eesti-soome endiste liitlaste, aga ka endiste vaenlaste abil.

Kui vaadata, millised jõud koguti kokku sõjas hunnide vastu ja võtta teadmiseks, et sõjalisi reide tuli ette iga paari aasta tagant ja igal retkel langes alati tubli arv sõjamehi, siis pidi Eesti rahvaarv tol kaugel ajal olema ääretult suurem või kiiresti sigiv. Arvata võis, et tegelikult vastavad mõlemad oletused tõele ja Eesti aladel võis tõesti elada mitmeid miljoneid elanikke.

Kuna aga laibamatuste asemel kasutati põletusmatust, siis ei ole nii palju säilinud tollest ajast pärit tõendusmaterjali, küll aga on piisavalt materjali kõigi siit läbirännanud hõimude kohta.

Ajaloomaterjalid kõnelevad Gotlandilt lahkunud ühe kolmandiku elanike saatust: esiteks asusid nad Osilia asukate loal lühikeseks ajaks Dagö saarele (tänapäeva Hiiumaa - nimi Dagö tuleneb gootide kuningas Dag´i nimest, kes valitses mõnda aega niinimetatud Reidh-Gothalandi, ehk Eestimaa saari ja läänerannikut - alates Ida-Preisimaast kuni Lõuna- ja Edela-Soomeni välja), seejärel asutasid end Düüna jõe suudme aladele ja sealt edasi purjetasid Kreekasse, kust said alles loa paikselt elama asuda.

Mis puutub Novgorodi ja Vene riigi loomisse Skandinaavia varjaagide abiga, siis on rootslased siin soome-eesti sugu rahvaste osa vähendanud ja kohati lausa nullistanud, kuigi see ala kuulus tervikuna nende kontrolli alla enne slaavlaste sissetungi ja ka siis, kui slaavlased juba seal olid, ei ületanud nende arv ikkagi vadjalasi ja maride hõime. Maride ajaloost on teada, et veel IX sajandil elasid nad Peipsi taga, nende alad ulatusid Neevast Moskvani.

Nestor nimetab tsuude Jafeti rassiks, milline asetseb põhjapoolsetel maadel (Noa pojad: Seem, Haam ja Jafet - E.K.) (Nestor, peatükid 4 ja 10).

Vadjalaste kohta ütleb tuntud taani ajaloolane Paul Johansen, et vadjalased importisid rauamaaki Eestisse ja Liivimaale ja nende jälgi on leitud isegi Gotlandilt (P.Joh. 63-64).

Slaavlased alustasid oma sissetungi Novgorodi aladele alles 5. sajandil A.D. (J. Stankevits, Tallinn 1955, lk.112)

Nüüd mõned "eredad" isikud on gruusiaga sabad kokku löönud. Ei tule raha nimel pähegi, et just selle rahvuse mägiröövel oli nende tapmiste ja küüditamiste organiseerija ja kui poleks ta surnud, käik tapmine siiani. Jah, ka mina saan aru, et seal sündinud väikesed päntjalad tatsavad murul ringi ja ei ole selles süüdi. Samas - kas meie valitsus ei oleks pidanud eelkõige pöörama gruusia valitsuse tähelepanu sellele, et nende riigis siiani kummardatakse nagu oma kangelast, mõrtsukast Stalinit. Kelle süül on paljud eestlased maetud kuhugile kaugele või lihtsalt siin maha löödud. Võiks ju Gruusia valitsusele teatada, et meie ei taha teist kuuldagi enne kui olete Stalini sambad kõrvaldanud ja selle mehe üle postuumselt kohut mõistnud. Hitler tappis enne sõda, sõja ajal oma vastaseid. Stalin tappis enne sõda, sõja ajal ja peale sõda kuni oma surmani enda positsiooni kindlustamiseks. Gruusias aga ülistatakse seda meest ja sugulasi. Kas see siis meie valitsejatele korda ei lähe ja kurjategija kuritöid vatjutab kasuahnus? Sõimame aga venelasi okupantideks. Minu teada isegi meie poolt valitud on seal kasu eesmärgil ennast sisse seadnud. Üks neist on ju Mart Laar.

to ohh jahhh 2010-08-12 17:58:02
Ja mis siin on jama?

Gruusias on Stalini ausambaid vähemalt paarkümmend.

Räägime ka Ventšikovi või Gavrilovi tegemistest!

muinaseestlatest kursuse meile korraldab. Mingu rääkigu seda jama ämmale.

to jätkan - kõik on ju õigesti õeldud, siiski on hakanud ei tea mille ajel jää liikuma ka Gruusias: vähemalt Goris võeti nüüd Stalin maha. Samas Hitler tappis enne sõda ja sõja ajal oma vastaseid, aga kuidas suhtuda sellesse, et Hitleri eesmärk oli ju ka vähemalt kaks rahvust maapealt hävitada - juudid ja mustlased - mis vaenlased need talle olid, lihtsalt ühe maniaki eralõbu? Samas on vale väide, et Hitler tappis Stalinist palju vähem - vahe on vaid selles, et Hitler ei jõudnud, kuna leidis oma lõpu juba 1945.aastal, Stalin aga 1953.aastal. Seega Stalin jõudis rohkem, ka alustas Stalin oma hävitustööd Hitlerist varem.

Sul on ju õigus. Hitler spetsialiseerus tapmisele ja selleks lõi "vabrikud". Stalini tapmistest me tegelikult veel kõiki ja kõike ei tea. Võitjate üle kohut ei mõisteta. Harilikult on see nii. Tapmistes ei saa süüdistada rahvust.
Ajaloos aga näha, et juute on nuhelnud kül paljud valitsejad. Milles asi?
Lenini loodud on punane partei ja nenede liikmed on süüst puhtad. Ma mõtlen ladvikut. Sellesse parteisse, mis tappis, represseeris ja hävitas, astuti vabatahtlikult, kiites heaks kõik endised ja edspidised teod juba ette. Siin peaks vaatama nende kiitjate olemist üle. Kuidagi ei saa neid inimesi usaldada. Punasesse parteisse (ma mo
õtlen ladvikut, nagu Ansip jne.). Neil täpselt oli teada, mis oli Stalini ajal toimunud. Täpselt oli teada ka momendi represseerimised ja punase partei kuriteod. Neist said ju nende tegude õigustajad ja sellega reeturid. Rahva reeturid kui täpsemalt öelda. Nüüd on nad jälle rahva juhid ja vaadates meil toimunut, tundub, et reetmine on jälle. Vaikitakse maha tegelik olukord ja vale vale otsa. Demokraatiast juttugi ei saa olla. Korruptsioon vohab. Jälgige praeguseid perekondade nimesi, kes juhivad riiki ja asutusi, on kilbil jälle samad nimed mis vene ajal reeturitel. Ametikohtade täitmisel ei ole tähtis eriharidus vaid lojaalsus ja sugulus. Siim Kallas ütles ju rahvale näkku. Rahvas olgu meiega rahul. Lollid meid valisid. See on ju õigus. Valitsejad on valijate nägu. Valijatel on lühike mälu ja seda kasutatakse ära. Soomlased minult küsise, et kuidas see võimalik, et Kallasega kadunud 10 miljonit dollarit ja nüüd istub Brüsselis. Imestasid ka sed, et kuidas Brüssel ta vastu võttis. Arvasid ise, et miks mitte. Klubi ju koos.

Kes pagan siin 2010-08-12 19:35:42
muinaseestlatest kursuse meile korraldab. Mingu rääkigu seda jama ämmale.
-----
Paistab, et Lengil ämma ei ole, miks ta muidu siin jahub.

Goris viidi see linnaväljakult sada meetrit eemal asuvasse Stalini muuseumi hoovi.
Aga nii bolševikke kui ka natse finantseeris Wall Street.

Keegi viilol on jälle tagasi...ravikuur edukalt läbitud?