Aaviksoo räägib eilses Aktuaalses Kaameras, et õpetajate tööpinget tuleb tõsta, siis saab ka rohkem maksta. Loogiliselt siis osa õpetajaid lahti lasta, koole armutult sulgeda jne. Nüüd on tõesti Valitsusele diagnoos pandud.

Märt Sults, veel Kopli Kunstigümnaasiumi direktor ja Tallinna volikogu linlaste poolt "volitatud" linna volikogu liige! Kas sina, kes tahad koos õpetajatega hakata riigikorda muutma, soobid kooli õpetajaid ja lapsi juhtima ja petama, ning volikofgus otsustama meie linlaste-tallinlaste-põliseestlaste saatuse, tuleviku, heaolu üle.
Heimar Lenk, veel meie poolt "valitud" riigikogu liige, kas sinu otsustada on prostituutide saatus, keda Tallinnas on näiteks sadu, kes on enamuses narkarid, suguhaigustes ja tulevikus potensaalsed töötud ja koduta. Kas siin ei ole huvide konflikt ülejäänud elanikkonnaga. Sina oled nendest huvitatud, enamus inimesi taunib seda.
Aadu Must, Kadri Simpson, Mailis Reps ja teised opositsionäärid, teie "rahva poolt valitud" suurte "kogemustega" riigitöötajad oskate öelda kust saab riik raha (kaitsekulutused välja arvatud), et tõsta igal aastal riigitööliste palkasid, sealhulgas ka riigikogulaste palkasid. Kas paratamatult koolides õpilaste vähenemine ei too kaas õpetajate koormuse vähenemine ja lõpuks koondamise. Kas siin pole õpilaste arv seoses Keskerakonna poliitikaga, kes kutsub kõike maalt linna elama, tööle ja nii jäävad külad tühjaks noortest tegusatest noortest peredest.
Hea näide: kui Edgar savisaar sai esmakordselt Tallinna linnapeaks, kutsus kõike Tallinna tööle, lubades kõigile korteri, töö ja hea palga. Inimesed tulid, üürides korteri, tööd ja palka ei saanud. Ja nüüd aölgaski massiline välismaale tööle mineks, sest maal kadus elamine, linnakorteris üüri võlad ja tööpuudus lõhkus perekonnad, pani jooma ja mööda prügikaste kaevama.

Koguaeg tõstetakse aasta aastalt riigitööliste palkasid vähemalt 50% inimesi saab praegu miinimum palka või veidi rohkem. Miks sellepeale ei mõtle president, riigikogu, valitsus, riigikontroll, õiguskantsler ...
Huvitav fakt. Kui Eesti keskmine palk tõuseb, tõusevad ka riigitööliste paljgad, kui aga keskmine langeb, siis nende palk ei lange, pigem ikka tõuseb. Milles asi, kes seletab seda lahti nii, et kõik aru saavad.

Valitsuse kurss on selge:haridust meil vaja pole vaeste jaoks. Kui laps oskab lugeda ja kirjutada, siis on ta küllalt haritud, et saaks lihttööga hakkama.Nii said hakkama me vanaisad ja vanaemad. Milleks noortele veel kõrgharidus, nagunii pole nende jaoks tööd, sest paremad kohad on rikaste onupoegade jaoks. Ning nii nad siissaavad kõrghariduse ja lendavad välismaale. Milleks me toodame välismaa jaoks harituid inimesi? Meil on vaja prügivedajaid ja kojamehi ning baaridesse strippareid. Milleks stripparile haridus? Teenib ilma hariduseta head raha. Kokkuvõttes peab kiitma tarka Aaviksood, kes meie laste hariduse eest väärikalt hoolitseb. Kui pole vaja harituid inimesi, siis pole vaja ka õpetajaid, see on selge. Vabrikus lastakse töölised lahti kui tuuakse robotid, millised ei küsi palka ega nõua töökaitset. Eks siis õpetajad tuleb ka lahti lasta kui pole vaja kedagi õpetada. Mis te virisete, Pakistanis on pool rahvast kirjaoskamatud ja häda pole midagi, ega Aafrikas paremgi pole, nagunii oleme me oma arengus samal tasemel. Tuleb kiita reformierakonda ja Ansipit.

Õpetaja peab olema guru,sest siis tema õpetustes ei kahelda.
Ja kui guru õpetab,et reaalses tegelikkuses on kõik poliitikud muidusööjad parasiidid
ja kui guru õpetab ka seda,et kõik poliitikud mõtlevad üht,räägivad teist,aga teevad kolmandat,
siis guru õpetustes ei kahelda.

Igaüks saab aru,et isegi Mull änd Moll tahab ka olla गुरू,aga sellisest tahtmisest on tal vähe tolku. ja seda just sellepärast,
et kui tahad ka ISE midagi endale selgeks saada,siis pead seda õpetama ka TEISTELE

Haridust kui sellist meil ei väärtustata.Gümnaasiumid suletakse, kutseharidus on kesine.Mida peab see noor tegema kes lõpetab põhikooli,kutsekooli ei saa kuna enamus erialasi nõuab keskharidust, gümnaasiumi ka varsti ei saa kuna neid vähendatakse.
Nii ongi noor üksi, ei valikuid ega tööd.Kes tahab tööle 15-16 aastast noort,keegi

Haridust on vaja, kas just kõrgharidust kõigile on iseasi ja oleneb millist eriala õppida. Praegu pole kõigil erialadel lõpetajatel üldse töökohti. Rohkem peaks rõhuma sellele, et kõigil oleks keskharidus koos erialaga. vaadake ise, kõik meie noored on stelistid, lauljad, tantsijad, maniküürid, juuksurid, igasugused projektijuhid, mis ei anna midagi jne. Kes siis varsti hakkab tööd tegema mei hüvanguks. Inimesed, praegused töötegijad vananevad, aga töötegijaid ei ole enam

Lõuna-Eesti on niikuinii noortest peredest tühjaks jooksnud. Mõned üksikud Võru lapsed võiks küüditada Tallinnasse kooli. Mõtleks, kui palju rahalist kokkuhidu. Saaks Riigikogul jälle palka tõsta.

Läti läheb meil hariduselt ette, sest seal võeti vastu seadus, kus igal inimesel peab olema keskharidus. See on õige otsus, pooldan kahe käega. Kui ei ole haridust, pühi luuaga tänavaid või tuhni prügikastis.

Udo Knaps ja Väino pärnpuu! kuidas Märejamaal ja saaremaal õpilastega lood on ja õpetajatega samuti. Mis te seal sellest eespool Savisaare kunagisest üleskutsest arvate, oli see ikka õige tegu?

Hr. Must on oma artiklis tabanud valusat närvi. Tegemist on tõesti väga tõsise teemaga (samuti nagu päästjate palk ning tööaeg). Riik on suutnud teatud valdkonnad viia sellisele piirile kus edasi liikuda kahjuks enam ei saa. Ühiskonna alustalad ei istu mitte Toompeal vaid teevad oma rasket tööd all-linnas ja kui neid inimesi ei väärtustata piisavalt siis on see selge ohumärk kogu maailmale meie vaadetest ning tõekspidamistest. Ja jutt, et riigil pole raha, on jama. Kreekale on raha anda, sõjaväele on raha anda, NATOle on raha anda aga vot enda inimestele ei ole raha. Riik vajab kardinaalset suunamuutust, praegune kurss viib põhja.

Möödukate esimehena tunnistas T.H.Ilves, et ettevõtete tulumaksu kaotamine pole loonud Siim Kallase poolt lubatud uusi töökohti, öeldes lisaks: ”Kui asi ei ole efekti andnud, siis tuleb aus olla ja tunnistada, et võibolla ei olnud see kõige parem idée” (EPL 21.05.2001).
Kui Rein Järvelill tõestas arvutustega, et ettevõtete tulumaksureform on läbi kukkunud(PM. 11.11.2003), siis Indrek Neivelt on juba seisukohal, et ettevõtete tulumaks tuleb taastada.(PM. 05.02.2009).

Möödukate ja Isamaa juhtkondade toel, erakondades eelnevalt läbi arutamata, st ebademokraatlikult, võeti Eestis kasutusele riigile ja rahvale kahjulik Siim Kallase utoopiline ettevõtete tulumaksuseadus. Selle tulemusel on viimase 10 aasta jooksul Eesti riigi eelarve asemel laekunud peamiselt Rootsi ja Soome riigi eelarvetele eesti tööjõuga ja meie infrastruktuuri baasil teenitud kasumitest ettevõtete tulumaksu 65-70 miljardit krooni. Igaüks võib ise järeldada, mida Eesti riigis oleks võinud selle rahaga korda saata.
Kallase utoopia järgi peaks Eesti majandus praegu välisinvesteeringutest lausa uppuma, raha peaks silmini olema…aga ei ole ju.
Välisinvesteerijate küsitlusel ilmnes, et see neobolševistlik seadus on investeerimisotsuste tegemisel alles neljandal kohal! Esikohal oli odav ja suhteliselt kvalifitseeritud tööjõud, teisel arenenud infrastruktuur, kolmandal geograafiline asukoht.
2003.aasta sügisel lubas Kallas vastukaaluks President Rüütli algatatud Ühiskondliku Leppe asemel teha nädalaga omapoolse “leppe”. Siis ta oli küll nõus, et ettevõtted peaks 20 aasta jooksul oma kasumist eraldama ca 10%, nt. arendustegevuseks.
See näitab veelkord, kuivõrd Eesti elu on sõltunud endise tippkommunisti, 10-miljoni dollari skandaaliga seotud Moskva nomenklatuurimehe suvast.
Pole ka ime,Kallas on ise tunnistanud, et ta mõlemad vanaemad olid Balti sakslased.(Loe Ester Šanki raamatust “Peategelane”. Asutamiskoosolekul osalenud Ü.Vooglaidi kaudu saate ka teada,kes ja milleks Reformierakonna lõid, Vooglaid räige finantsklanniga ei ühinenud ja lahkus koosolekult)
Kui varem laekus suurem jagu meie kasumitest NSV Liidu eelarvele, siis praegu peamiselt Rootsi ja Soome eelarvetele. Pole ju põhimõttelist vahet – oleme endiselt poolkoloniaalses seisundis ja seda nüüd juba omaenese seadusandluse alusel.Tegemist on rahvuslike huvide otsese reetmisega.
SDE uus esimees Sven Mikser on arvamusel, et ettevõtete tulumaksu määr ei tohiks olla “mitte rohkem kui 10-15%” (Maaleht 21.10.2010).

Ettevõtetele tuleb kehtestada uuesti tulumaks, nüüd juba diferentseeritud tulumaks:
1.Pankadele ja finantssektorile endisel kujul – 26%. Küsigem: ”Mitu uut töökohta on loonud Eestis välispankurid?” Pangakontoreid on maapiirkondades hoopis suletud.!
2.Monopoolsetele suurettevõtetele - 20%
3.”Keskmistele” ( on vaja mõtiskleda!) ettevõtetele - 15%
4. Väikeettevõtetele - 10%.
5.Tegevust alustavatele ettevõtetele esimesel kahel aastal – 0%. Siin tuleb leida mehanism, mis välistaks ettevõtete varjatud katsed vabaneda “uue sildi all” tulumaksust.
Tuleb algatada ettevõtete maksupoliitika avalik debatt, näitamaks valijatele, et tegemist on sisuliselt rahvuslike huvide reetmisega meie oma seadusandluse alusel, mille tulemusel oleme sotsiaalselt arengult Euroliidu viimaste seas.(võrrelda empiiriliselt Euroliidu maadega.)
Tuleb avalikustada ka Eesti Vabariigi maksupoliitika aastail 1925-1940. Laarilt tuleb küsida, miks selles, riigi majanduselu põhiküsimuses ei ole järgitud õigusliku järjepidevuse põhimõtet, ei kasutada tollast maksusüsteemi?
Ainult astmelise tulumaksuga me ei suuda lahendada riiklike põhiprobleeme, selleks tulebki kehtestada ettevõtetele diferentseeritud tulumaks. See on tasakaalustatud riikliku arengu põhiküsimusi. Kõik teised probleemid saab lahendada ainult selle baasil.Saab loobuda piirangutest, millega parempoolsed ruineerivad täielikult Eesti igapäevast elu.
Kahjuks Keskerakond ei ole sellest tänaseni aru saanud – nõuavad ainult astmelise tulumaksu kehtestamist.

Ettevõtete tulumaksumäärad maailmas:

Lõuna-Korea - 25%
Luksemburg - 22%
Austraalia - 30% Mehhiko - 28%
Austria - 25% Holland - 25,5%
Belgia - 33% Uus-Meremaa - 30%
Kanada - 19,5% Norra - 28%
Tšehhi - 21% Poola - 19%
Taani - 25% Portugal - 25%
Soome - 26% Slovakkia 19%
Prantsusmaa – 34,43% Hispaania - 30%
Saksamaa - 15% Rootsi - 28%
Kreeka - 25% Šveitsi - 8,5%
Ungari - 16% Türgi - 20%
Island - 15% Suurbritannia - 28%
Iirimaa - 12,5% USA (keskmine) -35%
Itaalia - 27,5%
Jaapan - 3o%
Kuigi Eestis “kasutatakse” Siim Kallase neobolševistlikku imerelva – rahvuslikke huve reetvat ettevõtete tulumaksuseadust, on Eesti majanduskrahh ca 4 korda sügavam ja töötuse kasv mitu korda suurem, kui enamuses riikides, kus ettevõtete tulumaks kehtib.

Eesti rahva eksisteerimise alused on haridus teadus ja põllumajandus Valitsejad õpetajatele 40%palgatõus muidu võib praegust olukorda lugeda EVR Põhiseduse rikkumiseks

"Kui ostad seda,mida vaja pole ,siis müüd varsti seda,mida vajad.
Kui ostad harimatu ja lolli orja, siis müüd varsti selle,sest vajad haritud ja tarka orja.
Kuid ühe lolli ja harimatu orja müügist ei saa,ei meil ,ei mujal niipalju raha,et seda jätkuks ühe targa ja haritud orja ostmiseks.
Seega ja järelikult peab müüma lollisid ja harimatud orjasid hulgi,mitte tükiviisi.
Järeldus.
On vaja,et lolle oleks Eestis võimalikult rohkelt.
Selleks peab praegu moes oleva mittesihtotstarbelise koinimise asendama kindla sihiga sihtotstarbelise koinimisega,
sest see on üks lihtsamaid,odavamaid ja paremaid orjade arvukuse suurendamise viise ja see on ka ammu läbiproovitud viis.
Lõplik järeldus.
Järelikult peavad valitsus ja 101 rahvaasemikku raha saamise eesmärkidest lähtuvalt keelama ära mittesihtotstarbelise koinimise ja suurendama sellise koinimise ärakeelamise tulemusena tekkivate lollide orjade hulgimüüki. Fiskaalmajanduslikult on see väga kasulik,sest langeb ära lollide orjade tarkadeks lollideks harimise vajadus,lollide orjade harimiseks vajalike õpetajate vajadus ja üldse õpetajate palgatõusu vajadus," mõleb ,filosofeerib,analüüsib ja arvab Juula,kes on filosoof - usukannataja,mistõttu on ta ka küllaltki trendi- ,brändi- ja tüngateadlik kõikvõimalikes fiskaalmajanduslikes küsimustes,nagu ka orjade hulgikaubanduse küsimustes.

Õpetaja palk on Eestis täielik absurd! Riigikogus istuvad ilmselt tümikad, kes ei tea, mis asjad maksavad. Kui arvestada, et toiduraha ja kommunaalmaksed ning sõidukulud on igaühel erinevad, siis peale selle on ju õpetajal kohustuslikud kulutused, mida õpetaja peaks oma väljanägemise heaks tegema ja need on järgmised:
2x kuus juuksuris = 110€;
2x kuus maniküüri = 60€;
kord pediküüri 40€;
1 paar jalatseid 120€;
1 paar aluspesu 50€;
1 uus hästiistuv rinnahoidja 50€;
4 paari sukkpükse 20€;
mingi uus rõivaese 50€;
2 kätekreemi 8€;
2 näokreemi 50€;
šampoon 5€,
2 duššigeeli 8€;
pesupulber 10€;
pesuloputusvahend 3€;
hambapasta ja hambahari 10€,
muu kosmeetika 80€. Kokku 764€ minimaalselt hügieeni ja tagasihoidliku välimuse peale.
Kord aastas tuleb osta palitu, 200€ ja peakate 50€.
Kui te ei taha, et Eesti lapsel seisab klassi ees haisev kaltsukubu, härrased Riigikogus, siis tuleb maksta! Õpetajal ei ole ju kuluhüvitisi!
Õpetaja peaks saama käia ka korra kuus teatris 40€; paaril näitusel, st 2x 7€ = 14€; korra kinos 15€; osta mõni raamat 100€; maksta interneti eest 50€. Kord aastas tuleks käia ka välisreisil - 800€. Kohustuslikud väljaminekud ulatuvad lisakas veel 1030€ni, seega koos väljanägemisega 1800€ ainuüksi kohustuslikke väljaminekuid, et olla õpetaja ameti vääriline. Kuidas küll riigikogulastel häbi pole! Õpetaja ei saa ometi elada nagu kerjus! Kas te mõtlete ka seal üldse, või olete zombid?

Kui lihtrahva eliit (???), nagu õpetajad endast arvavad, suvatseks õpilaste ja nende vanemate väljaminekuid ja sissetulekuid ka sedasi arvutada. Kas paneks ehk kõrvale invapenskari 196 eurose sissetuleku ja kõik hädavajalikud väljaminekud? Arvatavasti on ka paljudel lastega töölisperedel vägagi inimsusevastane eelarve. Töötutest ma parem ei räägi.
Olen nõus sellega, et väga ja väga paljud õpetajad väärivad suuremat palka aga praegune lihtlabane palgapressing näitab küll, et meie haritlaskonna tase on vilets.
Ok, kaaskodanikega võrdlemisel öeldakse, et teie palk on teie mure ja sõdige ise oma palga eest, samas võiksid siis õpetajad enne miitinguid ja streigiähvardusi vähemalt endikeskel selgeks teha, mida nad tahavad ja kuidas selleni jõuda, praegu tuleb selles osas väga vastuoluline ja AJUVABA jutt. Väikse sulgemisohu külakooli doktorikraadiga õpetaja kaebab väikse palga üle, kas tema panus ja töökoormus on ikka doktorikraadile vastavat palka väärt?

Kas tõesti kellelegi ei tundu et se rahakerjamisjutt on rohkem tulekustutamine kui selle vältimine ehk kindla ning mõlemat pooltrahuldava aluse väljapakkumine.
Kõigepäält pole õpside madal palk mingi avastis, miks Ke pole aastatejooksul väljakäind ühtki arukat alust? Oma töökate röövimist kordavad nad küll mitu korda aastas aga erinevate valtkondade tasustamise alustele lihtsalt sülitavad. Lärmigi tehakse vaid enne valimisi.

Et Ke on võimetu päälä kerjamise midagi väljapakkuma sis teen seda nendeeest lühidalt ise.
1) Tuleb selgeksteha õpilaste earümad täna ja ajas ette vähämalt 10 aastat, selleabil selgitada välja vajadus koolidejäräle. Mitte mingil juhul ei tohi lähtuda tänasest koolivõrgust vaid võtta ette koolitühi kaart, sellele kanda tänased ja omsed õpilased ning nii leida arukad kooli piirkonnad. Siis arvestada neis piirkonnis esinevaid teid ja liikumisvõimalusi. Lõpuks võrrelda vajaminevat ia olemasolevat. Seda ennekõike muidugi maal, suurteslinnades tuleb lähtuda teiseltaluselt. Näitäks linnades on vajalikud ka erikoolid või eriklassid, andekamate ja mahajäänumatejaoks sest õppetöö peab kulgema ladusalt ning see on võimalik vaid talutavalt võrdsete teadmiste ja oskustejuures. Osa maakoole vaeslasteks jäävatki sest valikuvõimaluse välistab õre asustatus.