Presidendi kohustused ei lõpe sellega, et ta nimetab ametisse valitsusjuhi, ministrid ,kohtunikud jt. kõrged ametikandjad. Presidendi poolt ametisse nimetatud isikud ja nende tegevus jäävad tema kontrolli alla, sest president on kinnitanud seda oma ametivandes: „Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse KAITSTA vankumata Eesti Vabariigi PÕHISEADUSTja SEADUSI, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.” (PS §81) President ei sekku nende ametimeeste igapäevastesse töödesse ja juhtimisotsustesse kuid president on kohustatud märkama kui mõne neist tegevus ei vasta demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Presidendina on tal õigus otsustada, kas ta juhib ametimeeste tähelepanu puudustele või teeb ettepaneku nad vabastada. See ei ole ainult õigus vaid ka kohustus. Kas see kohustus laieneb ka tagatoas määratud presidendile on vaieldav .Rahva poolt valitud presidendil oleks selline tegevus iseenesestmõistetav ja ainuvõimalik.

Võimuideoloogiat valitsevad hundid vaatavad ikka metsa poole ja käiku lähevad taas aastate tagused, äraproovitud skeemid

See kingapaelte sidumise jutt on ikkagi tõde, ei maksa kahelda. Seda nägi pealt mitu inimest: Rüütel ühel põlvel, näost punane, sõrmed kohmakad.

seda Erilti väidet Arnoldi kingapaelasidumise kohta usun küll. Kõigepealt polnud Erilt laimaja ning taolisi lollusi tehti saunapidudel joomapäi muidki. Kuid siis polnud veel nutikaid et kohe pilt teha ja üle ilma paisata, selletõttu ei saa seda ja muid juhtumeid tõestada. Ning kui sama tõestaks muu osaline, siis öeldaks kohe, et Kremli laim.