ej saa nõusstuda salapärase pärnumaakkaga . sest asi pole ülttse mitte labidate ja kõblaste asendamises trakktoritega vajd aja nõuetes sest t'aoline m'oondund sotsjal''issm ej saand kauem kessta . kuj sõnniku'unnikuga saab akkama 1 inime sis pole s'inna vaja 5'' l'oodrit p'ääva pudelitaga õhht'ussevenitama .
ja kinndlasti ej tule unustada turrgu . kellele sa toodad kujj osstjajd pole . armua.nnde oodatakkse küll aga raha s'ulle välljak'äjja ej soovita . sest kusskilt mujalt saab odavamalt . mis siis et sotsjal''isstliku ühiskassa'abil ent k'audne makks pole näha, otseküsitud 5 eurot aga ajab su kohe vihale .

Olen nõus autoriga,meil lõhuti paljud toimivad struktuurid ja siis hakati uut leiutama.Enne lammutamist oleks tulnud mõelda mitu sammu ette ja siis teha vastavad muutused

Enn andis sulle nimeks Salapärane Pärnakas. Õieti teed, et nime varjad, aga kgb(kapo) saab selle niikuinii kiiresti teada. Ega midastki pole muutund. ENSV ajal korjasid kgb koputajad andmeid ja kandsid raha eest kgb inspektoritele ette. Seda tehti salaja ja iial puudutatu ei teadnud, mis tema kohta ette kanti. Vahiti akendest ja lukuaukudest sisse ja agendid- koputajad püüdsid ikka rasvasemalt asju ette kanda, et selle eest pappi saada. Kui tuli soodne aeg kgb boss tuli Moskvas võimule, kui oli Brežnevi kirstu käskinud visata kolinaga auku. Siis hakkasid usinasti luukerede realiseerimised ja Tibar sai kiiresti kindralleitnandiks. Kohe 1983. a. alguses kehtestas siseministeeriumis riigikeeleks vene keele ja müüs Eesti riigi ja rahva kgb-le maha oma isikliku karjääri nimel. Nüüd on sellised reeturid kogunenud Toompeale ja valitsusse. Kuuleme aina demokraatlikust õigusriigist ja majanduskasvust ja väga heast elust Eestis. Kahjuks rahva enamus pole kunagi varem nii vaeselt elanud. Ei ole sellist riiklikult tasemel vägivalda näinud ega politseiriiki. Politsei töö ongi enamasti teedel autojuhtidelt raha korjamine riigikassasse. Narva koolitüdruku Varvara mõrtsukas sõidab, kõnnib iga päev politseimundris meestest mööda ja naeratab neile ning kiidab, et küll on Eestis tubli politsei. Kes teab palju ta veel on kuritegusid kusagil toime pannud? Kuulsin Vikerraadiost hommikul kell kuus ajaloolase, riigikogu liikme Laari pudistamist raadios. Kuidagi midagi sai jutust aru ka, aga miski raudpulk nagu oleks tal risti suus olnud. Nüüd mõistan, miks ta kunagi infotunnis pole suud riigikogus lahti teinud. Kas selliseid asendamatuid seal palju on? Muidugi tööd teeb seal kolmandik koosseisust. Ülejäänud invaliidid, puudujad, ja halva mõtlemisvõimega on kvantiteedi näitajad ja neli aastat turvalises sanatooriumis.

Ebaaus sa oledki ebaaus. Miks sa ei tunnistanud, et Lagle Parek arreteeriti märtsi alguses 1983 ja Tibar ei teinud ka kgble mingeid takistusi vaid vastupidi töötas kaasa ja vallandas kõik luukeredega miilitsatöötajad. Ühele oli kolm kuud, enne vallandamist, väga hea teenistuse eest oma käskkirjaga rahalise preemia andnud. Parek müüs vabadusse saamise nimel oma ideaalid, vaated ja tõekspidamised kgble ja kahetses oma tegu ja tunnistas end süüdi, lubades edaspidi okupatsiooniriigile truu olla. Tuli amnestiaga välja ja pidas oma sõna. Kui Tiit Madisson teda Pärnus kutsus MRP- AEG moodustama, ei nõustunud Parek oma nime avalikustama ja selle grupi ainus avalik liider oligi ainult Tiit Madisson. Siseministrina tegi Parek usinast koostööd ja kuuletus endistele kgb käsilastele- nõunikutele. Isegi Marko Tibar oli kriminaalpreventsiooni nõukogu liige ja esines raadios, kus vastas raadiokuulajate küsimustele. Muidugi see hall mass midagi sisuliselt ei küsinudki. Vot nii Ebaaus, on lood siinpool sood, sellel väikesel Eesti maalapil, mis kubiseb karjeristidest, häbitutest sulidest ja igat liiki mustade plekkidega kõntsast. Kuidas ja miks leidis aset Tallinna Miilitsavalitsuse ülema Marko Tibari naise enesetapp ja kuidas selle tegelikud põhjused ja süüdlased kinni mätsiti, on juba omaette teema. Mäletatavasti kiitis taevani Tibar politseijuhi kihale asunud Ain Seppikut ja rõhutas, et saime hea politseijuhi. Pada ja katel tundsid teineteise kohe ära.

Õige, inimene pole robot, et KOHE midagi uutmoodi teha. Aga KOHE ja tänase päeva vahele jääb vaata et 20 aastat! Kellel vähegi tahtmist, peaks vajadusel olema ometi suutnud selle ajaga midagi uut õppida - või vähemalt suunanud oma lapsi selles suunas (20 aastat tagasi sündinud ju juba täisealised!). Kes pole tahtnud või viitsinud, see vireleb toimetuleku-, lapse- vm toetustest ja vingub "Pärnumaalase"-suguste juhatusel, kui õudne on elu Eesti riigis. Ja loomulikult on kõik teised süüdi! Kortermajal kukub uks eest ära, solk käib aknast välja, see-eest on Sarviku õlu käpa külge kleepunud.
Tahaks ka teada, et kui kõik suurmajandid oleks "lammutamata" jäetud, kas siis kallis Venemaa võtaks endiselt kahel käel kogu liha- ja piimatoodangu vastu, kaubavagunid muudkui saaliks üle piiri ja suurmajandite juhid võtaks vastu punalippe? Topelttollidest oled midagi kuulnud? Või teab ehk "Pärnumaalane" retsepti, kuidas kõik need vagunitäied oleks suunatud ümber Lääne poole - ja seal oleks hurraa karjutud ja rahalaevad vastu saadetud?

Õigus, inimene pole robot ega teegi midagi uutmood Need Tiit Madissoni kaasvõitlejad, kes ennast kgble müüsid, ei piiksatanudki kui mede uues Eestis kgb käsilased ja kommunistid Tiit Madissoni vangi pistsid. See häbiplekk jääbki taasiseseisvunud Eesti ajalukku. See riik kubiseb reeturitest ja silmakirjatsejatest, karjeristidest.

Ise ta sinna vangimajja ronis.

Suurmajandite lammutamise ning maade ja hoonete tagastamisega enne 1940. aastat ja isegi enne 1918 aastat välismaale läinutele viidi läbi suurem küüditamine, kui venelased seda kunagi on suutnud teha. Kas keegi teab, kui paljud inimesed tõsteti tagastatud majadest välja, mis neist on saanud. Kuipaljud inimesed jäid ilma isegi 0,6 ha suurusest maatükist. Miks hävitati nõukaajal eestlaste higi ja vaevaga rajatud suure farmikompleksid, laudahooned, töökojad. Pole omavalitsust, kus ei oleks lagunevaid nõukaaegseuid tootmishooneid, milles toodeti tooteid, millest suurem osa eksporditi vähemalt 1/4 planeedile. Mõned võimsad nõukaajal rajatud kompleksid said töötada ainult 3- 4 aastat ja siis jäeti lagunema. . Laari valitsuse ministrid olid veendunud, et lautades võib toota puulusikaid (suveniirideks) Kaido Kama avaldas ühes ETV saates arvamust, et ka kartulit pole mõtet Eestis kasvatada

Kusjuures Kamal on õigus - kartulit tõesti ei ole mõtet Eestis kasvatada, vähemalt sellises koguses nagu "kaunil" nõukaajal, kus suur NLiit sõi kõik ära, mis kätte anti, ja jäi veel puudugi. Eks tuletage meelde neid makaroniplönne sööklates talvest peale ja poodides müüdud kartuleid, mis keetmise käigus siniseks muutusid. Suur osa eestlastest hankis talvekartuli mõne sugulase käest, see omakorda tegi kolhoosi-sovoosi traktoristile pudeli või kaks, selle eest sai küntud ja sitta visatud jne. Riigi köis, las lohises... Tänapäeval piisab Eesti jaoks kartulikasvatusele spetsialiseerunud suurtalunikest või POÜ-dest. Endale või sugulastele kasvatamine ei tasu majanduslikus mõttes ära, kui arvestada kütuse, sõnniku jms hinda, mis ei tähenda, et n-ö hobi korras ei kasvatataks. Needsamad endised kolhoosi-sovhoosimoonakad ei vaevu suuremalt aolt sedagi tegema, lihtsam ju käia kusaglt Euroopa toiduabimakarone noolimas.

Mida nende nõukaajal "eestlaste higi ja vaevaga rajatud suurte farmikomplekside ja laudahoonetega" tänapäeval peale hakata? Kuhu pandaks toodang? Kust võetaks tootmiseks dotatsioone?

Eks olen minagi suurmajandite lagunemise ohver aga küüditamisega ei saa siiski olukorda võrrelda. Jah, elu- ja töökohta pidid vahetama ehk isegi rohkem rahvast kui küüditamise tulemusel aga õnneks ei viidud kedagi vägisi kusagile mujale tööle. Muidugi, ega seda tööd küll pakkuda ka polnud.
Samas egas suurtootmist vägisi laiali siiski ei aetud, mõnigi asjalik majandijuht suutis muuta ettevõtlusvormi ja uue nime all jätkata. Probleemiks kujunes ikkagi turu kadumine. Läänele polnud meie toodangut vaja ja ega omaaegse energia- ja tööjõukuluka tootmisviisiga poleks me ka konkurentsivõimelised olnud. Selleks, et oleks püsima jäänud vene turg ja vene kütus, pidanuks me astuma SRÜ-sse.
Suurmajandite kadumine oli paljudele väga valus ja ehk oleks seda üleminekut saanud kuidagi paremini üle viia, ei tea. Nüüd on üle 20 aasta möödunud ja olukorda põllumajanduse vene aja lõpus praegusega ei saa võrrelda. Tehnilised võimalused, arusaamad agronoomiast ja loomakasvatusest, isegi taimesordid ja loomatõud on muutunud. Ja kuigi maailmas on kui palju nälgijaid, turgu ei ole ega ei paista ka kusagilt tekkimas. Laar küll soovitas hakata tegelema teenindusega - üks töötu teenindaks teist? Eks see ei meeldi vist kellegile aga maapiirkondade tühjenemine elanikest on paratamatus. Istun ja kirjutan seda kommi korterelamus, kus 27 korterist 16 on tühjad ja isegi elanikega korteritest enamuse moodustavad üksikute pensionäride elamised.

mejje põllumajandustoodangu turustamise 1 äda on lisaks Krosstojttslandi p'äälämakkstava toodangu ülbitsemisele ka mejje asukohht . sest ned näljas alad asuvad mejsst l'iiga k'augel . juba vedu s'inna lähäb k'alliks, p'äälägi ej söö muslimid sea liha . nejjl pole ka tojdueesst rahamakksta, mejje aga 'alla omainna m'üjja ej saa sest pole mõtet .
lisaks on paljud turud avatud vajd näjjliselt sest Ühinend riikkide nälja'abi v'eavad kohale n'ii'öölda 'omad' tarrniad sest nejjl on karvane käsi Ühinend riikkide kaukkas sees . näjttäks läänä Aahvrika riikkidele veab armuanndi Vraanss, Tölm''ass võjmutseb säl igal liinil . kuj me ka tahaks ja pakuks sis tõrjutakkse mejjd viisakalt 'eemale sest salalepped on nejl Vraanssiga kuj kunagise anastajaga nii s'issej'uurdund et mejjesugune pisike säässk oma pirinaga minngit lepperikkumist nende ajus isegi ej liiguta .
mujdugi on mejst idas ka illgelt suur Rass`iia kuhu midagi ikka saakks v'iia . aga siin sejsab ees Rass`iia ise . sest nende enesearmastust on rängalt aavatud ning parem ned pisikesed putukad Läänämereääräst 'eemalojjda, mujdu kipuvad vel majandusvähi arenedes Siberi varadekallale .
samuti on Rass`iia klikile kasulik kuj tal suur osa rahhvast elab v'aeselt, see tekitab sisepinngejd rikkurite ja vaesstevahel ning nejjd saab klikk vabalt soovitud suunas juhhtida . sama põhimõte tojmib ka mejjl . jõugud kakklevad aga nejjl onn oma äraostetud p'ooldajaskonnd ning nejd omavahel t'ülliajades on jõukkudel ohutu võjmutseda ning rahvast jätkusuuttlikult varastada .

Vihastama paneb püüd võrrelda kaht hoopis iseasja . Vene Okupatsiooni aegset kaht küüditamist kus topiti vägisi vagunisse sülelapsi ja juba üle 90 aasta vanuseid inimesi ja viidi Siberi surema . Kui palju süütuid inimesi suri Siberis nälga ? . Ja siin keegi debiilik püüab küüditamist võrrelda suurmajandite hävinguga !? . Paljud suurmajandid jäid edasi nagu Järvamaal Aravete , Estonia," 9 mai" , kuid kadus Venemaa turg ja polnud enam kuhu toota . Euroopast voolas tollita sisse kõike mida oli seal üleliia . Kohe oleks tulnud kaitsta tollidega selle doteeritud toiduainete sisseveo eest Euroopast ,see hävitas Eesti põllumajanduse . Kuid seda võrrelda Eesti rahvusliku õuduse ja õnnetusega --- Venemaa okupantide inimsusevastase kuritööga KÜÜDITAMISEGA SIBERI on kohatu .

Küüditamise programm ja inimeste hulk määrati Moskvas kogu Baltikumi kohta. Inimesed nimepidi esitasid eestlased, kadedad naabrid, omakasu saamiseks, kes küüditatute vara ja loomad omale varastasid. NKVD käsilased, nagu praegu kgb käsilased ja kommunistid. Neid kaasajooksikuid on praegu küllalt Eestis. Vaadake mis meie ausate ja lojaalsete rahvuslastega Madisson, Liim, Böhm, Estam jpt. tehti kui okupandid Tõnismäel pronkspuusliku juures viina jõid ja vene lippudega sõimasid eestlasi fašistideks Praegu korduks kõik ja reetureid on veelgi rohkem, kes usinasti nimekirju koostama hakkaksid.

Ei oidanud kulak olema ega mingit süüd kuid viidi terveperega ära kui keegi oli nimekirja pannud. Äraviijate hulgas oli alati keegi kaebajatest eestlane, kes teed juhatas. Tean kus teely võeti rattaga sõitev üliõpilane veoauto kast, et ümmargune arv autod 3o täis saada. Õnnetu üliõpilane tagasi ei ilmunudki, suri siberis.

Ja see sinu jutt muudab siis küüdimise olematuks? Sünni poolest eestlane oli ka Arnold Meri, kes surmatunnini raius, et pole mitte milleski süüdi, mis siis, et käis isiklikult Hiiumaal küüditamist korraldamas. Tema täitis lihtsalt partei antud ülesannet... Hiiumaalt, muide, oli ka kõige noorem küüditatu 1949. aastal - kolmepäevane laps. Huvitav, palju võis tema emalt korda minna, kes isiklikult nad nimekirja pani.

On tõsi, et 20.sajandi jooksul viidi läbi 3 põllumajandusreformi ja lõpuks olid need kõik laostava iseloomuga. Eesti iseseisvuse alguses laostati suured mõisad. Õnneks ei olnud selleaegse reformi mõju nii laostav kui hilisematel. Siis olid olemas ka juba elujõulised talud. 1940.aastateks olid enamus talusid jalad alla saanud ja siis löödi jälle kõik segi. Talumajandus tegelikult hävitati. 1980. aastatel olid meil olemas elujõulised suurmajandid ja jälle kõik Laari valitsuse tulles käsu korras laiali. Siis oli isegi võimalik mujalt õppida, kuidas seda targemalt teha. Ida-Saksamaal olid ka kolhoosid ja seal toimiti teisiti. Meil aga see, mida seal tehti, kedagi ei huvitanudki. Ei lastud hakata ka ühistegevust arendama. Piiramatult lubati sisse tuua välismaa rämpstoitu. Oma või kästi pähe määrida, kuna seda polevat kellelegi vaja. Kui astuti Euroopa Liitu, siis põllumajandustoetuste ega kvootide üle Brüsseli härradega ei diskuteeritud, vaid oldi kõigega nõus, mida sealt öeldi. Veidi päästsid poolakad, kes hakkasid ka vaidlema. Siis oli võimalus palju paremad tingimused välja kaubelda. Nüüd sel ajal kaotatut enam tasa ei tee. Paljugi oleks saanud paremini teha ning nüüd tuleks sellele kõigele objektiivne ajalooline hinnang anda. Saaks ka selgeks, miks maal paljud kohad tühjaks jäid ja maarahvas vaesus ning kes sellele kaasa aitasid. Kasvõi juba selleks, et tulevikus oldaks targemad. Arvestades eelnevate laostavate reformide kogemusi tuleb tõdeda, et ajaloost ei oldud midagi õpitud ega tahetud ka midagi mujalt õppida. Paljud välismaalased ütlesid tol ajal, miks te küll suurmajandid laiali ajate. Nüüdki on näha, et kaubatoodangut annavad suured majandid. Paljusid inimesi lihtsalt peteti talude rajamisega. Enamus väikestest taludest, mis 20-25 aastat tagasi loodi, on ju oma tegevuse lõpetanud. Tühjad ei ole mitte ainult endised suurfarmid, vaid ka väikesed sel ajal ehitatud taluhooned.

100 000 eestimaalase jaoks on kalendris kõrvuti kaks sarnase tähendusega kuupäeva. 13. ja 14. juuni.
13. juunil tähistame "sajandi mürgisemat orast" - mõlema aastata, 1990 ja 1991. aasta 13. juunil vastuvõetud omandireformi seadusi, mis algselt oli mõeldud NLiidu valitsuse vastu, hiljem seoses iseseisvumisega aga eestlaste endi vastu, sest omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise NLiidu õigusjärglane.
Omandireformi käigus on toime pandud isikuvastaseid kuritegusid, millised Euroopa Liidu (Ühendriikide) tingimustes võivad saada klassifitseeritud kui genotsiid ühe rahva vastu majandus-poliitiliste grupeeringute poolt ja mida on raske õigustada lihtsa haldussuutmatusega.
Rikutud on Põhiseadust ja Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: õiguskindluse printsiipi (§ 3), õiguspärase ootuse printsiipi (§ 10) ja võrdse kohtlemise printsiipi (§ 12). Lisaks sellele on rikutud Põhiseaduse kuut paragrahvi.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a. vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Eestis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine omandireformi läbiviimisel.

Vt.ka: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=20174

Poliitiliste vastaste küüditamine ääremaadele, näiteks Kihnu saarele, algas Eestis juba aastal 1934.
1939. aasta sügisel hakkas Uluotsa valitsus küüditama neid peresid, kelle kodu jäi ette Punaarmee baaside rajamisele. Nende baaside väljaehitamiseks said häid tellimusi EW eliidile kuulunud ehitusettevõtted, mis aitas vähendada ka tööpuudust.

Lugesid kusagilt kellegi kommunisti pugeja juttu ja kilkad kaasa. Mingit küüditamist 1934 aastal Eestis ei olnud, eesti rahvas ei teadnudki selle sõna tähendust . Venelased olid juhtivad Nõukogude Liidus ja nemad olid need kes käske jagasid ja ka vastutavad genosiidi eest eesti rahva vastu,mille eest venelased siiani pole isegi vabandanud . Saksamaa erinevalt venelastest , ka seal pole enam mingit Hitleri Saksamaad , on nii vabandanud kui ka rahaliselt kopenseerinud .Ja kas see oli Sinusuguse debiilne arusaam küüditamisest kui Nõukogude Liit ähvardades jõuga oma baasid tuua Eestisse ja baasidele käskis "koha vabaks"teha ?? Kui aga loed seda Nõukogude küüditamise alguseks sellisel juhul on Sinul isegi õigus .