Ja kuidas sa kirjutaksid Eestis levinud nime BERTA võl linnamüüri juurde kuuluvaid BASTIONE?

Kas siis mats toitis lehma ja hobust EINAGA või siiski andis heina?

ääldus päraselt loomulikult .

mats ei toit 'hobust', oopis 'obust' . ja loomulikult 'einaga' .
'heina' ehk täpsämalt 'haina' andis võrokas sest nemad ääldasid sõna alguses ahhi, põhjapoolne eestlane aga mitte . kirjalikud allikad räägivad selgelt et juba 17. sajandil eestlane enam ahhi sõna alguses ei ääland .
praegu on meil aga mõnisada peenutsevat eputist kes kül väidavad et just nemad alati ääldavad aga kui nad oma kõnet ei jälgi sis on samasugused matsid nagu ülejäänd eestlased .
et võrokad ja eestlased on 2 eri rahvust, sellest ma juba rääkisin . sellepärast käib 'ein' just eestlaste, mitte võrokatekohta .

to To eeskuju 2012-03-15 12:06:02

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/tallinna-linnaametnikud-votsid-ka-vanasti-pistist.d?id=38794037

Meelehead võeti ka EW ajal!

1939. aasta 28. märtsil teatas president Päts, et parlament raiskab asjatult aega ja maksumaksja raha seaduste ümber, mida võib anda välja kiirelt presidendi dekreediga.
Praegu teeb parlament samuti tühitööd, sest niikuinii on eurodirektiivid ja Lissaboni leping ülimuslikud.

Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord, millele peaminister Eenpalu pani nimeks, “juhitav demokraatia”.

Oli kuidas oli , kuid õige samm oligi kasutult raharaiskav Riigikogu laiali saata kes ainult kisklesid omavahel ja võtta võim oma kätte. Otsekohe hakkas elu riigis minema ülesamäge . Rahvas oli rahul-meie elatustase ületas naaberriigid . Pätsu süü aga oli liigne "sinisilmsus" uskuda Venemaad ja iga hinna eest olla ERAPOOLETU , arvates naiivselt siis suuriigid jätavad meid rahule . Eesti ei valmistunud sõjaks (kuigi oleks pidanud),et mitte anda ettekäänet Venemaale provokatsiooniks , isegi ei rajatud kaitserajatisi ja tanki-miinid seisid Hiiul laos selleasemel ,et neist rajada idapiirile miiniväljad . Ka eesi oma automaati "Arsenali automaat" ei lastutki seeria-tootmisele,kuigi oli tookord maailmatasemel . Kõik ikka selleks ,et maailm näeks --- Eesti Wabariik on neutraalne riik ja ei soovi kellegiga sõdida .

Ew- eestlane pakub siin välja diktatuuri hüvesi. Sellest lähtudes tuleb järeldada, et Kõige parem riigikord oli NSVL, kus oli samuti vaid üksainus partei ja üksainus juht kas Brežnev, Andropov või Gorbatšov. Nüüd teeb Ansip oma järelduse ja saadab varsti parlamendi laiali, sest niikuinii võetakse vastu ainult need otsused, millised Ansip heaks kiidab. Sellega täieneb riigikassa tohutu hulga rahaga ja õpetajad saavadki lubatud palgatõusu 25%. Edaspidi ei protesteeri keegi valitsuse vastu, sest kapo juba tunneb oma tööd, sest kapo liikmete arv viiakse mitme tuhandeni, värvates sinna lahtilastud riigikogu liikmed ja kodutud. Varsti oleme viie rikkama riigi hulgas. Venemaad me ei karda, sest oleme end varustanud moodsate rakettidega ja see on riigi saladus, et meil on ka tuumarelv. Kui Putin seda teada saab, siis tuleb ta alandlikult meile Narva-taguseid alasi andma ja ka Petserimaa koos Petseriga antakse tagasi. Eesti "astus" ju NSVL-i nendes piirides ja seetõttu oleks ta peale taasiseseisvumist pidanud saama tagasi need piirid, millistes ta "astus" NSVL-i. Miks meie riigimehed seda ei märganud, see oleks ju Jeltsinile olnud vaja selgeks teha, et Stalini pandud piir rikkus suveräänse Eesti Vabariigi põhiseadust.Aga seda pole ju hilja meelde tuletada.

Jah praeguses olukorras kus Antsip kui tahab sõidab "teerulliga" üle igast temale mittemeeldivast otsusest olekski diktatuur palju kasulikum 101 Riigikogulase "nuumamisest" ja veel igasugu esinduskulud ja muud hüvitised -kõrgest pensionist ei räägigi . Kasu neist pole, selle rahaga mis sinna raisatakse saaks õpetajad oma 25 % ja jätkuks mujalegi . Rahvale oleks kindlalt tark diktatuur kasulikum ja miks võrrelda siin mõrtsukas Staliniga kes tappis lausa oma lõbuks kõik kes talle ei meeldinud . Kas on õige kui rahvas valib Riigikokku Antsu ja tegelikult läheb Juhan sest nii on Erakonna "tagatoas" otsustatud -rahva tahtmist ei küsita . Nii "virvendavad" Riigikogus pidevalt ühed ja samad näod kuigi rahvas võib olla ei annaks mõnele üle 100 hääle (perekonnaliikmed ja sõbrad ainult )

1934. aasta 12. märtsil ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda (poliitbüroo), kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi

Mida Sa "jahud" pidevalt -"Pätsu diktatuur " ja nii edasi ja edasi . Kas nüüd parem on "nuumata"101 Riigikogulast kes samuti on "eluaegsed" kui on sõnakuulelikud oma Erakonnale . Mille poolest praegu on parem Pätsu "diktatuurist" ??? Arutame parem seda et rahvas tookord elas hästi , vaeseid oli kordades vähem .Kes ainult viitsis tööd teha see elas ära .- Riik hoolitses oma põllumeeste eest ,olid kaitsetollid ja riik organiseeris eksporti -- peekon sead Inglismaale, kanamunad ja või Saksamaale sealt saadi raha ja eesti talud olid küllalt jõukad . Tööpuudust ei olnud -poolakad käisid siin tööl . Rahvas oli rahul oma presidendi ja eluga . seepärast polnudki Eestis streike ja kommunistid ei suutnud isegi oma "põrandaalust" parteis Eestis luua. Mina olen nii vana mees ,et mäletan veel Eesti Wabariiki ,Sina loed mõnd Nõukogude raamatut kus kirutakse "kodanliku kliki-kapitalistlike vereimejaid" ja kohe siin kirjutama . Nii head elu kui oli president Pätsu ajal eestlastel pole olnud ei varem ega hiljem ,müts maha tubli presidendi ees kes hoolitses oma rahva heaolust . Kuid see välispoliitika , et Päts rõhutas -- oleme NEUTRAALNE riik ja tahame rahus elada ega valmistugi sõjaks oli vale -- "Si vis pacem para bellum" ( kui tahad rahu valmistu sõjaks )

1939. aasta 1. septembril alustasid sõjategevust Poola vastu Saksamaa ja Slovakkia. Ka Leedu tahtis Poolat rünnata, kuid NL keelas selle ära.
17. septembril viis NL väed Poolasse, lord Curzoni liinini, ukrainlaste ja valgevenelastega asustatud aladele, nagu 1919. aasta Antanti Pariisi rahukonverentsi otsus ette nägi. Poola seda otsust tollal ei tunnustanud ja ka Punaarmee ei suutnud territooriumi välja võidelda.
1939. aasta 27. oktoobril andis Punaarmee Vilniuse piirkonna üle Leedu vägedele. Seega oli Poola jagatud nelja riigi: Saksamaa, Slovakkia, NLi ja Leedu vahel.

Riigikogu saadeti laiali 31. detsembril 1937. Varem ei olnud selleks seaduslikku alust. Aastail 1935–1937 eraldas president Päts riigieelarvetega Riigikogu kuludeks üle 400 000 krooni, mida oleks saanud palju kasulikumalt kulutada (kasvõi riigikaitseks). Riigikogu liikmed said palka edasi ja sõitsid tasuta riigi raudteedel. Riigikogu juhatus töötas edasi nö kummitemplina ja talle saadeti kõik presidendi dekreedina antud seadused.
Võib lisada, et Riigikogu oleks pidanud pärast 1933. aasta rahvahääletuse läbikukkumist viivitamatult laiali minema. Riigikogu liikmed eelistasid aga riigi kulul oma rahulikku elu jätkata. Päts ei saanudki varem V Riigikogu laiali saata, kuna siis oleks ta pidanud viivitamatult korraldama VI Riigikogu valimised.

Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu ( nn poliitbüroo). Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast.
I Riigivolikogu valimised toimusid 24. kuni 25. veebruarini 1938 uue põhiseaduse alusel. Riigis kehtis vaikiv ajastu ja poliitiliste parteide tegevus oli keelatud. Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid kaheksa päeva jooksul (19 kuni 26. jaanuarini) oma kandidaate üles seada. Iga kandidaadi eest tuli maksta kautsjon 250 krooni ning soovituseks tuli koguda 150 allkirja

Mida tee keerutate nagu ümber "palava pudru" president Päts saatis laiali ja ei saanud saata laiali Riigikogu . Rahval oli suva kes seal "üleval kamandab" kas Riigikogu või ainult President kui President oskas ainuisikuliselt juhtida riiki nii ,et rahvas oli jõukas ja elu hea siis oli ta õige mees õigel kohal . See Riigikogu "lehmakauplemine ja üksteise süüdistamine " kellele seda vaja oli kas rahvale ? muidugi ei--- ainult neile "saadikutele enesele" saaks riigikulul muretult elada -nagu ka praegu on . Mis tolku on 101 Rahvasaadikust, küllalt oleks ka 11 . kasu neist ei ole . Nüüd need 101 Rahvasaadikud sõimavad üksteist ,ega mõtle sellele ,et kojamehel on uut luuda vaja ----looda vaid seda .

1 sept. 1939 alustas Saksamaa sõda Poola vastu olles varem juba MRP -paktiga jaganud Poola riigi omavahel Nõukogude Liiduga Vahele tõmmati joon siiani sakslased -teiselpool joont venelased . Peeti veel ühine võiduparaad millest alles filmid . Ja mõlemad käitusid kui ehtsad okupandid , kas olete "Katõni" ja tapetud Poola ohvitserid unustanud ? . Igasugused Leedu ja Slovakkia asjasse segamine on "häma"--venelaste püüe õigustada oma Poola okupatsiooni . MRP lepingus millise sõlmisid Saksamaa ja Venemaa anti Balti riigid muidugi siis ka Leedu Stalinile-Venemaale . Seepärast idiootsust kirjutada ka enam nüüd ei tasu kui kõik teada kuidas oli . Nõukogude Liit keelanud Leedul rünnata Poolat -- üldine naer ! Agressorid olid ühtmoodi nii Stalin ja Venemaa kui Hitler ja Saksamaa . Ajaloo-faktide vastu ei saa seltsimehed .

Riiki peab juhtima ISIK, mitte jututuba (parlament, oma rahastajatest soosikutega)

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/kui-sona-ei-kuula-loome-suu-lukku.d?id=36285455
Võimupoliitikute valimispettuste “solvav” paljastamine ja Hitleri pilamine lõpetasid märtsis 1938 Eesti ühe mõjukama ajalehe Vaba Maa ilmumise.
Ka Poola protestis, sest EW ajakirjandus kritiseeris Poola okupatsiooni Tešini piirkonnas, mis kuulus Tšehhoslovakkiale. Pärast 1938. aasta Müncheni sobingu sõlmimist, sai oma osa Tšehhoslovakkiast ka Poola.
1939. aasta 19. märtsil, seoses Tšehhoslovakkia okupeerimisega Saksamaa poolt, esitas NLiit Saksamaale protestinoodi.

1939. aasta 28. märtsil teatas president Päts, et parlament raiskab asjatult aega ja maksumaksja raha seaduste ümber, mida võib anda välja kiirelt presidendi dekreediga.
Praegu teeb parlament samuti tühitööd, sest niikuinii on eurodirektiivid ja Lissaboni leping ülimuslikud.

Kui president Päts nõudis Eesti neutraalsust siis loomulikult ei tohtinud ajakirjandus pilada ei Stalinit ega Hitlerit. Kui ei mõistud riigi poliitikat ----range neutraalsus siis pandi leht "Vaba Maa" kinni . Mis siin arusaamatut on ??