Karikatuuride avaldamine diktaatorite kohta keelati ära. Suleti ka sots.demmide ajaleht “Rahvas Sõna”.

Peaaegu kohe pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret, 8. aprilli ettekirjutisega määrati kindlaks, et Poliitilise Politsei komissaride ettekanded rahva meelsusest pidid Tallinnas olema iga esmaspäeva hommikul kell 8.
Neis tuli ära näidata valitsuse sammude mõju rahva meeleolule, põletavamad päevaprobleemid, elanikkonna erinevate gruppide arvamused aktuaalsetest poliitilistest sündmustest jne.

Teenistus pealekaebamise töö eest oli korralik. Vanemassistendi palk koos lisatasudega oli üle 200 krooni, s.o. vähemalt kolm keskmist töölise palka.
1937. aasta mais kirjutas poliitilise politsei komissari assistent Neggo oma ettekandes komissarile: Kõneldakse, et rahval ei ole enam huvi omariikluse vastu, ja tseremooniad ja vaimustuse puhangud on organiseeritud ja ametlikku laadi. 1937. aasta juulis külastas Tallinna nõukogude liinilaev Marat. Poliitilise politsei agent kirjutas oma ettekandes, et sadamas oli «meeleolu selline, et kui venelased poleks tagasihoidlikud olnud, oleks miitinguks läinud ja kommunism oleks õitsele löönud täies lopsakuses». Laialt oli levinud arvamus, et valitsev ringkond kasutab ära kõik võimalused materiaalsete hüvede saamiseks ja poliitilise võimu kindlustamiseks. Haritlased kurtsid, et riigiasutuses saavad tööd ainult «onupojad» ja korporatsioonikaaslased. Oldi veendunud, et Eestis ei saa ka kõige väiksemat kohta tutvusteta. Kõige enam kritiseeriti majandusminister Karl Selterit ja president Konstantin Pätsi ning sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri. Enamik leidis , et riigipea tegutseb mitte riigi, vaid isiklikes huvides ja kindlustab arvukate sugulaste ning tuttavate määramisega mõjukatele kohtadele vaid oma seljatagust.

( Alates 1925. aasta 1. jaanuarist nimetati kapo ümber poliitiliseks politseiks)

Milleks "hämada" siin mingi 1919 aastal tõmmatud Poola piiriga . Poola oli enne 1939 aastat juba ammu ISESEISEV riik "Rahvaste Liidu" liige ja "Rahvaste Liidu " poolt tunnustatud piiridega. Naeruväärne on venelaste püüd siin ajada juttu mingist "Õigustatud" piiri muutmisest Poolaga ja ka Leedule andmisest Vilnius--kui ise teadsid hästi ,et kohe-kohe okupeeritakse Leedu ja kõik saab Nõukogude -Liidu omaks . Iseseisvad Balti riigid lubas Stalinile Hitler ja hiljem ka "kolmikpaktiga " Inglismaa ja Prantsusmaa . Ka Soome oli lubatud kuid sealt said venelased "verise nina" - Tublid soomlased, nemad olid targemad ja valmistusid sõjaks , ehitasid kaitseliini ja tootsid oma automaati "Soumi"

1933. aasta 12. mail saabus Saksa sõjalaev „Essen“ Tallinna propagandaüritusi pidama. Eestis oli 160 saksa ühingut ja seltsi. Baltisakslastel oli soov ühendada Eesti Saksamaaga.

1933. aasta juunis Hugenbergi memorandum Baltimaade suhtes, mis käsitles neid Saksamaa osana. Samal seisukoht oli hiljem ka Darre’l.

1936. aasta 14. novembril algas kindral Reegi ja kolonel Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist.

1937. aasta 3. detsembril teatas sõjaväeluure juht Richard Maasing Briti sõjaväeatašee Westile, et Saksamaa on teatanud valmisolekust garanteerida Eesti iseseisvust, mitte aga Läti ja Leedu oma.

1938. aasta märtsis enne Memeli piirkonna okupeerimist teatas Saksamaa esindaja, et Balti riikide erapooletus eelseisvas sõjas on „undenkbar“ ja soovitas Leedul langetada otsus – „entweder – oder“, lisades, et Eesti on selle küsimuse juba lahendanud positiivselt.

1938. aasta 27. septembri Itaalia Tallinna saadiku memo Rooma.
Eesti, Läti ja Poola on valmis võtma enda peale Saksamaa kaitsmise, kui Nõukogude Liit peaks ründama Saksamaad läbi Balti riikide.

1938. aasta detsembri keskel kohtus Maasing Saksa mereväeatašee Boniniga.
Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi. Maasing ei pidanud Rootsist saabuvat abi millekski: vabamüürlaste keskus, kust põhjasugulase maski varjus destruktiivsed sotsialistlikud ideed Balti riikidesse levivad.

1939. aasta 23. augustil sõlmiti MRP.

1940. aasta mais ilmusid Saksamaal kaardid, kus Baltikum oli Saksamaa osa. Sama aasta juulis alustati Barbarossa plaani kavandamist.

1940. aasta 14. juunil kehtestas NLiit Baltikumis õhu - ja mereblokaadi, sest 15. juunile oli planeeritud Saksa luure riigipöörded Balti riikides, mille tulemusena võimule tulnud jõud pöördunuks Saksamaa poole abi saamiseks. 17. juunil toodi Baltikumi täiendavad Nõukogude maavägede üksused.
Pärast sellist skandaali astus Uluotsa valitsus protestimata ametist tagasi, välisriikide saatkondadelt ja Rahvasteliidult abi palumata. President Päts nimetas ametisse Varese valitsuse. Siseminister Jürima tuli vastu nõudele tühistada koosolekute keeld. Riigikassat ei evakueeritud, kulladeposiitidele valitsejat ei määratud. Eesti esindajateks Moskvas said kultuuriselts “Licht” liiikmed dr.Gens ja endine pangadirektor Leo Aisenstadt, polpol’i (kapo) juhiks sai Hans Grabbe (Hasa Hoff).

to Ajaloolane 2012-03-17 15:06:21

Ka Eesti on iseseisev ja ÜRO poolt praegustes piirides tunnustatud riik aga ikka nõuab Peipsi taguseid alasid tagasi, loobudes samaaegselt ülatuslikest merealadest!

Juba mitu korda oled sõna sõnalt selle "Jama " ümberkirjutanud oma Partei õpikust. Teaduslik kommunism oli N-Liidus kohustuslik õppeaine kõrgkoolides . Kas ise ka mõistad kui totter see kirjutis on -- Vene sõjalaev MARAT tuli Tallinna reidile ja rahvas "jooksis tervitama" oleks kohe "kommunistlik revolutsioon tulnud " kuid vene madrused ei lubanud --???????????? midagi idiootsemat on raske kirjutada . Venelased ei saanud sadat töölistki Tallinnas kokku ,et minna presidendi lossijuurde karjuma . Toodi Baasi töölised venelased ja Pihkva venelased kes vähe ka eesti keelt oskasid . Vaata siis tehtud filmi /vene tanke küll näha pole) kuid karjujatel olid särgid pükste peal . Iialgi ei käi eestlased särgit pükstest väljas . Ka lihttöölised ei soovinud Nõukogude -liitu . Ehk tuletad meelde 1 detsembri mässu 1924 a. Tallinnas. Töölised ei mõtelnutki liituda N-Liidust salaja sissetulnud kommunistidega ja Tondi sõjakooli kadetid panid mõne tunniga korra Tallinnas maksma . Piiritaga olev Punaarmee ootas asjatult ,et Tallinas võim tunnikski mässajate kätte sattuks,et nad Punaarmeed "eesti rahvale" appi saaks kutsuda .

http://www.youtube.com/watch?v=5VFwu2B6X1s
Eesti 1940
http://riigi.arhiiv.ee/est/vaata-valjapanekut-6/
Ka Eesti Laskurkorpuse vastuvõtmine

http://luup.postimees.ee/luup/00/04/elu2.shtm
Pätsi esimene vandenõu 1932

http://www.hot.ee/patrioot/pk/ps4.htm
Võimuhaaramine

Kas oled idioot või purjus sellist MÖLA kirjutades mis lahkneb tõelisest ajaloost nagu päev ööst . Ka on Sinu jutus naeruväärsed vasturääkivused "3 aug. 1939 sõlmiti MRP kus Balti riigid lubati Stalinile ja juba 1940 mais ilmunud Saksamaal kaardid kus Balti riigid kuulunud kaardil Saksamaale ?? Ja lausa naerukoht on jutt 15 juuni saksameelsest riigipöördest ???????? . Kes selle siis oleks teostanud !? Sõjavägi lootis ainult naiivselt Inglismaa abile . Venemaa "ÕIGUSTATULT" tõi kohale täiendavad väed Eestisse ja siis juba tankide toetusel Tallinna kus selle "SKANDAALI" peale Uluotsa valitsus "astus tagasi" ja president Päts pani "VABATAHTLIKULT" ameti maha ja nimetas valitsusjuhuks vene marionetti Varese (kuid Vares vähemalt hiljem sai aru kui alatult teda alt-veeti ja laskis ise enda maha ) Kui võõrriigi tankid sõidavad Iseseisva riigi pealinna ja võtavad seal võimu üle nimetab terve maailm seda OKUPATSIOONIKS . Ja praegu tunnustabki kogu-maailm peale okupandi enese Venemaa ,et Balti riigid olid okupeertitud . Ja kogu muu mula on kõik õigustühine ka Pätsu otsus Vares panna riiki juhtima . Kui "nagaani"toru kuklas lubad kasvõi "Haraka" riigijuhiks .

Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt. 28. märtsil NLiidu ettepanek Eestile abi andmiseks Saksamaa vastu.

1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.

6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.

7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)

1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.

1939. aasta 2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm
http://www.paksplace.com/skull&bones.htm

Vale.
Tiblale oleks tulnud vastu seista ja hiljem partisanisõda alustada.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=10620
Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega.
Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes.

1939. aasta 8. septembril pikendas president Päts kaitseseisukorda ehk vaikivat ajastut veel kahe aasta võrra.
1939. asta oktoobris tühistas Uluotsa valitsus Eestis välispasside kehtivuse, samuti keelati telefoni - ja raadioside väliriikidega, korjati ka relvad ära.

http://www.ohtuleht.ee/469169
Enamus Riigikogu liikmetest on lambad!

"Timelist" siin püüab kõigest hingest musta -valgeks pesta , õigustada agressorriiki Venemaad iseseisvat Eesti Wabariiki okupeerima . Ja mis õigus on Suur-riikidel otsustada ja jagada omavahel väiksemaid riike !? . "Loomariigis võrduks see sellega hunt ütleb kitsele --on karta ,et karu võib Sind äramurda seepärast tapan Sinu ära ise "
Ja kui Venemaa "baasid " tõesti olid registeeritud Rahvaste Liidus siis vastavalt lepingule -"EI TOHTINUD VENE VÄED VÄLJUDA BAASI TERRITOORIUMILT EGA SEKKUDA EESTI RIIGI SISE-ASJATESSE " . (Lepingu teks on säilinud siiani ) Seda aga tehti ja vene tankid okupeerisid Tallinna , millele polnud mingit "õigustust". Riigipöörde läbiviimise usaldas Stalin venemaalt saabunud Zdanovile .Et Eesti riik kirjutas alla mittekallaletungi lepingule Saksamaaga oli loomulik . Eesti soovis olla neutraalne riik . Ja midagi halba polnud ka selles kui küsiti saksa kindraloberst Franz Halderi arvamust Narva piirkonna kaitserajatise kohta . Ega "timelist" arva ,et sakslased oleks Eestisse tulnud idapoolt ??. Hoopis teine asi oli kaabakas Trankmanni raha eest Venemaale Narva kaitserajatise plaanide müümine . Kahju ,et kohus tookord nii leebe oli ja teda maha ei lastud . Mahalaskmise korral oleks palju süütuid eesti poisse ellu jäänud Avinurmes--kus mõrtsukas Trankmanni käsul poisid tapeti (sapöörilabida hoopidega mis avastati säilmete väljalaevamisel Avinurmes ) Vene verine okupatsioon Eestis 1940 aastal oli aga selline õudus ,et eesti rahvas kes kunagi polnud sallinud sakslasi nüüd nad lilledega kui vabastajaid vastu võttis .

Kas soome ajaloolase tellimustöö on täpsem sellest mida eestlased kohapeal ise läbielasid ? Vene okupante võetud vastu lilledega --naerukoht. Seda võis kusagil Petseris juhtuda kui kohalikud venelased lootsid nüüd saada võim omakätte . Ka on suur VALE ,et eestlased soovisid sõdida Stalini verise reziimi eest . Kas meelest läinud kuidas "Staraja-Russa" all 83 % Eesti Terriotaal Korpuse sõduritest kohe sakslaste poolele üle läks . Peale seda viidi Eestist mobiliseeritud mehed kaug-põhja töölaagrisse kus paljud nälja ja raske tööpärast surid . Alles siis kui venelastel mehi ei jätkunud viidi rindele nii kriminaal kurjategijad vangilaagritest kui ka ellujäänud eestlased . Kuid Eesti Korpust kasutati sõja lõpuni AINULT SEAL kus oli sakslased ümberpiiratud ja üleminek seepärast mõttetu . Vat see oli tõde mida venemeelsetel "raske alla kugistada" (Sinu väljend)

Konstantin Päts loovutas 21. juulil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
President Päts lahkus Eestist erivagunis ja Leninigradis korraldas kohalik parteiaktiiv talle vastuvõtubanketi..
Pätsi ei arreteeritud ega pandud vangilaagrisse. Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel.
Aastal 1953 saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile Moskvast kiri:
"Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri seltsimees Konstantin Pätsi pidamisele Eestis."
Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille eest seltsimees Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud.
Ja sai teada, et personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest - mida ta tegelikult ka tegi.
Kui poleks puhkenud sõda, oleks K. Pätsi autasustatud Lenini ordeniga. V. Molotovi poolt olid vajalikud ettevalmistused juba tehtud.
Päts ja Stalin olid samaaegselt aastal 1910 Peterburi Krestõ vanglas.
Päts oli ajalehe "Teataja" vastutava toimetajana avaldanud aastal 1905 sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja oli sunnitud välismaale põgenema nagu paljud bolševike juhidki.
Stalin oli vahistatud kui Peterburi bolševike ajalehe "Pravda" toimetaja.
1940. aastal allkirjastas president Päts kõik nõukogudele vajalikud dokumendid ja koostöö eest polnud nõukogude võimul (Stalinil) põhjust presidenti otseselt represseerida.
Vt. ka: http://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Suur-Soome_idee
Suur-Soome idee pooldaja Eestis oli Konstantin Päts, kes tegi korduvalt ettepanekuid Eesti-Soome ühisriigi loomiseks.
http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GrabbiHellar_Patsi_kiri_TUNA2005_1.pd

http://www.postimees.ee/030204/esileht/125479.php
Tartu rahu tegi Eestist bolševike kullapesula
Kullavihm meelitas Tallinna avantüriste ja aferiste igast maailma otsast, siinsest idaärist kirjutanud prantsuse ajakirjanik iseloomustas Tallinna kui «rahvusvahelist kloaaki».
http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=32592
Jurjevi off-shore