Jõudu ja jaksu teile Euroopa Kohtusse jõudmisel, ainult sealt võib veel õiglust loota!

Selle oma monoloogi lõpusausega tabasite härra Mart Ojasalu küll kümnesse. Rahvas on olnud tõesti kergeusklik ja harimatu, lasknud end KOMMUNISTLIKUL NOMENKLATUURIL nagu põrsast kotti toppida ja tagatipuks kogu selle saasta ikka nende VÄLISEESTLASTE KRAESSE AJADA... Küll on hea kui on kelle peale alati näpuga näidata saab. Ikka nagu kaks tuhat aastat tagasi vanas Roomas - varas jookseb mööda linna ja karjub:"Võtke varas kinni" ja kõik jäävadki juhmi näoga ringi vahtima ja "varast" otsima.

See mida tehti eesti rahvaga oli GENOTSIID.Ja selle sõna kasutamisest ma ei loobu,igaühel on oma arvamus.Ka mina tahaks seda raportit lugeda.Miks seda ei saa lugeda,kas tõde on liiga valus?Kui koolilaps teeb ülesande hindele2,siis peab ta ka oma 2 ära parandama.Miks siis valitsus ei paranda oma 2 ära?Aega selleks on olnud palju.

Ühe krundi ja suvila on ostnud Edgar Savisaar, teise Ojulandi elukaaslane Kägu. Majad on ostnud ärimees ja eksminister Toivo Asmer, Hotronicu juhatuse esimees Andrus Prous ja Eesti Kütuse endine juht Riho Sild.Suurärimees Marcel Vichmann ostis hiljaaegu ekspeaminister Indrek Toome pojalt Andres Toomelt firma OÜ Euribor ja sai ostuga oma valdusse viis merelähedast krunti kuulsas Keila-Joa eliitkülas. Ühe krundi jättis Toome siiski endale. Vichmanni tuntumad külanaabrid Keila-Joal on magusaärimees Oliver Kruuda kõrval Edgar Savisaar ja Jaan Toots, kirjutas Eesti Ekspress.Pikem nimekiri www.sloleht.ee/index.aspx?id=181069

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Vot nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi! Huvitav, milline on nüüd nende majade staatus? Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate ehk kattevara. Ühe ja sama hulga EVP-de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, maad ja ettevõtteid. Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi, neid kel nõukogude ajal oli võimalus saada riigilt tasuta korter. Ja eelkõige polnud need eestlased, vaid mujalt tulnud pagulased. Ja kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid? Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm. tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=14860

Võrdse kohtlemise printsiipi rakendades peab tagasi andma vara mõlemale grupile, s.o. nii 1939. kui ka 1941. aastal lahkunud baltisakslastele. See tähendab omandireformi taasavamist, kus õigustatud subjektide hulka lülitatakse veel need tuhanded baltisakslased, 1939. aasta ümberasujad, kes Eesti seadusi aktsepteerides seni vara tagastamise taotlust ei esitanud. Teiseks, et omandireform kestab veel vähemalt 50 aastat, kuna tulevad ju uued kaebused isikutelt, kelle õigusi taas rikutakse.

Eesti, allkirjastades aastal 1991 Helsinki 1975 kokkulepped, tunnistas end Eesti NSV õigusjärgseks ja siit lähtub ka kogu tagastamise õiguspärasus.

Tegelikult tuleks ka Eesti riigi hakatuses tehtud maareform, millega mõisnikelt maad ära võeti. Küll saaks vast nalja, kui mõisnike sohilapsed ja nende järglased hakkavad oma esiisade varasid tagasi tahtma. See poleks mitte ainult materiaalne, vaid ka genealoogiline suurpulling!

Oleks see vast tore,saaks meie igavasse ellu ka veidi särtsu!

Kui lugeda Kesknädala kommentaariumi, siis järeldad paratamatult, et sundüürnike suurimaks õnnetuseks oli poolte Tallinna kinnisvaraomanike suguvõsade täielik hävitamine Vene ja saksa okupantide poolt. Oleksid kõik vanade majade omanikud elus, siis poleks Tallinna vanemates (ja paremates) asumites ühtegi korterit erastatud ja sundüürnikel poleks tekkinud vajadust ja võimalust võrrelda oma saatust üleöö miljonäriks saanud naabriga, kes alles eile oli temaga igas mõttes võrdne. Nüüd on käest libisenud võimalus ja sellest unistamine teinud tuhandetest inimestest zombied. Keegi ei paista soovivat normaalset lahendust ja Eesti keskmist elatustaset vaid kõigi meeled ja mõtted keerlevad korraks silme ees vilksatanud paruniseisuse ümber. Õigust saada jumalamuidu põllumehest ja kalurist 20 x rikkamaks on hakatud koguni inimõiguseks pidama. Millist tohutut jõudu peidab endas "kuri vaim".

Inimõigused ei ole jumalamuidu saadud rikkus, mis on 20 x suurem kaluri või põllumehe omast, vaid nad lähtuvad Põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiibist. Põhiseadus lähtub aga rahvusvahelisest õigusest. Miljonärideks oleks siis saanud migrantidest uusasumite elanikud, mitte põliselanikud. Ka kalurid või põllumehed said samuti erastada maad, kortereid ja ettevõtteid, muide!

Väga sisukas vaidlus. Tahaks näha, kui kaugele jõuab Eesti riik, sundüürnike lahendamata küsimus kui mädanev pind tagumikus.

majade omanikud eestimaale jäänud ja mitte ära jooksnud saba jalge vahel ja kodumaad reetes parema elu peale.. oleks ka eestimaa pisut teistsugune.. või võtnud omad majad kaasa , oleks nüüd vähem nagu jagada.. ja mägede elanikud said ju miljonärideks jumala muidu, niisiis nagu kohatu jätta see pool elanikkonnast vaatluse alt välja. Vabaturg teab muidugi ise, kust ta need omad korterid erastas ja ärastas..

vaevalt kellelgi endiste omanike vastu midagi on, need on õnneks ju surnud.. pigem mure ikka väga suure pärijate ringi suhtes, kuhu Pärimisseadus ei laiene, ei vana ega uus..lisaks hämarad lood endiste omanike testamentidega..

OMANDIREFORM JA OMANDIREFORMI LÄBIVIIMINE EESTI VABARIIGIS AASTATEL 1991 - 2004 R A P O R T Koostanud: Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjon, alates 8. aprillist k.a. Euroopa Kodanike Kaitse Instituut Eestis Riigivastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertgrupp Arendia Elita von Wolsky FF ctm@hot.ee A p r i l l 2004 T A L L I N N R a p o r t on valminud k o o s t ö ö s: Ameerika Ühendriikide Presidendi Administratsioon, Eesti Emade Liit, Eesti Keskerakonna Sundüürnike Kogu Ekspertkomisjon, Eesti Pensionäride Liit, Eesti Vähemusrahvuste Assamblee, Eesti Üürnike Ühendus, Euroopa Komisjoni Laienemise Direktoraat, Euroopa Komisjoni Peasekretär, Euroopa Komisjoni President, Euroopa Ombudsman, EV Justiitsministeerium, EV Kaitseministeerium, EV Kaitsepolitseiamet, EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, EV Peaminister, EV Politseiamet, EV Presidendi Kantselei, EV President, EV Riigiarhiiv, EV Riigikogu, EV Riigikohus, EV Riigikontroll, EV Riigiprokuratuur, EV Siseministeerium, EV Statistikaamet, EV Välisministeerium, EV Õiguskantsler, Harju Maavalitsus, Hiiu Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Järva Maavalitsus, Kirchlicher Suchdienst HOK, Korteriühistu Sütiste tee 36, Kredex SA, Kristliku Kultuuri Keskus, Lektüür Terra Mariana Kesk-Eesti osakond, Lääne Maavalitsus, Lääne-Viru Maavalitsus, NATO, Organization for Security and Co-operation in Europe, Peretalude Esindus, Perevägivalla Ohvrikeskus, Pärnu Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, Saksamaa Liitvabariigi Parlament, Saksamaa Liitvabariigi Presidendi Administratsioon, Saksamaa Liitvabariigi Riigiarhiiv, Saksamaa Liitvabariigi Kriminaalamet, Saksamaa Liitvabariigi Siseministeerium, Seltsing "Kaks Eestit", Tallinna Hooneregister, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnavolikogu, Tartu Maavalitsus, Vabade Kodanike Ühendus "Parteitute Blokk", Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon, Valga Maavalitsus, Vene Föderatsiooni Presidendi Administratsioon, Vene Föderatsiooni Riiklik Majandusarhiiv, Vene Föderatsiooni Välisministeerium, Võru Maavalitsus, ÜRO Inimõiguste Komisjon, ÜRO Rahvusvaheline Kriminaalkohus, ajakirjandus, eraisikud, eraarhiivid, saatkonnad. Täname koostööpartnereid! Demokraatiavastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjoni nimel Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky, majandusmagister 1 Riigivastaste Kuritegude Menetlemise Ekspertkomisjoni nimel Lemme Krimm 2 © 2004 Arendia Elita von Wolsky FF ISBN 9949-10-471-8 ISBN 9949-10-472-6 S I S U K O R D I PEATÜKK. OMANDIREFORMIGA KAASNENUST II PEATÜKK. ÜLDSÄTTED 9. Taustinformatsioon 10. Omandireformi eesmärk 11. Omandireformi seadusandlik baas ja seadusandluse koherents e. koostoime 12. Omandireformi rakendamine 13. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi sotsiaal-majandulik baas - omandireformi tulemus III PEATÜKK. NÄITEID 14. Mõningaid näiteid omandireformi ebaseduslikust läbiviimisest 6 Näide 1. Korteriühingute vara temaatika Näide 2. Saksamaale ümberasunute temaatika Näide 3. Maade erastamine Näide 4. ORAS sisemisest vastuolust IV PEATÜKK. ORAS RAKENDUSÜKSUSED 15. Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise Komisjonid (ÕVVTK komisjonid) - peamised ORAS rakendusüksused, kust vead on alguse saanud 16. EV Erakondade programmilised ülesanded 17. Riigi julgeoleku ja järelvalveinstitutsioonid 18. Ebaseaduslikud otsused ja nende vaidlustamine kohtus 19. Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid 20. Raport põhineb EV-s kehtival seadusandlusel, mis on kooskõlla viidud rahvusvaheliste lepetega, rahvusvahelistel lepetel ja allpool loetletud arhiivide materjalidel ning riigijuhtide seisukohtadel I PEATÜKK. OMANDIREFORMIGA KAASNENUST 1. Ca 80 000 ebaseaduslikult kodust ilma jäänud või jäämas perekonda3 sh. lapsed, täisealised, vanurid, rikkudes õigust kodule, laste õigusi jt. inimõigusi e. viidi läbi sotsiaalne genotsiid. 2. Üle 850 000 000 EUR (Kaheksasada viiskümmend miljonit eurot)4 eest kinnisvara (st. hooned, rajatised ja maa), mis on sattunud ebaseaduslikku omandisse5. 3. Üle 65 000 000 EUR (Kuuskümmend viis miljonit eurot) eest ebaseaduslikult välja makstud EVP6 -sid kinnisvara ja aktsiate eest. 4. Ca 130 000 000 EUR (Ükssada kolmkümmend miljonit eurot) eest EV pinnal elavate elanike arvel ehitatud või ehitamisel olevat elamispinda, et asustada ebaseaduslikult väljatõstetud elanikega. Samas riigi poolt maksudena kogutud sihtotstarbelisi vahendeid pole kasutatud elamumajanduse väljaarendamiseks. 5. Moodustati Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise Komisjonid kohtute õigustes, millega rikuti EV Põhiseadust. 6. Arvukalt on toime pandud kohtukuritegusid kinnistades ebaseaduslikult tagastatud vara ebaseaduslikku omandisse. 7. Tervist mõjutavad majanduslikest teguritest enam sotsiaalpsühholoogilised faktorid. Eesti on üks varajasema suremusega Euroopa riike7. 8. OMANDIREFORMI RAKENDAMISE KÄIGUS TÕSTETI AASTATEL 1991-2004 EBASEDUSLIKU MATERIAALSE OMANDI HANKIMINE JA KINNISTAMINE KÕRGEMALE KEHTIVAST SEADUSANDLUSEST JA INIMESEST KUI SUBJEKTIST VAATAMATA SELLELE, ET INIMESEL ON SISERIIKLIKEST JA RAHVUSVAHELISTEST SEADUSTEST LÄHTUVALT ÕIGUS KODULE JA SELLE PUUTUMATUSELE8. 8.1. Omandireform ja selle läbiviimine pole kooskõlas EV Põhiseadusega. Käsitletava perioodi jooksul on eiratud ja jätkuvalt eiratakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: 1) Õiguskindluse printsiipi § 3; 2) Õiguspärase ootuse printsiipi § 10; 3) Võrdse kohtlemise printsiipi § 12, mille tulemusena on rikutud EV Põhiseaduse üheksat paragrahvi I p.§3, II p.§ 9, §10, §12, §13, §15, § 25,§ 32, §33. 8.2. Omandireformi elluviimisel POLE KINNI PEETUD ei kehtivast siseriiklikust ega rahvusvahelisest seadusandlusest - tulemuseks: holokaust oma maa ja rahva vastu. 8.3. Kodudest on seadusi rikkudes välja tõstetud hinnanguliselt SADU TUHDANDEID INIMESI PEREKONNITI, rikkudes õigust kodule, laste õigusi jt. inimõigusi, kannatanud on suuremal või vähemal määral ca 80 000 peret, e. iga kuues EV territooriumil elav isik. 8.4. Eesti Vabariik on rahvastiku arvu kahanemise suhtarvu poolest esikohal maailmas. Alates taasiseseisvumisest aastal 1991 on EV territooriumilt lahkunud ca 140 000 inimest s.o iga kümnes elanik.. 8.5. ÜRO uuringud näitavad, et 80% Eesti Vabariigi kooliõpilastest soovib pärast kooli lõpetamist suunduda tööle mõnda välisriiki. 8.6. Ligi 1/4 elanikkonnast elab allpool vaesusmiinimumi ja pidevalt suureneb n.ö. "prügikastiinimeste" arv ka nende isikute arvelt, kes on oma kodudest ebaseaduslike kohtuotsustega välja tõstetud. 8.7. Enesetappude suhtarvu, tuberkuloosi ja AIDS-i leviku ja negatiivse iibe poolest on Eesti maailmas esirinnas. 8.8. Äärealadel lahkutakse massiliselt korteritest, kus ei suudeta tasuda korruptiivselt tõstetud hindadega kommunaalteenuste eest, jättes võlgades korterid tühjana seisma, mis suuresti tuleneb ebaseaduslikust privatiseerimisest. 8.9. Ees ootab järgmine seadusjärgsest omandamisõigusest ilmajäetud perede väljatõstmislaine, kus ebaseaduslikku omandisse antud korterite üürihindu planeeritakse lasta vabaks. 8.10. Sakraalehituste ebaõige ja ebaseaduslik "jaotamine" ja "tagastamine" on tekitanud pingeid siseriiklikult ja alla viinud Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. 8.11. Alates oktoobrist 2002 kestab seadusvaakum, kus Riigikogu tühistas ORAS § 7 lg 3 vastuolus olevaks Põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ja § 14 nende koostoimes. Ükski riigiinstitutsioon pole oma seisukohta välja öelnud, kui pikaks võib seadusvaakum venida, samal ajal tõstetakse inimesi jätkuvalt välja nende seadusjärgsetest kodudest. 8.12. Massiliselt on toime pandud ebasedauslikke tagastamisi ja läbi viidud ebaseduslikke erastamisi, mille tulemusel on aastatel 1991-2004 toime pandud ja pannakse jätkuvalt toime inimsusevastaseid kuritegusid. Samas tuleb tõdeda, et üheski Euroopa riigis pole seni veel loodud pretsedenti, kus välja petetud kinnisvara oleks jäädavalt varga omandisse jäänud. II PEATÜKK. ÜLDSÄTTED 9. Taustinformatsioon Esimene Omandireformi Aluste Seaduse (ORAS) terviktekst võeti vastu 1991.aasta juuni kuus, mil Eesti Vabariik kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Sotsiaal-majanduslikult formatsioonilt kuulus Eesti Vabariik sotsialismileeri. Seadus võeti vastu EV Ülemnõukogu poolt ja kinnitati EV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, tänase EV presidendi hr. Arnold Rüütli poolt. Teine ORAS terviktekst võeti vastu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1994.aastal, kui Eesti Vabariik oli asunud kapitalistlikule sotsiaal-majanduslikule arenguteele president Lennart Meri ametisoleku ajal. Kolmas ORAS terviktekst võeti vastu 1997.aastal, samuti president Lennart Meri ametisoleku ajal. 10. Omandireformi eesmärk9 Omandireformi eesmärk on sõnastatud Omandireformi Aluste Seaduse § 2 (1) Omandireformi eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. (2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele EI TOHI KAHJUSTADA TEISTE ISIKUTE SEADUSEGA KAITSTUD HUVE EGA TEKITADA UUT ÜLEKOHUT. 11. Omandireformi seadusandlik baas ja seadusandluse koherents e. koostoime 11.1. Eesti Vabariigi kui riigi alusdokument on Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kõik EV territooriumil kehtivad seadused peavad olema kooskõlas Põhiseadusega. Põhiseadus on omakorda viidud kooskõlla rahvusvaheliste õigusaktidega, sh. inimõiguste kontseptsiooni osas. 11.2. Omandireformi läbiviimise ALUSEKS Eesti Vabariigis on Omandireformi Aluste Seadus (ORAS - vt. RT I 1997, nr 27, Art391; RT I 1994, 38, 617; RT 1991, 21, 257). Kõik omandireformialased alama astme seadused peavad lähtuma ORAS-est ja olema KOOSKÕLAS Põhiseadusega. 11.3. Lisaks ORAS-ele on vastu võetud ca 100 alama astme seadust ja seaduse muudatust ning teisi seadusandlikke akte omandireformiga seotuna, millest suur osa pole kooskõlas ei EV Põhiseadusega, ORAS-ega ega rahvusvaheliste lepetega. 11.4. Euroopa Liidu "Konventsioon Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitseks", mis esmalt kirjutati alla EV täitevvõimu esindaja poolt ning seejärel saadeti Parlamenti ratifitseerimiseks, sai parlamendis endale lisaklauslid, ning EV president kinnitas Konventsiooni lisaklauslitega, mis võimalab rikkuda EV territooriumil elavate inimeste põhiõigusi.10 12. Omandireformi rakendamine Omandireformi tagab Vabariigi valitsus, kes määrab omandireformi erinevate valdkondade eest vastutavad ministrid. Kohalikud omavalitsused teevad omandireformi läbiviimisel seaduses ja seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud toimingud. 13. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi sotsiaal-majandulik baas - omandireformi tulemus Omandireformi ja selle läbiviimist, kui protsessi, peab siinne rahvas põhjendatult kogu taastekkinud Eesti Vabariigi sotsiaal-majandusliku baasi moodustumise aluseks. III PEATÜKK. NÄITEID 14. Mõningaid näiteid omandireformi ebaseduslikust läbiviimisest Näide 1. Korteriühingute vara temaatika 1) Korteriühingud on asutatud Korterite aktsiaseltside seaduse11 alusel, millega on sätestatud, et korteriühingud on ÄRIÜHINGUD. 2) Korterite aktsiaseltside seadus12 : §1 Korterite aktsiaseltsi eesmärgiks on ehitada või omandada maju selleks, et anda kõik või suurem osa nende majade elu- ning ärikorterite pindalast oma AKTSIONÄRIDELE kasutamiseks. / Korterite aktsiaseltsile kohaldatakse üldised aktsiaseltside kohta maksvad eeskirjad, kuivõrd alljärgnevatest paragrahvidest ei järeldu teisiti. § 2 Korterite AKTSIAD on kõik nimelised. / Iga aktsia, vastavalt põhikirjale kas üksikult või koos teiste aktsiatega, annab AKTSIONÄRILE ÕIGUSE KASUTADA TEATUD KORTERIT SELTSI MAJAS. … 3) Seega korteriühingud, kui ÄRIÜHINGUD, pole ORAS § 6 (Vara õigusvastase võõrandamise mõiste) ega § 7 (Õigusvastaselt võõrandatud vara endised omanikud omandireformi õigustatud subjektidena) mõistes omandireformi õigustatud subjektid. Seetõttu ei saa korteriühingute vara puhul olla omandireformi subjektiks kes tahes muu juriidiline või füüsiline isik (vt. EV Põhiseadus). 4) Korteriühingute vara pole kunagi natsionaliseeritud. Vt. RT Nr. 89 Art 870 Natsionaliseerimise korraldamise seadus. 1.aug.1940 . § 12 Natsionaliseeritud aktsiaseltside ja osaühingute aktsiad ja osatähed loetakse natsionaliseerumise teostumisest alates riigi omanduseks. / Aktsiate ja osatähtede omanikud on kohustatud need esitama Majandusministeeriumile Majandusministri poolt määrataval tähtajal. Esitamata aktsiad ja osatähed loetakse kadumaläinuks. / Vahekordade korraldamine riigi ja endiste aktsionäride ning osanike vahel riigi omanduseks üle läinud aktsiate ning osatähtede alusel lahendatakse eriseadusega. RT Nr 96 7.aug.1940 Art 951 Riigikapitali osavõtul seni eraettevõtetena tegutsenud ettevõtete aktsiate ja osatähtede esitamise määrus. § 1 Riigi ettevõteteks tunnistatud riigikapitali osavõtul seni eraettevõtetena tegutsenud aktsiaseltside ja osaühingute aktsiate või osatähtede senised omanikud on kohustatud need andma või saatma tähitud kirjas Majandusministeeriumile hiljemalt 15.augustiks 1940. Vastuvõetud aktsiate ja osatähtede kohta antakse nende esitajale kviitung. Nimetatud toiminguid korteriühingute varaga tehtud pole, mistõttu pole ka toime pandud natsionaliseerimist. 5) Korteriühingute vara pinnal elanud elanikke pole represseeritud selle tõttu, et nad on elanud korteriühingute pinnal. 6) Korteriühingud ehitati obroki maale13 Eesti Vabariigi laenuga, mis jäi riigile tasumata, seega RIIGILT VÄLJA OSTMATA. 7) RIIGILAENUGA EHITATUD korteriühingud likvideeriti 1956.aastal, kuna laen oli tasumata ja nad ei täitnud põhikirja. Vastavalt ORAS § 3 Omandireformi sisu ja objekt . lg (1) Omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse vaid ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD VARA. Näite 1 järeldus: Korteriühingute vara on 100% ulatuses valesti "tagastatud", millega kas tahtlikult, ametiseisundit kuritarvitades, või tahtmatult, ametialasest küündimatusest, "tagastati" ilma nõudeõiguseta isikutele kinnistuid, tekitades massilise ebaseadusliku sundüürnike probleemi. Näide 2. Saksamaale ümberasunute temaatika Saksamaale ümberasujad pole ORAS § 6 mõistes omandireformi subjektid. Eesti riigil ei lasu kohustust vabatahtlikult 1939. ja 1941.aastal Saksamaale lepingute alusel lahkunud isikute suhtes. Nõukogude Liit tegi suuri makseid Saksamaale 1941. aastal kompenseerimaks Saksamaale lahkunutele vara. Saksamaa Liitvabariigi juhtivad riigitegelased on korduvalt rõhutanud oma ametlikes kirjades, et neil ei ole Eesti Riigi vastu mingeid varalisi nõudmisi. Sõja alustajatena kaotasid nad sõja ja IGASUGUSED varalised nõudmised tollest perioodist on lootusetult aegunud. Küll aga need isikud ja nende pärijad, kes on mitu korda eri riikidest saanud kompensatsiooni, on kohustatud Saksa riigile raha tagastama14. Teema on põhjalikult leidnud käsitlemist EV Riigikogu liikmetele saadetud elektronkirjas, mis on kättesaadav aadressil www.hot.ee/.... Sellele vaatamata on suures ulatuse n.ö. teistkordselt "tagastatud" kinnisvara nõudeõiguseta isikutele, kes lahkusid vabatahtlikult lepingute alusel Eesti territooriumilt15. Analoogilises küsimuses esitasid maadest ilma jäänud sakslased oma riigile hiiglasliku maksenõude, mis mõisteti välja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt16. Näite 2 järeldus: Riigi poolne nõrk järelvalve on teinud võimalikuks massilised ebaseaduslikud kinnivaratehingud, mis on kaasa toonud arvukalt sundüürnikke, kahjustanud rahva vaimset ja füüsilist tervist ja viinud alla Eesti Vabariigi mainet rahvusvahelisel tasandil. Näide 3. Maade erastamine 1) Maa erastamise ostueesõigusega isikud esitavad nõuetekohase avalduse omavalitsusüksusele (hoonete juurde kuuluv pind, põllumajandusmaa jms.) 2) Omavalitsusüksus annab välja tõendi, et maadele pole laekunud tähtaegselt tagastamistaotlust või kinnitab nimekirja maadest, mis on saadaval erastamiseks. 3) Omavalitsusüksus "joonistab" krundilt välja tüki, mida siis "tagastab" või laseb erastada "oma inimestel" (näit. volikogu liikmetel). 4) Nõuetekohase avalduse esitanud isikud esitavad kaebuse esimese astme kohtusse, kus see jäetakse rahuldamata. Teise astme kohus jätab samuti seadusjärgse apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus, kui kolmanda astme kohus, lükkab kassatsioonkaebuse läbivaatamata kujul tagasi st.: ei anna mentelusluba. Näite 3 järeldus: Omavalitsusüksused koostöös kohtuvõimudega "kinnistavad" ebaseaduslikud otsused, mille tulemusena pannakse toime arvukalt kohtukuritegusid. Näide 4. ORAS sisemisest vastuolust Paljud perekonnad hoidsid oma rahalisi sääste EV pankades 20.saj. esimesel poolel. Neid hoiuseid laenasid pangad omakorda välja EV riigigarantiiga. Nende hoiustega ehitati näit. Korteriühistute majad, rajati asundustalusid jm. ORAS seadusega ei tunnistatud enam hoiuseid ega panku usaldanud hoiustajate õigusi, kuid laenuga ehitatud kinnisvara loeti ilma laenu tagasimaksmise nõudeta laenajate omandisse, millega tekitati olukord, kus need, kelle raha eest kinnisvara ehitati jäid ilma oma rahast ja need kellel oli kinnimaksmata laen tehti seadusjärgseteks omanikeks. Näite 4 järeldus: Omandireformi käigus "kingiti" laias ulatuses ühiskonnale kuuluvat vara nõudeõiguseta kitsale ringile isikutele. Ebaseaduslikud erastamised - tulenevad näidetes 1., 2., 3. ja 4 esitatud ebaseaduslikest tehingutet. IV PEATÜKK. ORAS RAKENDUSÜKSUSED 15. Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise Komisjonid (ÕVVTK komisjonid)- peamised ORAS rakendusüksused, kust vead on alguse saanud ÕVVTK komisjonide moodustamisega tekitati kohtute õigustes olevad institutsioonid, olukord mis on vastuolus EVs kehtiva ülima seadusandliku dokumendi - EV Põhiseadusega. ÕVVTK komisjonid üle kogu Eesti Vabariigi on teinud arvukalt kas tahtlikult või tahtmatult valesid tagastamisotsuseid, millede tagasipööramiseks on ainuke rakendusse jõudnud tee seni olnud üksikjuhtudega kohtutes käimine. 16. EV Erakondade programmilised ülesanded Kõik Eesti Vabariigis registreeritud erakonnad on deklareerinud kohustust lähtuda oma poliitilises tegevuses Põhiseadusest. Seega on nad kõik liitlased antud küsimuse lahendamisel. Koostööpartnerid on: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei, Isamaaliit, Iseseisvuspartei, Keskkerakond, Kristlik Rahvapartei, Rahvaliit, Reformierakond, Res Publica, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vene Erakond Eestis. 17. Riigi julgeoleku ja järelvalveinstitutsioonid President, õiguskantsler, peaminister, justiitsminister, siseminister, Politseiamet, Kaitsepolitseiamet, Riigiprokuratuur, Riigikontroll on õigusnormidest kinnipidamist kontrollinud, tuvastanud seaduserikkumisi, pole aga ebaseaduslikke sätteid tühistanud ega teo toimepanijaid vastutusele võtnud. Ükski riigiinstitutsioon pole kas tahtnud või suutnud reageerida, et pöörata kuritegelik ebaseaduslik olukord seaduse kohaseks. Linnavalitsuste põhimäärused kohustavad linnavalitsusi tühistama ebaseaduslikud otsused ja korraldused nende ilmnemisel. Seda aga pole tehtud kordagi. Toimitud on vaid kohtuotsuse ajendil. 18. Ebaseaduslikud otsused ja nende vaidlustamine kohtus Vastavalt Põhiseadusele on Eesti kohtusüsteem 3-e astmeline, tegelikkuses on aga Riigikohtu juures asuv institutsioon, kelle pädevuses on menetlusloa andmine, neljas aste, millest tulenevalt paljud kohtuvaidlused ei ole jõudnud Riigikohtu saali ja on suundunud rahvusvahelistesse kohtutesse sh. Euroopa Kohtusse, ÜRO Kriminaalkohtusse jm. Samal ajal on arvukalt ühesugute baasandmetega kohtulahendid nii Haldus-, Ringkonna- kui Riigikohtus, mis on üksteisega risti vastukäivad. 19. Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid Rahvusvahelised järelvalveinstitutsioonid jälgivad Eestis toimuvat oma vaatlejate kaudu, et lülituda pärast Eesti liitumist ühisesse Euroopa majandus- ja õigusruumi, mil asutakse selgitama ja likvideerima põhjuseid st. ka süüdlaste väljatoomist ja suunama Eesti õigusorganite tähelepanu süüdlaste õiglasel karistamisel. 20. Raport põhineb EV-s kehtival seadusandlusel, mis on kooskõlla viidud rahvusvaheliste lepetega, rahvusvahelistel lepetel ja allpool loetletud arhiivide materjalidel ning riigijuhtide seisukohtadel 20.1. EV õiguskantsler 20.2. EV Riigiarhiiv 20.3. Tallinna Linnaarhiiv 20.4. Tallinna Linnavalitsuse arhiiv 20.5. Arhiv vne`snei politiki Rossiiskoi Federatsii 20.6. Rossiiskii Gosudarstvennõi Arhiv Ekonomiki 20.7. Saksamaa Liitvabariigi president 20.8. Der Präsident Des Deutschen Bundestages 20.9. Bundesarhiiv 20.10. Kirchlicher Suchdienst HOK 20.11. Eraarhiivid Vabandame ette võimalike ebatäpsuste pärast tekstis. Samas palume teada anda võimalikest salajastest kokkulepetest, mis takistavad EVs riigivande andnud ametnikel ametiülesandeid täitmast läbipaistvalt vastavalt antud ametivandele ja lihtkodanikele arusaadavalt nii, nagu on arusaadav Põhiseaduses. Täiendused ja parandused palume saata: ctm@hot.ee Soovi korral võite osaleda Raporti väljaandmisega seotud kulude katmisel: Nordea Pank Eesti Filiaal MTÜ Arendia Elita von Wolsky FF 17000394851 EEK 17000394864 EUR 17000394877 GBR 17000394893 USD S.W.I.F.T. aadress: in favour of NDEAAEE2X Koostajad MÄRKUSED 1. Allakirjutanu pole kuulunud Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse ega ühessegi repressiivorganisse. 2. Allakirjutanu pole kuulunud Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse ega ühessegi repressiivorganisse. 3. Omavalitsusüksuste infobaaside andmetel 4. Arvestades praegu EV-s kehtivaid kinnisvarahindu. 5. Arvestustest on välja jäetud sakraalehitiste väärtused. 6. EVP - erastamisväärtpaber, millega kompenseeriti inimestele nõukogude reziimi ajal töötatud aeg (1 tööaasta = 19 EUR) ja kompenseeriti kompenseerimistaotluste alusel kinnisvara. 7. Eesti Päevaleht 17.02.2004 A.Kasmel "Haiged inimesed või haige ühiskond". 8. Vt. EV Põhiseadus, Euroopa Liidu Inimõiguste Konventsioon, Lapse Õiguste Konventsioon jt. seadusandlikud aktid. 9. Eesti Vabariigi Omandireformi Aluste Seadus. 10. EV Riigikogu arhiiv nimistu 2, säilik 1099. 11. Korterite aktsiaseltside seadus. Riigi Teataja 16.dets.1930 Nr. 98 Art 639 lk. 997-999. 12. Korterite aktsiaseltside seadus. Riigi Teataja 16.dets.1930 Nr. 98 Art 639 lk. 997-999. 13. Obroki maa - maa, mis anti kasutada iga-aastase maamaksu eest. 14. Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi kiri Gz.:503-553.32 EST, 15. Saksamaa LV president Wolfgang Thierse kiri 23.06.2000 jt. Justiitskuritegu. Baltisakslastele vara tagasi e. Molotovi-Ribbentropi pakt nr 2. 1939-1941. 1999-2000. Tallinn 2000, 104 lk. 16. Euronews 23.jaanuar 2004. ctm@hot.ee

Kas kõigi keskerakondlaste meelest reetsid 1941 ja 1949 aastate küüditatud kodumaa jättes hooletult maha oma vara? Muuseas, vangilaagrites surnud ja hukatud inimesed oleks võimaluse korral oma vara testamendiga pärandanud kas sõpradele või kaugematele sugulastele. Sellest, et nad seda teha ei saanud, ei tulene ühegi üürniku õigus kasutatavat vara endale saada. See on absoluutselt vale vagu, mida Keskerakond näiliselt sundüürnike huvides künnab. Mida enam sellist moonaka-mõisavarga jora aetakse, seda hullemini ühiskond sundüürnikesse suhtuma hakkab. Mina pean sundüürnikkke samuti süüta kannatajateks ja nõuan neile nede osa riigivarast, kuid Keskerakond õhutab sundüürnikke teiste eraisikute vara ihkama ja eesti ühiskonnas sajandeid kehtinud kõlblusnorme eirama. Vara tagastamises omanikele pole kunagi midagi põhimõtteliselt valesti (eksida saab vaid detailides), kuid ühisvara ebavõrdne jagamine on juba põhimõtteliselt kõlblusetu. Kogu see tants restitutsiooni ümber pole muud kui suitsukate õigustamaks mittemidagitegemist erastamise hiigelvigade korrigeerimiseks. Erastamise vigades on süüdi kõik eesti poliitikud. Süüdistades ainult mõnesid neist, õigustate te tahtmatult teisi. Eluruumide ja maa soodushinnaga erastamist jätkates ainult suurendatakse ebaõiglust ja ebavõrdsust ning soodustatakse organiseeritud kuritegevuse arengut. Sundüürnike äraunustamist saab materjaalselt heastada, kuid seda ei tohiks mingil juhul teha omandireformi koletuslikku erastamisosa jätkates.

Seda ongi vaja heastada!

Miks ei tohi sundüürnike materjaalset hüvitamist teha omandireformi jätkuna? Pealegi baltisakslased jt. ootavad oma järge!

Sest omandireform jagas kõdupeldiku kasutajale selle peldiku ja lossikasutajale lossi. Muuseas varade tagastamine on varade erastamisest sootuks erinev asi. Baltisakslased, ja muu selline ei puutu siia. Kellegi üürniku soov saada saksa korter endale ei ole tagastamisvaidlusega absoluutselt seotud. Riik võib sakste varaga käituda nagu Tallinna Linnavolikogu Kopli liinidega: ei erasta üürnikele, vaid müüb arendajale.

Ühe ja sama hulga EVP -de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, ettevõtteid ja maad. Kuna nii on seaduses kirjas, siis nii ka jätkub. Linna volikogu ei erastanud Kopli liine, aga elanikele muretseb munitsipalkorterid, mida hiljem ka erastada saab. Saksa korterid ei kuulu praegu riigile vaid omavalitsustele.Riik saab võtta ainult seisukoha, kas võib tagastada või mitte. Omandireformiga seotu on antud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustada.