1940ndal poleks lisavägede piiriületust ära hoidnud ükski jutt ükskõik mis stiilis; käis maailmasõda, sakslased olid just võtmas Pariisi ning N Liit järgides oma kontseptsiooni sõdida vaenlasega väljaspoole omi (seniseid) piire ning kasutades sakslastega sõlmitud pakti lisaprotokollides antud võimalust, annekteerinuks Baltimaad igal juhul;

üleskutse vastupanule toonuks sellal kaasa just need tagajärjed, mis olid 1944nda aasta pöördumisel sm Laiapea järgi: langenuks palju mehi aga nõukogude võimu ei õnnestunuks eemal hoida;

1944nda aasta pöördumist koonduda Eesti kaitsmiseks Adolfi Hitleri lipu alla (Adolf oli maavägede ülemjuhataja) võib pidada haige ja vana mehe eksituseks (sakslaste valelubadused kaitsta Eestit?); sakslased oli sõja kaotanud juba ammu, tegelikult alates USA sõttaastumisest 1941. aasta lõpul, nende hoog idarindel murti 1943. aasta suve rasketes lahingutes ning 1944 aastal taganeti juba kõikjal

Soome president kutsus oma rahva õigel ajal relvadele ja hoolimata ohvritest säilitas see rahvas oma eneseväärikuse kogu maailma silmis. Meie omad korjasid rahvalt hoolsalt relvi ära ja nüüd tahab grupp ullikesi selle eest Pätsile ausammast teha.

Eesti ei ole Soome ei ajaloolt (autonoomne alates 1809ndast) ega vastupanuvõimelt; kui Sa vähegi mõtleksid, mõistaksid, et seda tulemust mida soomlased poleks me saavutanud iialgi

P. S. Soome loodab ka tänu iseendale, lubamata enda maale võõrriikide baase

Mõtlen et miks praegu sotsid ja meie president Pätsi nii kiruvad Ilmselt sotside südametunnistus pakitseb Minu isa jutustas et Päts oli veel Eestis kui sotsdemokraadid juba seisid Zdanovi juures järjekorras et mõni võimuotsake saada Mõned saidki ainult vaesekesed ei teadnud et vana Joosepile oli sõna sotsdemokraat nagu sõimusõna nja mõnigi sots pisteti hoopis laagrisse

Ei oleks 1934. a vaja olnud vabadussõjalasi represseerida ja vangi toppida. Lõpuks jäidki iseenda vanuritarkus +lödipüksid sotsid. Kas rahvalt luba küsiti?

räägi siis, mismoodi vapsid Eesti päästnud oleksid?

pidas Pätsi pätiks ja seda ta oli.

tänapäeva reeturid üritavad Eesti ülesehitaja sõimamise ja seeläbi kogu I vabariigi pisendamise kaudu end maskeerida varjamaks olukorda, kus iseseisvat Eestit enam pole – kõik on juba maha müüdud;

ehk nagu ütleb Tsipko: kunagiste liiduvabariikide jaoks tähendas iseseisvus iseseisvust Venemaa suhtes; samas oldi oma iseseisvust suurima heameelega ära andma kellele tahes, ainult et ei oleks venelast

poleks pärast targutamisi, tuleb ALATI võidelda agressori ja okupandi vastu! Mõrvar on mõrvar, pole olemas head ega halba mõrvarit.

ambrasuurile viskumine on muidugi õilis kuid siiski enesetapjalik; sobib rohkem surmavalt haavatud sõdurile;

baasiväed peksti välja aasta hiljem, nii et sinine suits taga, siis kui ainuke kättesaadav välisabi, mis ju etteennustatav oli, siiamaile jõudis

Eesti, Läti ja Leedu valitsused lootsid neutraalsusele. Suurele idanaabrile loeb ainult jõud. Ka Ukraina on neutraalne, mida Venemaa püüab idast vallutada Ainult Türkmenistan on suutnud kaitsta oma neutraalsust, pole kuulda olnud Vene dessandist.

ametliku neutraliteedi kõrval olid ka välispoliitilised orientatsioonid: esiti Inglise, aga pärast 1935ndat Saksa; seega neutraliteedile eriti ei loodetud kuigi seda vahetavahel deklareeriti;

„Eesti saadiku Berliinis Friedrich Akeli nimetamine uueks välisministriks [1936] tähendas ühtlasi Saksa orientatsiooni algust. ... Eestit külastas suur hulk saksa ohvitsere, ... Aastatel 1937 – 38 osalesid Eesti ohvitserid Saksa sõjaväemanöövritel“, kirjutab Martti Turtola;

alates natsionaalsotsialistide võimuletulekust Saksamaal oli ju selge, et maailm soovitakse ümber jaotada; moodustus Berliin-Rooma-Tokio telg, millega ühtlasi oli kolm tulevast maailmavalitsejat ära nimetatud; ja nagu näha puuduvad valitsejate hulgas anglosaksi riigid, rääkimata Venemaast; seepärast, kui Adolf Moskva peale läks, andsidki inglased ja ameeriklased talle viivitamatult abi, sest Venemaa langemine oleks ühtlasi tähendanud nende endi lõppu; Adolf mõistis ainult jõudu ja ainult see sundiski teda lõpuks püstolit suhu panema;

selles kontekstis on nii Molotov-Ribbentropi pakt kui Baltimaade annekteerimine juba hoogu koguva maailmasõja algfaasis vaid otsustavateks heitlusteks valmistuvate suurriikide manöövrid endale parema lähtepositsiooni saamiseks ning nõnda neid omal ajal ka mõisteti; 1940nda aasta juunisündmused Eesti maailmas erilist tähelepanu ei äratanud

Uluotsa ei tohiks süüdistada tuulelipluses, ehkki tema ütlustest ja kõnedest võib ka nii aru saada. Tegu on ju kiiresti muutuva olukorraga Eesti ümbruses ja kaugemalgi. Käis ju II maailmasõda. Eestil ja eestlastel olid juba enne selle algust ainult kas halvad või väga halvad valikud, kui neidki. Uluots lootis ilmsesti, et tema pakutud valikud polnud need kõige halvemad.

Ristija Johannese sünnipäev!

Me võime ju tosinate kaupa artikleid kirjutada, kes mida tegi õieti või valesti.
Eesti on tegelikult vasallriik ja ellujäämiseks me olemegi kord ühele või teisele poole kaldu.
!9.nov.1919a. DAILY HERALD kirjutas -Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelisteks mängudeks.
Churchill mõistab suurepäraselt, et NSVL peab olema Balti mere ida kalda peremeheks.
See jutt oli enne II M.sõda, kus maailma peremeheks oli Suurbritannia. Peale sõda on maailma peremeheks saanud USA ja tema liigutab nüüd malenuppe.

metsakolka ekspert, nagu alati, ajab üldist möla ja puistab teemasse mittehaakuvaid fraase;

nagu siingi: peale Vabadussõja lõppu, oli Eesti vaba valima kas Vene, Inglise või Balti orientatsiooni ja kõiki neid ka katsetati; ja nimelt:
esmalt orienteeruti Vene turule, keegi ei tulnud meid selles keelama kuid pärast mõnd aastat asi siiski hääbus ja seda Vene poliitiliste seisukohtade muutuste tõttu;
Inglise orientatsioon kestis meil kuni 35ndani, mil Inglise – Saksa mereväekokkulepe andis Läänemere Saksa mõjupiirkonda millest lähtuvalt polnud ju enam mingit alust loota hädas brittide eskaadrile nagu Vabadussõjas;
püüti luua ka Balti liitu (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome), millest aga ei saanud asja Soome huvipuuduse ja Poola – Leedu vastuolude tõttu, mitte seepärast, et keegi seda oleks lausa keelanud teha;

mis aga Ameerikasse puutub, siis Pax Americana aeg on läbi, USA juhib veel vaid Lääne tsivilisatsiooni, kui sedagi, lubades tõmbuda isolatsionalismi; tänane maailm on juba multipolaarne

Lp E. Impieger. Intriigi püüab siin tõsta ainult loo autor, kõrvutades poliitiku erinevaid väljaütlemisi siis ja nüüd; poliitik oma avalikes sõnavõttudes aga ongi sageli (kui mitte alati) vastuoluline; tema räägib seda, mida (rahvale) vaja (rääkida); et asi selgem oleks: millise popurrii saaks kokku panna näiteks A. Rüütligi esinemistest!, kuigi ta isegi annektsiooni ajal hoidis kõrgel Eesti lippu, võideldes meie maaelu ja selle kaudu rahva säilimise eest ning täna, erinevalt brüsseli pededest, on ta hoopis EKRE auesimees;

niisiis, 1935nda aasta Saksa- Inglise mereväekokkulepe andis Läänemere Saksa mõjusfääri ning meie lootused Briti eskaadrile appitulekule hädas nagu vanasti võis maha matta; tuli hakata otsima uut garanti ning kuna me kartsima Venemaad rohkem kui Saksamaad siis valisime Saksa; Eesti sadamaid hakkasid külastama sakslaste sõjalaevad, nende maavägede staabiülem viidi isegi Eesti – Vene piiri väisama ning koostööd edendama saabus ka Abwehri ülem Canaris; meie poolt lähetati Saksamaale kolonel Masing ning teisigi ohvitsere;

kui nüüd Saksamaa sõlmis taktikalistel kaalutluste Venemaaga pakti, vältimaks sõda kahel rindel, kas te arvate, et Eesti juhtkond ei tabanud siis ära, et pakt on vaid manööver, sõjakäik itta sakslaste poolt tuleb niikuinii; sellest, et tuleb, võis muide iga matski aru saada, kui pani tähele sellist olulist sündmust nagu baltisakslast sõja jalust ära kutsumine;

seega, Eesti poliitiline juhtkond, hinnates poliitilisi võitlusi Euroopas ja maailmas üldjoones õigesti, võttis vastu nende arengutega kooskõlas oleva otsuse: lubada baasiväed võidulootuseta lahinguteta riiki ja lasta need välja peksta hoopis sakslastel, neid ise kõrvalt abistades; nagu teame, nõnda ka läks kuigi teatava hilinemisega, põhjustatud sakslastele vaheletulnud Balkani kampaaniast;

mis aga Ulutotsa 44nda aasta esinemistesse puutub, siis nagu eespool öeldud, on sellal juba tegemist eksitusega vana ja haige poliitiku poolt; mees mängib partiid endiselt nii, nagu oleks Saksa kaart trump kuigi ta ei ole seda juba mõnda aega

Keegi kaunishing nimetas neutraalseks moodustist Ukraina NSV elik Nõukogude Ukraina. Esmalt teeb selgeks mida kujutab endast üüratu Ääremaa too Lenini, Trotski, Stalini kokkuklopsitud moodustis sekka veel keegi Nikita ja alles siis skriibama ja nn neutraalsusest. Kust otsast on neutraal uniaadist kreekakatoliiklane ja Donbassi vatnik? Madjar tuhande-aastasest Ungari riigist ja kasak Metsikul Väljal?

Ütles hoopis teisiti Päts oli esimene Eesti Wabariigi president ja tegi palju oma rahva heaks . Usun oma isa ,ainult kommunistlik lurjus võib solvata president Pätsi

To nemo. Metsakolka eksperdina siin kommentaariumis ei pea ma välja kirjutama lehekülgede viisi raamatutest fakte, sündmusi ja ajaloolaste isiklikke suhtumisi ajaloos toimuvasse. See siin on lihtsate ajalehtede lugejate tribüün ja nende suhtumine kirjutatud artiklisse. Kui ma tahan lugeda ajaloos toimunud sündmustest, sel juhul ma lähen raamatukokku ja valin mind huvitava raamatu välja.
To minu isa. Selge on see, et meie esimene President Päts tahtis teha head oma rahvale. Ainult, et igaüks määrab seda oma vaatenurga järgi. Alati on neid, kellele meeldib üks või teine inimene. Ei usu, et Vabadussõjas võidelnud mehed nn.vapsid olid kõik teie definitsiooni järgi kommunistlikud lurjused. Üks Pätsu suurim viga oligi see, et ta küüditas need mehed saartele. Sellega näitas Päts, samasuguseid meetodeid kasutades, nagu Stalin, hirmu oma tooli pärast.
To u kraina. Kunagi ei maksa teisi rahvaid halvustada. Olin Selis taasturavil ja seal olid ka noored ajateenijad Ukrainast, kes said seal ravi oma auklikele kehadele. Üks tunnistas, et rünnata on alati raskem, kui olla kaitses. Nad ei saanud neid auke mitte Kiievis, vaid Ida pool ikka Donbassis, Luganskis jne. Kahju, kui poisid peavad sõdima oma sugulastega poliitikute ahnuse pärast.