http://www.kodueest.ee/

polnud kellegi asi, et tagastatud majade ehitamiseks võetud pangalaenud olid kustutamata.

Omandireform näitas tahes - tahtmata välja ka selle, et nõukogude okupatsiooni ei olnud!

§ 2. Omandireformi eesmärk
2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.
§ 12.1. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus
(5)Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud.

Et siis mismoodi ta seda näitas? Ja KUI näitas, siis milleks see küll hea võiks olla? Ehk suvatsete selgitada...

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

Vastavalt Genfi konventsioonile peavad koos okupatsiooniarmeega lahkuma ka koos nendega saabunud tsiviilisikud.
Aga need sinu arvates nn tsiviilokupandid aga ka Punaarmee veteranid said millegipärast vabalt evp - hinnaga erastada oma Lasnamäe jm korterid, suvilad, maa ning muutuda omanikeks ja peremeesteks Eestis. :)))
Seega, kui rääkida okupantidest, siis nendeks võidi pidada sundüürnikest põliseestlasi. Nendele uusasumites elamispinda ei antud ja elati seal, kuhu nõukogude võim oli nad sõjakeerises elama pannud, või siis elamispinnal mida töökoha ametiühing eraldas.
Või oli siiski tegemist heausksete üürnikega.

Saksamaal hakati sama õhinaga erastama, aga Saksa Riigikohus tegi kiiresti oma keelava otsuse.
See- eest oli Eestis erastamiskonsultandiks sakslane Dr. Schmidt, kes oma kodumaal ei saanud selliseid reforme soovitada!!!

Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.

Kesknädal (Lenk) tegeleb jälle tolmu keerutamisega. Proovitakse ikka ja jälle "puššida" üles seda omandreformi küsimust.

Kallutajale

Omandireformiga kaasnenut puššitakse täpselt samamoodi nagu küüditamisega seotut.

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu.
Paistab, et okupatsiooni juriidiliselt siiski ei olnud ja seega pole võimalik ka Venemaale ja ta liitlastele mingeid nõudmisi esitada. Omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise NL-i õigusjärglane.
President Meri allkirjastas aastal 1994 mitte okupatsioonivägede, vaid võõrvägede väljaviimise lepingu. Okupatsiooniväed viidi näiteks välja Austriast ja Saksamaalt. Ja kuna tegemist polnud okupantidega, siis said ka punaveteranid erinevalt paljudest põliseestlastest elamispinna ja maa erastada.
Ka Nürnbergi tribunali dokumentidest selgub, et Eesti kuulumine NLiidu koosseisu oli õiguspärane, pealegi allkirjastas Eesti aastal 1991 tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakti, millega sisuliselt tunnustati ka Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid.
http://nommevalitsus.org/?p=125

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Vot nii täideti Eestis Põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi! Huvitav, milline on nüüd nende majade staatus?

Väljastatud EVP-l puudus kattevara. Ühe ja sama hulga EVP-de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, maad ja ettevõtteid!
Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi, neid kel nõukogude ajal oli võimalus saada riigilt tasuta korter. Ja eelkõige polnud need eestlased, vaid mujalt tulnud pagulased.
Ja kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm. https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=14860

Heimar Lengile selle Riigikogus väljaöeldu eest tänu ja lugupidamine! Kunagi peab riik enda poolt eesti inimestele omandireformi ja sundüürnikeks tegemise läbi põhjustatud kannatusi tunnistama ning riigi omavoli läbi kodust kui põhiväärtusest osade kodanike ilmäjätmise (segregatsiooni) eest vastutama.

Omandireformi seaduse esimesed variandid võeti vastu 13. juunil nii aastal 1990 kui ka 1991. Nõuded olid suunatud NL-i keskvalitsuse vastu.
(Venemaa oli juba 1990. aasta 12. juunol NL-ist välja astunud.)
Seoses iseseisvumisega muutus Eesti omandireformi valdkonnas ise NL-i õigusjärglaseks ja kogu väidetav kahju tuli tasuda eestlastel endil.

http://kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm
Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0E5D2A04F2AECC77C2256D64005A5D21
Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga (summad märksa suuremad kui SEC-i süüdistuses) kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

1989. hilissügissel oli teada saabuvast justiitsvägivallast, mille generaatoriks oli mõjukas väliseestlaste seltskond. Siis oli võimalik veel justiitsrepressioone vältida, pehmendada aga kodueestlane ei uskunud, et väliseestlane kodueestlase tänavale viskab ja valitsus vabad korterid ( ka punaarmeest maha jäänud) maha sahkerdab.
Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate (Sotsiaaldemokraadid), Isamaaliidu (IRL) ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
Omavalitsustel tuli munitsipaalelamute ehitamiseks pöörduda abi saamiseks erasektori poole, mis on tunduvalt kallim variant maksumaksja jaoks.

Probleem ei ole lahendatud, sest munitsipaalkortereid ei saa surrogaatraha EVP hinnaga erastada!

Aeg on küps tagastada sakslastele ka 1922. aasta maareformiga äravõetud maad ja varandused!