kriibu, kas sinu peres toimusid e-valimised ka nii, nagu jutustas üks Õhtulehe kommenteerija: "Lisaks vaid ühe hea näite, miks e-valimisi ei tohiks läbi viia. Peatselt peale valimisi sõitsin linnaliini bussis, kus üks kutt ärples, kuidas ta oma vanaema eest oli (tolle ID-kaarti kasutades) e-valimistel hääletanud. Eriti rõõmsaks tegi teda see, et oli andnud hääle hoopis teiseste erakonnast kandidaadile kui vanaema seda soovis."
???

to üldist
Lisan Teie õigele jutule, et seaduse järgi siis ühe valimiskomisjoni liikme kohalekutsumisest ei piisa: iga valimisjaoskonna valimiskomisjon peab erapooletuse eesmärgil koosnema erinevate erakondade esindajatest, samuti hääletuskasti koju tellimise puhul peavad selle läbi viima KAKS valimiskomisjoni liiget. Seega on e-valimised nii ebaõiglane - praktiliselt on ju e-valimised viidud kasvõi prügikastitagustesse urgastesse, kui vaid "lapakas" kaasas ja ID-kaartide "pakkujad" olemas.
See on nii suur ilmselge seaduste rikkumine, et iga kohtunik peaks esimese sellekohase kohtuasjaga e-valimised ära keelama. Aga meil isegi õiguskantsler millegipärast vaikib?

http://pealinn.tallinn.ee/index.php?pid=104&lang=5&nid=8601
Veel 2002. aastal luges toonane justiitsminister Märt Rask (Reformierakond) üles mitmed e-hääletuse ohud, näiteks et valija hääletab mitu korda, et kõrvalised isikud võivad teda mõjutada, hääli saab osta ja müüa, hääletada võib hääleõiguseta isik, valija hääl võib minna kaotsi ning valimised kaotavad oma anonüümsuse.

http://pealinn.tallinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=8606
USA IT-ekspert Barbara Simons: Häälte võltsimine e-hääletusel on lihtsam kui netipangast raha varastamine!
«Enne valimisi saadetakse näiteks salaja välja viirus, mis muutub aktiivseks alles valimispäeval ning varastab su hääle,» kirjeldab Barbara Simons, USA e-valimiste ja IT-turvalisuse ekspert e-hääletuse turvariske, mistõttu on e-valimiste kasutuselevõtmine täna kahjuks viga.

http://www.postimees.ee/?id=444076
Eesti liigub hiilivalt põhiõiguste rikkumise suunas.

Kesikud istuksid siiamaani saba sorgus puu otsas, kui neid nattipidi progressiga kaasa ei tiritaks.

Minu pärast võite oma loomsel tasemel edasi kükitada, ülejäänud tegutsevad e-lahendusi kasutades tsiviliseeritud maailmas.

to Lugeja 2011-05-23 07:21:20

Erinevalt sinusugustest makaakidest, teatakse tsiviliseeritud riikides e - valimiste ohtudest ja seda ei kasutata.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=8682
Euroopa ekspertide hävitav kriitika e - valimiste suhtes.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=8683
OSCE e-valimisi käsitlevast raportist on meedial jäänud tähelepanuta ülioluline detail – nimelt ignoreeris valimiskomisjon juba 2007. aastal antud soovitust, et hääletussüsteem oleks sertifitseeritud sõltumatu osapoole poolt.

Enne Riigikogu valimisi 1992. aasta 20. septembril oli Eestis sõjaväelise riigipöörde pooldajaid, et viia valimised läbi kaitseliidu range kontrolli all. Olukorda riigis destabiliseeriti ka kütuse ja toiduainete kriisi tekitamisega.
1992. aasta 2. veebruaril toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kongressi istungjärk, mida juhtis Eesti Komitee. Üheks eesmärgiks oli kukutada Tiit Vähi valitsus.
Kongressi tervitas nn eksiilvalitsuse välisminister Jüri Toomepuu. Osalesid 127 osaliselt relvastatud kaitseliitlast. kel oli teiste malevate toetus ja oodati vaid käsku Toompeale minekuks.
Ettevõtmine jäi pooleli, sest kongressil esinenud Tiit Vähi kõne võttis ajutiselt pinged maha, pealegi oli peamine vaenlane Savisaar 30. jaanuaril valitsusjuhi ameti maha pannud.
Aga 1992. aasta 2. juunil alustas välismaalt finantseeritud Kaitsealgatuskeskus (ülem Kalle Eller) Kalevi pataljoni juures õppekompanii loomist, mis sai tuntuks Jäägrikompaniina ja oli mõeldud riigipöörde läbiviimiseks enne Riigikogu valimisi septembris.
Presidendi kandidaadiks oli Kanada väliseestlane Uno Ruus.
Takistuseks sai aga nõukogude - aegsete ohvitseride ja politseistruktuuride vastuseis.

„Päevaleht” 26.08.1993
Eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark:
Uno Ruus tegi ettepaneku võtta Eestis võim relvadega

Eksiilvalitsuse minister Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast riigipöörde ettepaneku Eesti Kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale, kirjutas Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots 9.augusti 1993. a. „Postimehes”.

http://www.litru.ru/bd/?b=14225
Kuidas võltsida valimisi!

On tekkinud kahtlus, kas on võimalik e-hääletusel anda oma hääl näit.Keskerakonna poolt? Teoreetiliselt küll, aga praktiliselt? Valimiskabiin kui ausate, salajaste ja vabade valimiste üks nurgakivisid on e-valimistel olematu. Lihtsam oleks ju kohe oma hääl mõnele parteile kinnistada, et ei peaks seda valimiste jama läbi tegema.

Ka üksikkandidaatide poolt antud osa hääli saab suunata hoopis valitsusparteidele.

Vaagija ütleb: "...praktiliselt on ju e-valimised viidud kasvõi prügikastitagustesse urgastesse, kui vaid "lapakas" kaasas ja ID-kaartide "pakkujad" olemas. "
Tubli, vaagija, sa oskad ikka veel üllatada!
Muide, miks sa ei karda, et keegi sinu internetipanka ehk prügikastitagust ei kuritarvita? Oled sa ikka kindel, et KÕIK su raha alles on?
Oled sa ikka kindel, et kolmapäevases Kesknädalas need õiged artiklid ilmuvad? Trükimasinaid juhivad arvutid, muide. Ja usu mind, ühte Kesknädalasse on palju lihtsam nt kasvõi Savisaare "kõne enne tagasiastumist" sokutada kui e-valimisi võltsida.
Leiba-saia sööd? Ära igaks juhuks söö, sest liine juhivad arvutid ja arvutid lisavad ka retsepti järgi koostisosad. Lihtne oleks ju nt kasvõi prussakaid taigna sisse panna. Nii, et ära söö saia ega leiba.
Lennukiga lendad? Ära lenda. Lennukeid juhivad arvutid ja arvutid ei ole turvalised.
Aga jah, meie peres oli just nii nagu Õhtulehes kirjutati. Aint selle vahega, et meil korjas vanaema kõik ID-kaardid kokku ja pärast ei öelnudki meile, kelle poolt hääletas. Mul on siiani kuri kahtlus, et ta hääletas kesikute poolt, sest kuis muidu nad nii palju hääli said. Aga noh, olgu kesikuil kah sis veel viimased valimised, mis seals ikka.
Joke!

Ahjaa, vaagija, unustasin ütlemata, kuidas meie vanaema meilt kõik need PIN-1 ja PIN-2 koodid, mis hääletamiseks vajalikud, kätte sai. Vanaema võttis oma relvakapist taignarulli ja meie, kartes vasta pead saada, vuristasime talle kõik ette. Üks laps unustas suure hirmuga ära PIN-2 koodi ja vanaema arvas, et ta ei kuula sõna ja äigaski. Vaene laps, 2 nädalat pidin jääkottidega ta lagipead jahutama. Ja vanaemal, krt, oli nii hea mälu ka, et jättis kõik koodid meelde ja muudkui hääletas.

Kriibu esineb päris kõva humoristina. Päris huvitav oleks voldemarpansolikus laadis mõlgutada: kuidas saaks seda kõike lavastada?

Imestan siin ka, et kriibu nii suur talent on seni kaduma läinud - kriibust pidanuks Voldemar Panso mantlipärija saama.
Juhtusin ühte vana ajalehte lugema, kus juba 7. juulil 2005. aastal kirjutati e-valimistest: "E-valimisi internetipangandusega võrrelda on ikka väga naiivne. Pangajuhid on alati ise huvitatud, et panga autoriteet kahjustatud ei saaks ja iga klient saab ju kohe lärmi tõsta, kui tema raha kaduma läks. E-valimistel ei tea "klient" kunagi, mis tema häälega seal hiljem juhtub ja tuleb lihtsalt uskuda, et "valimispanga" käputäis tehnilisi töötajaid ei tegele poliitikaga ning valija usaldust kunagi ei kuritarvita.
E-valimiste korral ei ole isegi rahvusvahelistest vaatlejatest kasu, kõiki nurgataguseid on vaimatu jälgida."

ei mingeid e-hääletusi,igaüks peaks jõudma kõndida ikka valimisjaoskonda,esiteks see on tervislik,teiseks ei oleks valelikkust.

10 aasta pärast võib sõna "valimiskast" tähendust otsida, vaid Wikipediast.

Tuleviku hääletus on ainult E-hääletus ja loodame, et juba järgmine Riigikogu valitakse enamuses E-hääletusega . Kuid eks peab jätma veel mõned valimiskastid ka alles ,nende jaoks kes arvutist aru ei saa .