"Samamoodi tegi kindral Franco, kuulutades äärmiselt verise ja vihase Hispaania kodusõja lõppedes välja üleüldise leppimise ning püstitades kõigile langenuile hiigelmälestusmärgi" Kas ainult mina näen analoogiat, aga nagu Franco omal ajal, nii kutsub ka praeguses olukorras "andestamisele ja leppimisele" eelkõige võitja pool - venekeelsed "vabastamise" tulemusena siia jäänud okupandid ja nende järeltulijad ning endise KP nüüd erinevatesse jagunenud liikmed. Ühesõnaga - vallutaja kutsub endale andestama?

"Eesti liideti N.Liitu 1938. aasta valimisseaduse alusel valitud Riigivolikogu" 14.-15. juulil 1940 toimunud nn. Riigivolikogu valimised olid ebaseaduslikult. Valimisseadust rikuti jõhkralt. Mingist "juriidilisest korrektsusest" ei saa nende valimiste puhul küll mitte kuidagi rääkida. Kõik "Töötava Rahva Liidu" vastaskandidaadid paele ühe kõrvaldati. Valimistulemusi võltsiti jne.

"Nimetatud lepetele tugineb kogu sõjajärgne poliitika, eelkõige aga kõigi Euroopa riikide osalusel sõlmitud Helsingi lepped sõjajärgsete piiride puutumatuse kohta" Kui USA Kongressis ratifitseeriti Helsingi lõppakt, siis lisati sinna lisaklausel, et see ei ole käsiteletav Balti riikide N. Liitu inkorporeerimise tunnustamisena

"Mitte ükski rahvusvaheline kohus ei tunnistaks Eesti vägivaldset okupeerimist 1940. või 1944. aastal" Aga mis siis ikkagi toimus 17. juunil 1940? Artikli autori loogika kohaselt ei okupeerinud ju Saksamaa 1939. a. mätsis Tshehhit

Jutt on ajaloo tundmisest. Lääneriigid lubasid Saksamaale Eestimaa suuruse osa Tšehhoslovakkiast, lootes, et Hitler sellega lepib ja neid rohkem ei tülita. See oligi Müncheni kokkuleppe sisu ja kõigi edasiste õnnetuste, sh MRP ajend. Ka Riigivolikogu valimised 1938 toimusid nii, et Isamaaliidu vastaskandidaadid kõrvaldati valimisnimekirjadest, kuigi see igal pool, näiteks Tartus (kus Tõnisson ka N. Ruusi ja R. Jalaka parlamenti viis) ei õnnestunud. Kus aga vastaskandidaate polnud (ligi pooltes valimisringkondades), seal loeti valitsusliidu kandidaadid ilma hääletuseta automaatselt valituks. Nii toimis Päts 1938. aastal, seepärast ei saanud ta ka 1940 vastu vaielda. Franco kuulutas välja leppimise ja riigi üheskoos ülesehitamise ning lõpetas igasuguse endiste vaenlaste jälitamise. Seda eeskuju pole ajaloost palju võtta.

Mis Teherani ja Jalta konverentsi-del tegelikult toimus ja miks,loe põhjalikumalt Maaleht 23.02.2006, rubriik Mälu.Andmed pärinevad Henry Kissingeri "Diplomaatiast".

Kuulge,kuulge! Pole oluline kas inimene on venelane, valgevenelane või ukrainlane, minu jaoks vahet pole, igatahes venekeelt nad räägivad kõik ja see on minu jaoks piisav põhjus, et neid mitte sallida ja neist eemale hoida!

Malle, kas sinu arvates ei lase Eesti pronksõdurit taludes oma riikluse üle lihtsalt irvitada. Ärgem unustagem, et tegu on monumendiga "Tallinna vabastajale" (mis tähendas küll okupeerimist) ja katsed seda mälestusmärkimingi muu ideega (kõigile langenuile vms) siduda pole kandnud vilju. Siiani tähistatakse antud samba juures justnimelt Tallinna okupeerimise aastapäeva, mil sinimustvalge Hermani tipus vahetati punase vastu. Kas Tallinna kesklinnas peaks olema koht, kuhu eestlane ei julge sel leinapäeval lihtsalt minna, kuna okupantide järeltulijad seal prasnikut peavad ja oma maailmariiki taga nutavad.

Proua Malle Salupera. Et vältida tulevikus mõtetu loba vassimine, lugege läbi läändepagenud vene luuraja Viktor Suvorovi(varjunimi)trioloogia viimase suure sõja eelloost, toimumisest ja ka järelloost. teos on kirjutatud tuginedes ÜKP KK pleenumite materjalide, kõikvõimalike päevakäskude ja ka asjaosaliste meenutuste alusel ja peaks olema piisavalt autoriteetne. Ega muidu venelased teda tagaselja surma poleks mõistnud RIIGISALADUSTE REETMISE süüdistusel. Samuti veel Korba ajal Leningradis väljaantud teost "Operatsioon "GROZA"", kus on äratoodud samad faktid teise ajaloolase poolt ja neid pole Venemaal ametlikult ümberlükatud(vähemalt pole sellest kusagil juttu olnud). Seal nendes raamatutes on piisava selgusega kirjas, kelle taktikepi all ja missuguste rahadega ning kelle häältega pandi Saksamaal riigitüürile A. Hitler. Ka see kuidas N Venemaa aitas palehigis ülesehitada saksa sõjamasinat ja milliseid ponnistusi tegi isake Joss kogu Euroopa omavahel sõttaajamiseks ja ka see, milline saatus oodanuks neid nn 1939 a. ümberasujaid hujul kui nad poleks seda sammu ettevõtnud (tegelikult Hitler teadis väga hästi nende saatust ja koristas nad viimasel hetkel Jossu näppude vahelt ära). Aga ma olen kindel, et Te pole selline lollike nagu püüate Kesknädalas väljamängida vaid täidate kindlat rolli ja seepärast pole mingit mõtet Teiega vaielda, Te eietate vaid oma kohustuslikku LUULUT ja kogu lugu. Head undamist!

Aga miks seisavad samasugused mälestussambad kõigi Ida-Euroopa pealinnades?

Aga miks ei käi Vene kodanikud näit. Viinis punalippudega lehvitamas.

to Jasper Noh, ma arvan, et kui venelased näiteks Viinis läheksid mõne monumendi ette punalippe lehvitama, oleks nad juba hiljemalt kahe minuti pärast arreteeritud ja saadetud vähemalt 20-neks aastaks vangi, aga siin eestis ei karda venelased eestlasi üldse. Rääkimata Eesti seaduste austamisest ja täitmisest.

Kalkun ka arvas, ARVAJA.

Malle Salupere eksib luuletuse autori puhul. Need värsid on kirjutanud hoopis Vladimir Beekman.

Ka ÜRO ja Nürnbergi kohus on pidanud Eesti kuulumist NLiidu koosseisu seadusepäraseks.

Müncheni sobinguga said oma osa Tšehhoslovakkiast ka tollased Saksamaa liitlased Poola ja Ungari. 1939. aasta märtsis esitas Saksamaa aga ultimaatumi Leedule, nõudes 3 päeva jooksul Klaipeda (Memeli) piirkonnast lahkumist, muidu okupeeritakse kogu Leedu ja teiste Balti riikide abi korral Leedule ka nemad.

Vene keelt räägib muide ka enamus eestlasi! Ja vene keeles on väga palju huvitavat lugeda.

15. OKTOOBRI 1939. AASTA KOLMIKPAKT: NLiit sai Läänelt loa okupeerida Soome, Baltimaad, osa Rootsist ning Norrast Avalikkus teab imehästi, et 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt. Ometigi on olemas veel üks pakt, mille olemasolust avalikkus teada ei taha. Nimelt 15. oktoobril täitub 66 aastat päevast, mil Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit sõlmisid salajase koostööpakti, mille kohaselt seati ühiseks eesmärgiks vallutada Saksamaa. Nimetatud sobinguga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa NLiidule õiguse okupeerida sellega piirnevad Soome ja Baltimaad, samuti Põhja-Rootsi ning Põhja-Norra. Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt on tähtsaim Teise maailmasõja ajal sõlmitud Churchilli ja Stalini sõjaline sobing, mis on suletud inglaste arhiivi aastani 2017. Salajane pakt tuli ilmsiks 1932.–1949. aastal koostatud Soome marssali Carl Gustav Emil von Mannerheimi salajase kausta S-32 põhjal, mida kasutas Soome haridusnõunik, reservmajor Erkki Hautamäki tänavu ilmunud raamatus “Suomi myrskyn silmässä” (Soome tormi keerises), mis ilmus 2004. aastal ka rootsi keeles. Selle teose tõi Kesknädala toimetusse ajaloohuviline Ilmar Laherand ning tutvustas ootamatuid ja üllatavaid fakte sellest raamatust. Kuidas oskasite selle raamatu avastada? Raamatu saatis mulle augustikuus koos pühendusega selle autor Erkki Hautamäki, kes teab mind kui suurt ajaloohuvilist. Raamat on 342-leheküljeline ja pühendatud marssal Mannerheimi usaldusmehele Vilho Tahvanaisele. Kuidas tal õnnestus neil karmidel aegadel saada marssali usaldusmeheks? Aastal 1930 oli 17aastaneTahvanainen parvepoiss ja metsatööline, kellel õnnestus Soome-NLiidu piiril Ilomantsin Koitajõel haarata oma valdusse piiri ületavate kommunistidest agentide salajased paberid. Mees toimetas vaenlase luureandmed Joensuu sõjaväeringkonna ülema kätte. Vilho Tahvanaisest sai marssal Mannerheimi usaldusmees aastal 1932, mil ta suutis NLiidu piiril teistkordselt hankida salajased dokumendid. Oma saagiga jõudis mees president Svinhufvudi koju, kuhu saabus 9. augustil 1932. aastal ka kaitsenõukogu esimees kindral Mannerheim. Kui Mannerheim lahkus Tsaari-Venemaa armeest 1917. aastal, leppis ta oma mahajäänud sõprade-ohvitseridega kokku salajase info saamiseks Venemaalt. Agentide peitenimed olid Gregori, Irina ja Luci. Nii saigi alguse Mannerheimi salajane toimik S-32. Mil viisil õnnestus saada ärakirju delikaatse sisuga salatoimikust? Tahvenainen oli toimiku sisuga tuttav. Aastail 1945–1946 lubati tal oma äranägemise järgi teha tuleviku tarvis tähtsamatest dokumentidest ärakirju Mannerheimi kodus Helsingi Kaivopuistos ja viimati koos marssaliga taas tema kodus 17. – 23. jaanuaril 1950. aastal. Tähtsusetud toimikulehed põletati ahjus, major Lindeman sai korralduse viia osa dokumente Soome Rahvusarhiivi. Tahvenainen sai veel nädal aega kopeerida dokumente. 23. jaanuari õhtul 1950. aastal toimetati kolm pitseeritud dokumentide pakki president Paasikivile. Need paberid on ajaloole kadunud ja hiljem pole neist kuuldud. Ilmselgelt kartis Soome delikaatsete dokumentide avalikuks tulemist, sest poliitiline aeg oli selleks äärmiselt ebasobiv. Mannerheim palus Paasikivil esitada toimiku S-32 dokumendid 1947. aastal toimunud Pariisi rahukonverentsil Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajatele, ent seda ei tehtudki. Kuidas ja millal sai Mannerheim aga teada NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa salasobingust? 15. oktoobril 1939. aastal sõlmiti Moskvas NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjaline kokkulepe, poolteist kuud hiljem, 30. novembril järgnes juba Soome Talvesõda. Selle eesmärgiks polnud sugugi NLiidu riigipiiride nihutamine Leningradist kaugemale, vaid lääneriikidega sõlmitud kolmikpakt, mis nägi ette kogu Soome allutamist NLiidule ja Põhja-Norra ning Põhja-Rootsi anastamist. Paraku Soome kangelaslik vastupanu külmas ja pakaselises Talvesõjas nurjas sovettide plaanid. 12. novembri hommikul 1939. aastal oli Mannerheim suures hämmingus, kui luges Eestist Narva lähedalt toodud salaposti, milles teatati 15. oktoobril Moskvas sõlmitud NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa vahelisest sõjalisest koostööpaktist. Mannerheimi käsu kohaselt oli Vilho Tahvenainen sõitnud üle tormise Soome lahe kohtuma agent Gregoriga. Väidetavalt oli see eesti päritolu Vene polkovnik, kelle nime pole mainitud. Too andis üle kaks ümbrikku dokumentidega ja kaks filmirulli. Need polnud ainsad signaalid salasobingust? Sugugi mitte. Näiteks sai Stalini petlik sobing teatavaks ka Hitlerile, kes oli ju alles sõlminud MRP. See juhtus 9. veebruaril 1940. aastal, kui sakslased kontrollisid üht Vene lennukit. Nimelt saabus 8. veebruaril 1940. aastal Londonist saksa agendilt Berliini salajane kiirteade: Londoni lennuväljale maandus kahemootoriline riigi tundemärkideta lennuk, tüübilt tõenäoliselt NLiidust. Lennukit saabus vastu võtma mereminister Winston Churchill. Lennuväljal olid kehtestatud äärmiselt ranged turvanõuded. Kedagi lähedale ei lubatud. Lennuki meeskond jäi paigale. Külaline, kõrge auastmega ohvitser lahkus Churchilli autos. Lennuk sõitis kohe lahkumiseks stardirajale. Saksamaal tõusid õhku häireseisundis Luftwaffeni hävitajad. Kahemootoriline riigi tundemärkideta lennuk tabati mere kohal ja Saksa hävitajad sundisid tundmatu lennuki maanduma ühel Põhja-Saksamaa lennuväljal. Põhjenduseks oli riigi tunnuste puudumine lennukil. Järgneva 3–4 tunni jooksul kontrolliti äärmise põhjalikkusega nii lennukit kui selle meeskonda. Leitud dokumendid fotografeeriti ja seejärel lubati lennukil lendu jätkata. Marssal Mannerheim võttis järgmisel päeval vastu Saksa kulleri, Hitleri usaldusmehe, kolonelleitnant Josep Veltjensi, kes edastas Saksamaa juhtkonnalt paberite koopiad. Hitlerist järgmine mees Rudolf Hess lendas Inglismaale 1941. aasta mais. Kas raamatust saab ka tema lennu eesmärk selgemaks? Hess lendas Inglismaale 10. mail 1941. aastal üksi, eesmärgiga sõlmida rahu Saksamaa ning Inglismaa vahel ning seega kogu Euroopas. Arvatavasti oli Hessil kaasas 15. oktoobril 1939. aastal Moskvas sõlmitud NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalise salapakti koopia. Churchill lasi Hessi vangistada ja Nürnbergi protsessil mõisteti Hessile 1946. aastal eluaegne vangistus. Ta oli Berliini Spandau vanglas oma elu lõpuni ainus vang, keda ka rangelt valvati. 18. augustil 1987. aastal mõrvasid 93aastase tippnatsi valvurid, nad kägistasid ta. Hessiga seonduva dokumentatsiooni juurde pääseb inglaste arhiivis 2017. aastal. Missuguseid fakte saaks veel lisada? Leidsin raamatu “Suomi myrskyn silmässä” lisast, leheküljelt 334 sellise dokumentaalse väljavõtte: “Augustis 1939 saab inglise-prantsuse sõjaväeline delegatsioon Moskvas salatelegrammi Londonist: “Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks.”” Ja allikas: Documents on British Foregn Policy 1919–1939, Vol. VI, ss. 764, 782.

Eesti ratifitseeris 1991. aastal Helsingi kokkuleppe tagantjärele ilma mingi lisaklauslita nagu USA-gi.

Rahvusvaheliselt valimisi tunnistati. USA president Roosevelt teatas 1940. aasta suvel, et kui baltlastele kommunism ei meeldi, siis võivad nad oma kodumaalt lahkuda.