Vaagija- minu teada sa virised et meil palljud põgenevad eestist- rohkem makstes jäävad nad siia eks ?

Pooletoobine arusaam asjadest sul. Sa kindlasti tuled väitmaet põgenetakse sinna kus on astmeline tulumaks, aga too siis kiirelt ka kõrvale nende reaalsed palgad- s.t palju neile kätte jääb raha.

Sinu süsteem koosneb sellest et palk jääb samale tasemele aga hakka rohkem maksma raisk- vot see on kindlasti asi, mis inimesi välismaalt koju kutsub või neid takistab minemast. Sa ajad normaalsed inimesed eestist ära sellise majandamisega. Oi kui rumalad te kesikud siiski olete. Õudus kuubis.

Tegelikult on kõik 4 vargakampa Toompäl oma olemuselt röövlid: röövitakkse tulu ning eba võrtselt ning eba võrdeliselt ehk röövimiseks kasutatakse 'küüruga' tulu maksu.
Röövimise astmelt ehk kuidas jaotada 'medalid' oleks autasustamispukkidele astumine järgmine:
1) Pronks medalit jagavad Andrus ja Mart oma kampadega - kokku leppel röövitakkse töökamaid öhe küüruliselt, laisad onn altkämaksuks tulumaksust vabastatud.
2) Õbemedali saavutab Svenn oma kambaga - töökaid soovitakkse röövi mitmeküürulise tulumaksuga, toetatakse samuti altkämaksu laiskadele.
3) Kuldmedal kuulub Etkarile oma röövlipundiga - samuti mitmeküüruline röövimine ja altkämaks aga röövimine on põhjalikum, ka räpased alus püksid kuluvad ära.

Seega jääb vaid üle õnnitleda keskröövlit vaagiat! Mis sest et sellest kuldmedalist kuulub vaagiale vaid natuke, on tegemist ikkagi puhta kullaga. Kui vaagial oma mõttelise kullaosaüle imetlemisest aega ülejääb sis võib pilgueita paremale ning nääks läbi Svenni paksude prillide kiivat pilku et 'kurat küll, kess keelas mull ülepakumast!'

...ülepakkumast

See Peeter, vabandust... Enn Oja on ikka väga eriliselt silmakirjalik tüüp - kui ta soovib, et oponent teda loeks, oskab päris puhtalt kirjutada, samas võib pika lehekülje täis kirjutada sellist paska, mida lugeda ei taha. Seekord tegin erandi ja lugesin talle 25 (!) elementaarset kirjaviga - etteütluse õps pannuks talle hindeks selle eest 1-. Nagu irvituseks parandab ühe vea ära - "õjjend" - eesti keeles hääldatakse siiski - õiend. Keegi väitis siin Oja kaitseks, et see olevat temal hääldamise järgi kirjutatud - no ei ole ju!

to õigekirja eest seisev vaagija: mis loom või asi on sinu eelmises kommentaaris kasutatud väljend õps?

Oi kui tubli oled, et suutsid mind vahele võtta - miks sa küll KAPO-s veel uurija ei ole?

Kulla vaagia, tegelikult omaette kirjutan isegi rohkem äälduspäraselt. Toon siin oma eelmise kommi lõpu 'minuviisi':

s'eega jääb vajd üle õnnitleda kesskr'öövlit v'aagiat! mis sesst et sellest kulldmedalist kuulub v'aagiale vajd natuke, on tegemist ikkagi puhhta kullaga. kuj v'aagial oma mõttelise kullaosaüle imetlemisest 'aega ülejääb sis võjb pilguejtta paremale ning nääkks läbi Svenni pakksude pr'illide k'iivat pilkku et 'kurat küll, kess k'eelas mull ülepakkumast!'

ajnult η asemel kasutan n ja toonimärkki ' ej pane igalep'oole sest se on n'iigi sellge.

Just-just - "tegelikult omaette kirjutan isegi rohkem" - kirjuta rohkem jah. See on nagu pedendusega - nokitsege omaette palju tahate, aga ärge tulge oma tegusid tänavale reklaamima.
Täpselt sama on ka Ojaga - nokitse omaette palju lustib ja ära tule Kesknädala lehekülge sellega solkima. Muide, mine proovi oma "uuendusi" pakkuda näiteks e-Postimehele - vaataks, kuidas sind seal vastu võetaks oma juraga.

Vaagijal näikse e.postimehega kurvad kogemused olevat. Aga tema siinseid sõnavõtte arvestades pole see ka mingi ime.

Võtin vaevaks ning kaesin keskröövli vaagia 21:55:18 kommi, et millistest vigadest se punnisonn:

See Peeter - kui tooni mittemärki (/p'eetter/) sis võib ka nii jääda. Kõnekeel on siiski sulavam ning /se/ ehk loomulikumgi.
on ikka - mõni võib nii tõesti ka äälata, loomulikumonn /onn 'ikka/ (silbiti isegi /on-n''ikk-a/).
tüüp - äälduslikult kül /t'üüpp/ aga kokkuleppeliselt talutav.
kui - vigane miss vigane! Maakeeles pole öhendit 'täisäälik+i', siin on tegemist madalama i-ga ehk j'ga. Samamoodi äälduvad /najne/, /v'õjjp/, /r'ejjs:rejje:r'ejtt:r'ejjte/. Küll onn i mõnes solksõnas, nt naivist /naiv''isst/, pohhuist /pohhu''isst/ sest sääl onn a ja i nagu ka u ja i eri silbes /na-i-v''isst/ ning i ääldub tõesti nagu i.
soovib, et - koma on liigne. Mingi lollpää kunagi otsustas et eti ees peab alati olema koma ehki äälduses keegi vahet ei pea.
oponent - äälduslikult /oppon'e.ntt/ aga kuna meil on tehislikult sissevõetud ka b, d, g sis kokkuleppeliselt samuti talutav. Kaa ei tähista me ametlikus vigaseskirjas peenendust.
loeks - /l'oekks/ aga et k onn olemas ning 1-silbises sõnas pole toonimärkki vaja sis talutav viga.
oskab - /'osskap/ näitab kui tähtis oleks tooni märk.
puhtalt - /p'uhhtaltt/, samuti ei erista /puhta/ ja /p'uhhta/ kujusid.
võib - /võjp/ kui on rõhutu, rõhulisena aga /v'õjjp/. j aga peab olema igaljuhul.
pika - /pikka/ on toonita, kokkuleppeliselt g:k:kk viga leevendab.
täis kirjutada - /t'äjsskirjuttata/ sest kõigepäält ääldatakse ned 2 sõna kokku. Kui aga liituvad /'jjs/+/k/ sis tugevam s võtab toonimõju endale ning tulemuseks onn äälikute sulamisel /'jssk/.
paska - /p'asska/, ilmne viga.
ei taha - /ej taha/, ei on rõhutu, sellepärast pole siin /'ejj/. Ääldada võib seda ka öhesõnana /ejtàha/ (` tähistab siin päärõhku järksilbil).
Seekord - /s'eek'orrt/ või /s'eekort/ on mõlemad võimalikud, siin näib olevat esindatud teine äälduskuju.
talle - /t'alle/, jutt pole ju 'tallest' vaid 'temast', toonimärgi puudumine tekitab paraja segaduse ning arusaamiseks on vaja ka muid sõnuteada.
elementaarset - /elementt''aarsett/, eelviimasel silbil on ni toon kuiga päärõhk. Aga loomulikult oleks võind seda solksõna ka välti.
etteütluse - /'ette'üttluse/, toonituid /ttl/, /ttr/ jmt tuleb väga arva ette.
õps - /'õpps/, se on käibäkeelne ja mina selle kasutamist endise õpsina küll ette ei eida. Mind kutsuti sageli ka 'õpa'.
talle - sellest oli juttu eespol.

hindeks - /'innteks/. Se onn üks jaburus mida keelekorraldajad usinasti ning tõe meeli püjjavad rahvale suhutoppi ehki ääldamine ka teisteskeeltes kaldub lihtsustumisepoole. Paljud meist onn aga võimukartlikud ning ise võimetutena midagi mõelda või arutleda võtavad iga ettesöödetut solki nagu puhast kulda. Ja tänu sellele pugejalikkusele on paljud vähämalt ennast jälgides selle h- totruse ka vastuvõtt. Et minul on mõistus 'pääs' (mitte ''kodus'') sis mina selliseid solgipuistamisi nään läbi ega kasuta (kui aga võimalik).
selle eest - /selle'eesst/, need sõnad ääldatakse tavakõnes kokku, vahel nad isegi sulanduvad /s'ee'eesst/.
ühe - /öhe/ sest -he eelnevas silbis ü muutub moodustuskohatõttu ö-ks. Samuti /löhem/, üheksa ääldub isegi mitutmoodi /öheksa/, /'öekksa/, /'öökksa/, mina eelistan just viimast. Ka 8 ääldan /k'aekksa/.
''õjjend'' - seda ma vaagiaarvele ei kirjuta sest ta kerjas selle minult.
eesti keeles - võib äälata ka 2 päärõhuga ehk eraldi sõnades /eesti keeles/, kui aga selles öhendis onn 1 päärõhk sis muidugi /eestikeeles/.
hääldatakse - /'äältattakse/, selgitada pole vist enam vaja.
siiski - /s'iisski/.
õiend - /õjjent/, ka peenendatuna /õjje.nt/ sest omastavas onn /õjjenti/ kuss juba i nõuab eelneva /t/ peenendatust.
Keegi - /k'eeki/.
väitis - /v'äjttis/.
kaitseks - /k'ajttseks/.
see - /s'ee/ on siin tõesti omal kohal sest seda rõhutatakse! Rõhutuna kõlaks ta /se olevatt/ või edasisulanuna /solevatt/ aga selle tõdemiseni saavad veel 2-3 keeleteadlaste põlve rahvalt elatisraha ei millegi eest.
hääldamise järgi - /'äältamise j'ärrki/ kui 2 päärõhuga ja /'äältamisej'ärrki/ kui 1 päärõhuga.
kirjutatud - võib ka nii olla aga muidu kena näidä äälduskujuks: /kirjuttattut/!
no ei ole ju - toon selle tervikuna eraldi välja sest siin on mitu võimalust. Kui vaagialikult igat sõna eraldi päärõhuga väljakokutada sis kõlaks se /n'oo 'ejj ole j'uu/, nalja kui palju. Aga saab äälata ka /no ejjòleju/ ja /nojjòleju/. Ja mis siis kui vaagia oleks kirjutantki ''vigaselt'' 'nojjoleju'? Isegi ainult sedaarvestades oleks ma talle 5- pand! Sest 5 IVA tabamiseeest ja - mõtete naistesolemiseeest.

to 2011-12-12 10:33:51
Mul on e-postimehega vägagi normaalsed kogemused.

Kaugele, üpris kole kaugele oleme siin kommentaariumis jõudnud oma filoloogiliste kähmlustega. Nüüd on siis hakatud astmelise tulumaksu heade ja veel paremate külgede eritlemise asemel süvenema foneetikasse ja fonoloogiasse.

Vast oleks siiski parem, kui hoiaks "keeletääduslikud" asjad omaette?

Mõni keeleteadlik või -tundlik persoon võiks Kesknädalasse kirjutada oma arvamustest näiteks selle kohta, mis saab (tohib saada või peab saama) Eesti Vabariigi riigikeelest Euroopa Liidu rahvaste vennalikus ingliskeelses (või äkki hoopiski ämerika-keelses?) peres. Või sellest, kas Eesti ikka tõepoolest vajab tänapäevastes oludes oma riigikeele kõrvale veel teisi suhtlusvahendeid (nt vene, setu, mulgi, kihnu, hiiu, rannarootsi jne keelt)?

Ja kes ikkagi peaks eesti keelt hoidma - kas eestlased ise või võetakse appi häid sugulasi? (Liivlastele läksid küll eestlased ja soomlased appi, aga kunagise uhke ja rikka liivi rahva keelest pole enam rahvasuus suurt midagi järel.)

Tulumaksust ja maksudest aga vel niipalju et MITTE ÜKSKI pole seda seni soovind küsida rahvalt! Üks ebasääduslike punt tahab röövida rahvast ühtmoodi, teine veelrohkem, kolmas tahab ka aluspüksid äravõtta.
Kui midagi tehakse ühiselt ning üks elab teise kulul sis loomulikult ei saa me mööda ka maksust sotsjalistlikku ühiskassasse. Küsimus onn aga selles kass olema peab ainult üks maks või mitu, kass onn maksuvaba osa või mitte, kas pooldatakse võrtset, võrdelist või küürulist sisult kasvavat maksu. Üldjoontes on teada palju ültse makse peaks ühiseks jaotamiseks olema, sellepõhjal saab määrata ka maksu suuruse ega pea iljem jupikaupa käima rahvakääst oma käpardliku juhtimise aukudesse lisakerjamas. See peaks põhimõtteliselt käima just valdadekohta sest nende eelarvetest peaks kokkutulema ka liiduvabariigi eelarve. Meil onn aga kõik vastupidi: võimul ebasääduslikud tegelinskid, maksudega mängitakkse, armuande jagatakkse Toompält, lausa üldvabariiklikuks on saand igatliiki kerjamised. Mingi asutise juht paneb rahumeeli käpardliku juhtimiseeest tasku paartuhat eurot ja pärast teised lunivad vaestelt viimaseid veeringuid et juht saaks lõpuks telekas rinna ettelüjja ja kuulutada kuidas nad vaeseid onn aidand. Kogu mejje selline elu on ju jama. Kui klikk ise elab rahvast eemal ega märka seda sis mejjejaoks on se tavaline argipääv.
Miks kõik 4 ebasääduslikku määerakonda lähtuvad ahnusest ja kadedusest, mitte aga inimesest?

Keele-Magnusele.
Jah, aga selles see kurioosum ongi, et just selsamal otstarbel neid eesti keele prügistajaid (setu, võru, saare jt murrete vastu ei oleks mul midagi) siia komandeeritaksegi, et võimalikult "tulusalt" siinset Kesknädala lehekülje asjalikku diskuteerimist ühiskonnale vajalike küsimuste arutelul võimalikult suurel määral kahjustada või nurjata.

Paneb imeks aga ka mejje tillukeses liiduvabariigis on suurriiklikke ehk tersaavalikke "mõtlejaid". Võro ja setukeel pole mingid eestikeele murded vaid iseseisvad keeled. Kust ja millal ned keeled siiatulid selleks võiks vaagiake pisut tutvuda keele ajalooga. Ka näitäks sellega et võrokad ja savokad moodustasid ajalos tagasiminnes ühtse keelerühmitise, teise samasuguse jällägi ämälased ja eestlased. Võrokatel ja savokatel on säilind vanem keelesisu ning nad eraldusid teneteisest eraldi eestlastest ja ämäkatest. Ämäkad pole aga sisult midagi muud kui Eestist üle lahesõit eesti murre. Paljudi on neil eestikeelega säilind ent palju ka suland ämäkatekeelega ühte ning nii nad moodustavatki täna ühtse suomea.
Samuti püüti sulatusahjutoppi siinpool lahte eesti ja võrokeelt, tänu Tallina ülemvõimule ja iljem Maskvaa toele se suuresti ka õnnestus. Võrokad suruti Võromaalt välja, Võromaa tükeldatti rajoonideks ja maakondadeks. Aga paarkümmend aastat tagasi läks ka see ahi tuksi ja võrokad akkasid päättõstma ning endakeelt ametliku riigikeele eestikeele kõrvale võrdväärsäkssäädma. Seni pole seda ametlikult vel tunnistatud ehki võrokad on just selline vähämusrahvus kel pole oma riiki ent asja jätkudes pole võrokeele tunnustamine mägädetaga ning ise loodan et Võroma astub välja ni Euroliidust kuiga Eestist ENSV piirides.
Ainus tõdemus on see et setokeel pole omaette keel ajalooliselt nende rääkiatepoolt, õigeusutõttu vaid märgatavalt eristund. Kui setod sooviks võrokatest eralduda ning luua oma riigi sis miss saaks selle vastuolla!

Et must valesti aru ei saadaks sis siin on mu nägämus tänasest ENSV alast (ametlik Eesti vabariik Narvataguse ja Petserimanäol onn etkel Rassiiapoolt õivatud).
Tänane Eesti võltsvabariik jaguneb vähämalt esialgu 2-ks: Eestiks ja Võromaaks. Kui setod soovivad sis võivad nad moodustada omaette iseseisva Seto vabariigi või kuningriigi nagu nad ise tahavad.
Loomulikult on neist igaöhel kehtestada ka oma riigikeel või riigikeeled.
Miss saab nende majandusest on nende endi asi. Aga nende rahvad peavad saama õiguse oma elukorralduseüle ise otsustada.

Siit võib tersaavalane vaagia kaeda kuidas keeltega vastavused leidis välismõõtmeteabil Karin Mark (ojjatan ette et ta pold Märjamalt):
http://victorian.fortunecity.com/christy/32/mark.gif

Oi, oi, vaagija, aga Postimees on ju irlitside hääletoru, kuidas saavad su kogemused normaalsed olla?????? Pealegi neil ju nüüd Samost, see kohutav inimene, kellele kärssninad lausa mitu lehenumbrit on pühendanud.

Ma ei õelnud nendele, et olen keskide seast.