heli raevald on tagasihoidlik. asjad tegelikuses nägid välja hoopis nii...

1Alguses lõi Jedgar taeva ja maa.
2Maa oli tühi ja paljas ja pimedus
oli sügavuse peal ja Jedgari Vaim hõljus vete kohal.
3Ja Jedgar ütles:
"Saagu valgus!" Ja valgus sai.
4Ja Jedgar nägi, et valgus oli hea,
ja Jedgar lahutas valguse pimedusest.
5Ja Jedgar nimetas valguse päevaks
ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik -
esimene päev.

«Läbi õigusloome kujundatakse väärtushoiakuid. Kui riigikogu 25.11.2010 tunnistas kehtetuks karistusnormi erakonna varjatud annetuse vastuvõtmise eest, siis sellega andis ta avalikkusele üheselt mõistetava sõnumi - erakonna poolt varjatud annetuse vastuvõtmises pole mitte midagi taunitavat. Arvestades kapo raportis toodud rahaküsimise kronoloogiat, paigutub ka riigikogu tegevus erakonna varjatud rahastamise dekriminaliseerimisel hoopis teise konteksti,» selgitas Jõks.
http://www.postimees.ee/?id=361297

Kuna oli teada rahalaeva saabumisest, siis tulnuks KaRS-i hoopis karmistada ja Savisaar kaamerate ees koos rahaga kinni võtta!
Aga eks KaRS- i § 402 - 2 muudeti 25.11.2010 sellepärast, et kohtus oleks asi jälle läbi kukkunud tõendite puudumise tõttu. Kohus oleks kõik materjalid välja nõudnud ja neid kontrollinud. Nüüd aga kui selline rahastamine on dekriminaliseeritud, saavad valitsus ja kapo nn sõltumatu ajakirjanduse vahendusel hämada ja salatseda. Ka prokuratuur ei pea sekkuma.

Miks ta rohkem on?

Reetur seebiks!

Eesti riigi looja – mõjuagent?

Vaatame seda lähemalt. Eesti riik loodi 24. veebruaril 1918.a. Ma ei ole kuulnud, et Edagr savisaar siis loojate seas oli.

Mäletan mäletan hästi kuidas möödunud sajandi kaheksakümnendatel püüdis kommunist sm. Edgar Savisaar jõuda kompartei tippu ja saada tippnomenklatuurile kuuluvaid hüvesid. Kui hakkaks selgeks saama, et nsvl hakkab lagunema siis peamione info valdaja kgb tajus seda ilmselt esimesena, et meie üle ei ole võimalik enam kontrolli säilitada. sm. Edgar Savisaar arvas siis, et tuleb kiiresti trügida kgb abil rahvuslaste etteotsa ja temast saab uue nsvl i osariigi esimene mees. Seda seletab ka postimehes ilmunud artikkel vist pealkirjaga IME ehk isemajandav eesti. Sama joont ajas ta kuni ülemnõukogu istungini kus kuulutati välja meie taasiseseisvumine. Mis puudutab sm. Edgar savisaare hääletamist, siis oli ta kuni hääletamiseni eesti riigi sellisel kujul taastamise vastu vaid soovis UUT riiki, kaksekklset ja null kodakondsusega. Kõik see on tokumentaalselt kirja pandud ja tarvitseb vaid lugeda toonaseid ülemnõukogu protokolle.

Praegu on sm. Savisaar ehitanud keskerakonna analoogselt kui oli kompartei. Inimestele pakutakse hüvesid, ja kui nad need vastu võtavad siis on TEHTUD. Igasuguse vastuvaidlemise korral näidatakse dokumenti või videot ja küsitakse kas tõesti tahad selle avalikustamist. See kehtib parteikontori personali kohta. Mis aga valijate arvukuse fenomeni puutub, siis on see lihtne - venelane kes kuulab, loeb ja vaatab venemaa propagandat, on puutinimeelne, see ju loomulikult valib sm. Edgar Savisaare kui kõige sarnasema putinile.

PS: Kas keskerakonna naiskogu KENA president istub ka orgi otsas? Äkki oleks aeg tulla mõistusele.

Kodanik 2010-12-23 15:05:44
Reetur seebiks!
----
kes seda seepi ostaks, Väikemaarja ehk?

Edgar Savisaar üritas iga hinna eest karjääri teha.
Enne Rahvarinde vankri ette asumist, kui ettenägelikumad eestlased hakkasid distantseeruma komparteist, kirjutas Savisaar üllitise ajakirjas Eesti Kommunist umbes taolise pealkirjaga - Lääne imperialistide ja nende käsilaste salasepitsused Balti vabariikides - see oli nähtavasti ajendatud soovist pääseda ajuti nõrgenenud (Savisaare meelest) partei ladvikusse. See inimene ei suutnud uskuda süsteemi lagunemise võimalikkusesse. Võimuahnet karjeristi märkasid aga KGB töötajad, kellele oli selge NSVL püsimajäämise võimatus. Selline auahne teomees oli sobiv kandidaat Rahvarinde etteotsa. Kes olid aga need "käsilased"? Ühed neist kindlasti inimesed, kes seotud Hirvepargi sündmustega. Edasised sündmused ja Savisaare käitumine näitavad tema suhtumist. Muidugi mitte ainult Savisaare suhtumine. KGB kombitsate vahel vingerdas palju inimesi. Vingerdasid siis ja vingerdavad praegugi. Selliseid inimesi oli kõikides liikumistes. Rahvuslikes samuti. Oletus, et ka Interrinde "mäss" Toompeal oli lavastatud Rahvarinde looja KGB poolt, andmaks Savisaarele kangelase oreooli, seletaks lahti paljuid küsimusi meie lähiajaloost.

Tollane Rahvarinde juhtkond oli kirjum kui siis tundus, seda näitasid hilisemad sündmused. Mõni oli näiteks nii punane, et ka seesama Rahvarinne hilisemas variandis talle polekski istunud. Savisaar ise jättis tollal sümpaatsemagi mulje kui nii mõnedki teised... kuni ühe artiklini "Edasis". Rahva hulgas ta populaarne oli ja rahvas ei läinud sinna N. Liitu päästma, vaid Eestile iseseisvust nõudma. Seepärast ei saa nende faktide päevavalgele toomisega kuidagimoodi solvata inimesi, kes Rahvarindesse läksid. Hiljem pöördus suurem osa Savisaarest ära ja viimasel on tõepoolest vesi ahjus, kui Rahvarinde Volikogu enamus toetas Kodanike Komiteesid.
Kes täpselt selle "kodumaa" lammutas, on raske tagantjärele öelda, eks neid lammutajaid oli palju ja viimase hoobi andis agoonias rezhiim endale ise. Aga selge on see, et meie positsioon oleks olnud palju nõrgem, kui meil oleks tolleks ajaks loodud mingi uus ENSV (Savisaare "Kolmas Vabariik") kodakondsuse nullvariandi alusel ja see oleks sõlminud liidulepingu... Ja kas siis üldse put*hi toimunud olekski. Put*h tekkis teadupärast seetõttu, et liidulepingu sõlmimise protsess oli takerdunud.
(üks täht asendatud tärniga, kuna EPL roppe sõnu läbi ei lase)

Järgmine kokkuvõte
"...ühes Alma-Ata ettevõttes võeti sotsialistlik kohustus - vähendada töö ajal joomist!" ("Õhtuleht" 04.04.1983, N.Morozov, "Pravda" pressibüroo).
Just nimelt nii - võeti vastu kohustus vähendada, mitte lõpetada ja tööd tegema hakata. Siin võiks küsida, et mis on meil asja kommunistlike kurioosumitega? Ega polegi. Alguseks on see lõik valitud sellepärast, et 1989.aastal vallandus Eestis võrdväärselt sama tobe avalik vaidlus teemal: kes alustas 80-ndail aastail vabadusvõitlust okupatsioonist vabanemise eest, kes oli esimene, kes suu julges lahti teha.
Kuigi Mihhail Gorbatšovi poolt käibelelastud mõisted uutmine ja avalikustamine nägid ilmavalgust 1985.a.NLKP aprillipleenumil, ilmnesid Eesti pressis esimesed sellekohased tendentsid alles 1986.a.suvest, mil hakati arglikult kritiseerima ühiskonna majanduselu puudutavaid kitsaskohti ja mis jätkus terve 1987.aasta. Poliitiline temaatika jäi aga selle aastanumbri sees pressis tabuks. Veel 1987.a.oktoobris kärpis(?!) ajakirja "Looming" tsensuur välja kommunisti Jaak Alliku artikli, kus viimane rääkis vajadusest ENSV kodakondsuse ja integratsiooni järele. Rääkimata siis veel õigetest mõtetest, millekohased kirjatükid käisid rahva seas käest kätte.
Üheks esimeseks pretendeerijaks "alustajana" oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), kes algselt levitas põrandaaluste trükiste näol ajaloolist tõde ja kelle tegevus kulmineerus 23.augustil 1987.a.Hirvepargi miitingu korraldamisega. Oma kõnes MRP-AEG esimees Tiit Madisson piirdus Venemaa poolt 40-ndail aastail eesti rahva vastu toime pandud genotsiidikuritegude meenutamise, MRP protokolli sisu tutvustamise ja selle avalikustamise nõudmisega. Edaspidi kasvas MRP-AEG tuumikust välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).

21.jaanuaril 1988.a. tegid 14 inimest - Vello Väärtnõu, Eke-Pärt Nõmm, Arvi Orula, Eve Pär-naste, Heiki Ahonen, Erik Udam, Urmas Inno, Karin Inno, Endel Ratas, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Rein Arjukese, Mati Vilu ja Arvo Pesti - avaliku ettepaneku Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks. Massiteabevahendid ettepanekut üldrahvalikuks aruteluks pressis teadagi ei avaldanud. Okupatsioonivõimu reaktsioon oli järgmine. Vello Väärtnõu, Eke-Pärt Nõmm, Arvi Orula ja Heiki Ahonen saadeti maalt välja. Pole imestada, sest väljakäidud ettepanekus märkisid allakirjutanud, et ERSP-st peaks kujunema rahvuslik opositsioonirühmitus EKP-le ja tema 11 punktist koosnenud programmilised nõudmised olid poliitiliselt juba täiesti arvestatavad. 21.aprillil 1988.a.moodustati ERSP korraldav toimkond ning 20.augustil 1988.a.toimus Pilistvere kirikus ERSP asutamiskoosolek. Esimeheks valiti Erik Udam ja juhatusse kuulusid peale tema veel Mati Kiirend, Lagle Parek, Eve Pärnaste ja Vello Salum (ERSP Toimetised 1-2, 1989).
ERSP taotles oma programmis okupatsiooni lõpetamist ja Eesti Vabariigi taastamist juriidilise järjepidevuse alusel. Ta käis välja hulga poliitilisi dokumente: üleskutseid, deklaratsioone, memorandumeid, pöördumisi, märgukirju, seisukohti päevapoliitilistes küsimustes. ERSP pöördus abi saamiseks ühtekokku 26 riigi poole. Ta kirjutas ÜRO-le, USA Kongressile, NSVL Ülemnõukogu Presiidiumile, ENSV Ülemnõukogule, jne. Ta tegi 1988.a.jooksul sõna otseses mõttes kõik võimaliku, et eesti rahva varjatud südamesoov vabaneda okupatsioonist ja taastada rahvusriik jõuaks igale poole maailma. Ja muidugi oli ERSP panuseks piketid 1988.a.Tallinna südalinnas nii oma programmiliste nõudmiste kui ka Enn Tarto vabastamise toetuseks. Tal ei olnud oma tahte teatavakstegemiseks väljundit meedias nagu seda võimaldati Rahvarindele. ERSP pretendeeris samuti antud vaidlustes nn."alustaja" tiitlile.

Kolmandaks pretendendiks sellesse ritta astus Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mis toimus 1.-2.aprillini 1988.aastal Toompeal. Pleenumil avaldasid ligemale 60 kultuuri-
ja NLKP tegelast oma seisukohti Eestis kujunenud poliitilise situatsiooni kohta. Pleenum võttis vastu ka 3 dokumenti: 1) XIX üleliidulisele parteikonverentsile, 2) EKP Keskkomiteele, ENSV ÜN Presiidiumile, ENSV Ministrite Nõukogule, ENSV loomingulisele intelligentsile, 3) NSVL peaprokurörile. Esimeses neist märkis pleenum, et on vaja taastada NSV Liiduks vabatahtlikult ühinenud vabariikide võrdõiguslikkuse leninlikud põhimõtted, teises, et rahvuskultuuride tegeliku võrdsuse tagab eesti keele ja kultuuri kaitse ENSV territooriumil ja kolmandas palub tõstatada 1941. ja 1949.a.küüditamiste otsuste kui inimvaenulike ja ebaseaduslike tühistamise küsimus (Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, Tallinn "Eesti Raamat" 1988).
Neljandaks ja viimaseks "esmaalustaja" aule pretendeeris Eestimaa Rahvarinne. 13. aprillil 1988.aastal telesaates "Mõtleme veel" Edgar Savisaare poolt väljaöeldud idee moodustada Rahvarinne perestroika toetuseks sai teoks 1.-2.oktoobrini 1988.a.toimunud asutamiskongressil Tallinna Linnahallis, kuhu kogunesid vahepeal üle Eesti moodustunud tugirühmade esindajad. Kuid kindlasti tuleb siin ära märkida ka Rahvarinde Algatuskeskuse poolt organiseeritud massimiitinguid 18.juunil ja 12.septembril Laululaval, millest viimasele kogunes arvatavalt 300 000 inimest. Üritusel nõuti liidulepingut Nõukogude Liiduga. Oma asutamiskongressil võttis Eestimaa Rahvarinne vastu harta, programmi, resolutsioonid ja manifesti, milles kajastusid ka tema eesmärgid - aidata Eesti NSV ning seeläbi kogu Nõukogude Liit demokraatia ja õigusriigi teele. Eestimaa Rahvarinde Eestseisusesse valiti Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann (Rahvakongress, Tallinn "Perioodika" 1988).

Mõttetu vaidlus teemal "kes alustas" jooksis endastmõista ummikusse. See kuulus tolle perioodi eufooria juurde, kus inimesed olid nagu purjus mõtte juures, et võib suu lahti teha ja vangi ei pandagi. Traagiline on aga see, et neil kõigil oli omamoodi õigus: eesmärkidelt lähtuvalt olid nad kõik omas valdkonnas kaudselt esimesed.
Aga tegelikult?
Tegelikult pole vabadusvõitlus Eesti okupatsioonist vabanemise eest hetkekski lakanud. Me ei saa ega tohi unustada metsavendi, kes veel aastaid pärast Venemaa teistkordset Eesti okupeerimist relv käes pidasid võitlust, lootes viimse hetkeni Atlandi Hartale ja lääne abile. Me ei saa ega tohi unustada väliseestlasi, kelle poliitilise panuseta 50 aasta vältel oleks läänes 80-ndate aastate lõpus teatud Eestist võib-olla vähem kui mõnest neegrisuguharust. Me ei saa ega tohi unustada dissidente okupeeritud Eestist, kellest paljudest me ei saa kunagi teada. Me teame küll Jüri Kukke, Mart Niklust, Tiit Madissoni, Enn Tartot, kuid ega nemad polnud ainsad... Au teile, tundmatud. Aga nn.40 kiri 28.oktoobrist 1980, milles kaudselt protesteeriti venestamispoliitika vastu Eestis. Isegi Imre Arakas, kes tegi atentaadi rahva poolt vihatud Karl Vainole, kuulub siia ritta. Sest kuigi vägivald ei too kunagi positiivset lahendust, oli seegi protestiavaldus okupatsioonivõimu vastu. Neil kõigil oli antud oma panus selleks, et Eesti kord vabaneks okupatsioonist. Nagu ka algul nimetatud organisatsioonidel. Teeneks võib pidada isegi 16.novembril 1988.a. ENSV ÜN poolt vastu võetud deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Sest kuigi Rahvarinne ja ENSV ÜN taotlesid vaid senisest suuremat iseseisvust NSV Liidu sees, aitas see siiski väga paljudel eestlastel üle saada sisemisest barjäärist, mille oli kasvatanud aastakümnete pikkune okupatsioon.

24.veebruaril 1989.a.tegid kolm organisatsiooni - Eesti Kristlik Liit, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei - "Estonia" kontserdisaalis toimunud pidulikul aktusel teatavaks "Deklaratsiooni Eesti Vabariigi 71.aastapäevaks", milles kutsuti õigusjärgseid Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järglasi üles moodustama kihelkondades ja linnades Eesti Kodanike Komiteesid, et valida Eesti Kongress, arutamaks Eesti enesemääramise küsimusi. Paar nädalat hiljem, 10.märtsil,
avaldasid samad organisatsioonid "Pöördumise Eesti Vabariigi kodanike poole", mis oli mõeldud lisana deklaratsioonile ja kus tutvustati Eesti Kodanike Komiteede moodustamise, Eesti Vabariigi
kodanike registreerimise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise protsessi. Eesti Vabariigi õigusjärgseid kodanikke kutsuti üles moodustama Eesti Kodanike Komiteesid ja samas oli antud ka Eesti Kodanike Komiteede Ajutise Sidetoimkonna (EKK AST) postiaadress, kuhu asjast huvitatud said endast teada anda. 30.märtsil täpsustas EKK AST oma dokumendis "Eesti Kodanike Komiteede moodustamisest" EKK-de moodustamise korda ning 5.aprillil avaldas "Eesti Kodanike Komiteed, struktuur ja ülesanded", kus oli lõplikult formuleeritud EKK liikumise konkreetne programm Eesti Kongressini.
See oli tõeliselt grandioosne plaan, pretsedenditu kodanikualgatus, millele ajaloost pole analoogi leida: okupatsiooni tingimustes registreerida ära kogu Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanikkond, kes siis valiks oma esinduskogu Eesti Kongressi, mille kaudu on tõepoolest reaalne võimalus maailmale välja käia kodanikkonna tahet tervikuna. Välja käiduna ehedal kujul, oli ta liiga ilus, et olla tõsi.

EESTI KODANIKE KOMITEEDE LIIKUMINE -
RAHVAALGATUS
VÕI "RAHVAALGATUS"
ÕIGUSJÄRGSETE EESTI VABARIIGI KODANIKE MANDAADI
SAAMISEKS
ASEAINELISTE PROTSESSIDE LÄBIVIIMISEKS EESTIS?
See on küsimus, millele me ei saa ilmselt mitte kunagi vastust. Kummagi teesi kasuks räägib ühevõrra nii poolt- kui vastuargumente, mida alljärgnevalt püüame analüüsida. Pole võimalik isegi vastata küsimusele, kust või kellelt pärineb Kodanike Komiteede liikumise idee alge. Ühiskond ise oli antud liikumise tekkeks küps - paari eelneva aasta vältel oli korduvalt üleval Eesti NSV kodakondsuse teema, millel peaks olema prioriteet NSVL kodakondsuse ees ja teoreetiliselt oma arengus sellel suunal samm edasi oligi õigusjärgsete Eesti Vabariigi kodanike registreerimine. Kodanike Komiteede liikumise enda sees liikuski juttudena kaks versiooni: ühelt poolt oli idee esmaautoriks Kaido Kama (hilisem Karula EKK esimees, Võrumaa MK liige, Peakomitee liige, Eesti Kongressi saadik, Eesti Komitee juhatuse liige, ENSV ÜN 12.koosseisu liige, Riigikogu liige ja ENSV siseminister) ja teiselt poolt oli idee esmaautoriks Harald Tillemann, kes ongi jäänud ajalukku kui 1989-1990 pressis ilmunud mitmete huvitavate publikatsioonide autorina.

Seep läheks Venemaale ekspordiks (eurode eest, kiriku ehituse toetuseks).

Miks sm. Edgar Savisaar lennujaamas kriminaalasja ei saanud kui kätega inimesele kallale läks? Vaagija, teed äkki ise avalduse?

Ei maksaks nii väga teha nägu, et ei tea sõna "mõjuagent" tähendust. See on juba vana sõna ja tähendab just seda, nagu ta ka kõlab: mõjuagent.
Eestil ei ole oma mõjuagente, sest Eesti ei ole imperialistlik riik.
Kui nii lihtsaid asju ka ei tea, siis mida te üldse maailmast teate?

http://www.youtube.com/watch?v=TfStBdf2jfE

ei maksaks nii ähmi minna ühe Edgar Savisaare pärast. Elage oma elukest, kes suuremat, kes väiksemat. Aga ühel lööb Savisaar ladva nii sassi, et tekib grafomaania, Teine suudab ehmatusest ainult lihtlasusetega mõttetuid fraase kirja panna. No, rahunege maha, võtke tabletikesed ära ja puhake välja.

Mis te vingute, keskerakond on tõestanud ennast eestimeelsena ja siin on faktid.
http://www.youtube.com/watch?v=P9OFTck1MAI&feature=related