Parandan ennast: kurikuulus lõige 3 ilmus jah ORASesse 1997, aga enne seda peitus see riukalik säte rakendusotsuses: Ülemnõukogu otsus "Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta 1991______ http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/%FCn.o.19910620.828.199307 24.html _____________________ See on tüüpiline näide nõukogulikust jäänukkombest, kus sätestatakse seadusega, et kõik (õigusjärgsed omanikud) on võrdsed. Ilus. . Järgneb pikk paus (rakendusotsus)... Aga me RAKENDAME (loe vääname) seadust sel viisil, et need ja need ei ole ikka päris võrdsed. Pole ime, et niigi keerulises omandireformis see kohalikel omavalitsustel kahe silma vahele jäi. Siit ka kogu jama. _______________ Siinkohal vabandan Varuli ees vastuväite osas, mis puudutab Saksamaale lahkunute sätte ilmumise aega: _________ Seega Varuli väide: "Üks 1991. aastal tehtud kompromisse: ümberasujatele jäeti võimalus, et nende vara tagastatakse või kompenseeritakse, kui Eesti ja Saksamaa sõlmivad sellekohase lepingu. " on ... ...aasta 1991 osas õige, ...aga selles osas ikka vale, et juttu oli rahvusvahelisest lepingust, mitte lepingust Eesti ja Saksa vahel.______________ _______Juhuks, kui link ei avane: Ülemnõukogu otsuse nr 828 punkt 5: 5. Omandireformi õigustatud subjektidele, kes lahkusid Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise küsimused lahendatakse riikidevaheliste lepingutega määratud korras. NB! Mitte "vara tagastatakse..." vaid "küsimused lahendatakse ...lepingutega määratud korras". On ikka kantseliit! Kust pidi kohaliku omavalitsuse ametnik teadma, kes lahendab küsimused ja milliste rahvusvaheliste lepingutega? Neetud umbmäärane teguviis! Kui omavalitsus oli samal ajal kohustatud subjekt, siis ta ei olekski tohtinudki maade tagastamist peatada!