Omandireformi (loe: genotsiidi) teostajad Eestis: Laar ja Hallaste (on osaliselt juba parematel jahimaadel), Kama ja Hänni (ootavad oma järjekorda).
Midagi pole unustatud, kedagi ei unustata.

Kuni Hänni on sotsiaaldemokraatliku partei liige, ei saa tervemõistuslik inimene selle partei poolt hääletada.

Seda filmi peaks süüdlastele 3 korda päevas nagu nuumhanedele vägisi kõrri toppima et nad ükskord saaksi aru mida nad on teinud.Aga meie kannatanud ootame lahendusi...Vabandage ,aga teisiti ei saanud rageerida.

Liia Hänni Priit, ORAS võeti vastu juunis 1991, kelle valitsus siis ametis oli?

Iga demokraatliku riigi valitsus võtab vastu seaduse, tagastamaks omanikele ebaõiglaselt äravõetud varandused, kuid seekord lasti Savisaarel seadus vastu võtta ja siis hakati seda väänama laarlaste poolt 30 (!) seaduseparandusega - Betlema tädi parandustega, millega tekitati uus lubamatu ülekohus sundüürnike vastu, varade tagasisaajate ringi laiendati ennekuulmatult suureks, lausa "lehmalellepoegadeni" välja - väljatõstetuile ei kompensseeritud uut ülekohut mittemillegagi, kuigi tuhanded vene ohvitseride mugavustega korterid jäid tühjaks - ülekohus kuubis!!!

Kas liia hänni oskab nimetada veel mõnd riiki, kus "tagastatakse" vara natsidele, kellele see pealegi on juba varem kompenseeritud?

Kuigi see feissbuki-väljavõte on küllaltki vaimuvaene (paraku see ongi FB olemus!), on hea, et taaskord saavad inimesed avaldada oma mõtteid ja tundeid näruse ORAS-e kohta ning eriti tundeküllaselt jäädvustada rahva mällu Liia Hännit, kelle mustad teod lähevad kustumatult ajalukku.

Huvitav kes need natsid elik Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei liikmed konkreetselt on, kellele midagi tagasi on antud?

Hitler kutsus oma alamad 1939. aastal Eestist tagasi koju, kelle siia mahajäänud varandus Hitleri poolt ka paljudele kompensseeriti, mis aga nüüd selle ebaseadusliku-ebaõiglase ORAS-e kaudu nendele Hitleri alamatele, kelledest paljud ka tõelisteks natsideks said, siia mahajäetud kinnisvara veel teistki korda kompensseeriti?!? Laarlaste ülekohus eestlaste vastu kuubis! Nagu ka kurikuulsaks saanud Kaido Kama isiklikult siiski tunnistab: "Me teame, et siit kahtlemata tuleneb järjekordne ebaõiglus."

Vaagija ei saanud järjekordselt esitatud küsimusest aru. Küsisin: kes konkreetselt on nendest inimestest, kellele kinnisvara tagastati, nats?

vaagijale ei ole keegi mingisugust järjekordset küsimust esitanud, seega ei kavatse ka mingit küsimust natside kohta vastata.

Issand Jumal!
Kui palju elamuid lasti laguneda sõjaväelinnades -Paldiski,Tapa.Ämari jm.jm.jm.
Oli ette teada et Eesti sõjaväe bilanss ei kata neid.
Kui palju oleksid saanud omale elamise.
Kui praegu sunnitakse soojustama maju toob see võlg paratamatult ka väikese sisset.inimestele väljatõstmise,eelkõige eakatele ja haigetele, või 2,5 korda allpool absol.vaesuse piiri "elamise"mis on toimetulek.Surmani.Kuidas see võimalik on? küsiks iga välismaalane.On.eestis on.
Oli ette teada,et kütusehinnad tõusevad vastavalt maailma(ja veel rohkem)tasemele=Kapitalism.Aga mujal on kapitalismuse sees ka mingid pisukesed regulaatorid ja kristlase meelelaad ja 10 käsku ja Krugman-Siin on pangahuvid,sest pankadele laenude võimaldamiseks see kõik on-Ja kütuseärikatele jt.
Liidust jäi palju jagada järele aga sellega lahmiti üksteisele vastu pead ja ohverdati siis ....altarile.

Poliitikute eluasemeskandaalid

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

Ka Arnold Rüütel, kes sai väidetavalt erastada tööandja eluruumi Koidula tänaval - Ülemnõukogu Presiidiumi külaliskorteri - EVP-de eest.

Veel üheks tagajärjeks sai Eesti Kongressi ideoloogide poolt välja pakutud restitutsioon. See tähendab natsionaliseeritud vara tagastamist endistele omanikele. Kusjuures ilma mingi kompensatsioonita nende jaoks, kes restitutsioonimomendil elasid kunagi natsionaliseeritud majades. Loomulikult oli kodude natsionaliseerimine karjuv ebaõiglus, kuid Eestis otsustati see heastada teise karjuva ebaõigluse abil.
Just Eesti Kongress pani aluse külmadele suhetele Venemaaga. Samal ajal, kui Rahvarinde liidrid lõid kontaktid Venemaa demokraatlike jõududega - kes ju tegelikult kinkisidki Eestile iseseisvuse -, nägi Eesti Kongress naabris vaid endist okupanti. Kusjuures kõiki neid, kelle esivanemad ei elanud ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, hakati samuti pidama okupantideks.
Eraldi on vaja mainida ka Eesti riigi poolt valitud sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Eesti on algusest peale oma tuleviku üles ehitanud kõige nõrgemate arvel. Tagajärjeks on ühiskonna meeletu sotsiaalne kihistumine, kus väikesearvulise kõrgklassi sissetulekud rohkem kui 20-kordselt ületavad vaesema ühiskonnakihi sissetulekuid ning suurem osa inimesi balansseerib vaesuspiiril.
Jah, ajalugu ei tunne tingivat kõneviisi. Samas võime tõdeda, et tänane Eesti oleks võinud olla riik, mis on sõbralik ja abivalmis mitte ainult oma põlisrahvale, vaid kõigile elanikele.
20 aastat tagasi oleks Eesti võinud valida läbimõelduma, demokraatlikuma ja oma kodanikele kasulikuma tee.
Nii ei juhtunud. Ajalugu muuta ei saa, kuid saab õppida selle vigadest.

Autoriks on
HANON BARABANER, Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN rektor, professor, majandusdoktor

100 000 eestimaalase jaoks on kalendris kõrvuti kaks sarnase tähendusega kuupäeva. 13. ja 14. juuni.
13. juunil tähistame "sajandi süngemiat orast" .
Võib lisada ka 1942. aasta 12. juuni, mil SS - Reichsführer Himmler kinnitas rassiliselt sobivate eestlaste - lätlaste saksastamise otsuse 25 aasta jooksul ja mittesobivate küüditamise Peipsi taha.

Nõukogude ajal kuulus elamufond kas riigile või siis ettevõtetele (ametikorterid), ja keegi ei saanud nö võõrasse pessa kolida.
Elamispinna taotlejad olid oma töökohas järjekorras, korter saadi ettevõtte ametiühingu vahendusel.
Karistuseks viidi ka järjekorras tahapoole.

http://kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm
Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?

mina olen igasugustest tagastamistest, üvitamistest ja ärastamistest kenasti kõrvalejäänd, pole mina kellelegi midagi loovutand ega makkst ja pole samagavastatud m'ulle .
küll aga vaattan seda sahkerdamisejama põhimõtteliselt ehk erabooletult . ning sejsugohht on selline et kuj sõda võjttes tuleb sõjasaakk omavahel ärajagada sis kaottusegorral kannavad kõjkk ka kahjud .
mejje sahkerdamised aga k'oosnevad tehislikest eranditest mille taga on sellge onubojaboliitika .
mõnele (nt illmasõja v'allabäässtja õlma'allabagenutele) üvitatti ärastatu topelt ning üvitajad olid ka ise kahhjusaanud . ja kujj ettegujutada et Itla oleks võjtt sis oleks pagenud s'iia tagasidulld ja palju rohhkem ilma igasuguse üvitiseta ärastand, ja seda juba Krosstojttslandi eris'äädusealusel allutatud m'aa'aladel nagu Osstlandis .

samuti oli jabur värrvivahetand punaste ärastamiss'ääduse sätä üleboolelisest ümmberehitamisest (mälujärrgi) sest lisaks tunndelisele innangule miss on pool, ej soovitud mõjssta et ka selle üleboolelise osa ümmberehitamiseks ej küsitud kunagiselt valldajalt luba .

ülttse tehhti tõessti palju ülegohut . ere näjdä on erastamispaberid põhi mõtteliselt . linnaelanik saj so.ttskortteri erastada paberieesst, m'aalelaja saj nende paberite'eesst kr'o.sse . ehitatti ned kõrkkparakid juba varem kõjgi makksude'eesst ehk makksis ka juba oma maja ise'ehitanu . siis saj linnaelanik kortteri 'tasuta' ning 90'ndatel se erastamispaberitega säädustatti ehk ta ej pidand makksma senttigi . m'aaelanik makksis aga omalajal ja makksis ka nüüd selle kortteriteginkkimise k'inni . m'aaelanike "väärttpaberid" osstis aga alandatud kursi'innaga kokku kass mitte Liiaboeg Krisstjan ise ?

arukas lahe.nd oleks olld selline et iga 'tasuta' kortterisaanu oleks pidand selle rahhvavõlana välljaosstma ning raha oleks läjjnd 'eelarrv'esse . mitte aga teha tasa'arvestus ning jätkata seda sotsjal''issmi .
kujj aga midagi kellelegi tagasi s'aadigi annda sis kinndlasti oleks tulld vabanend kortteritest osa välljagüüditatutele vasstuannda .

lisan et mina pidasin allgusest p'äälä seda EVP'dega sahkerdamist põhimõtteliseks tottruseks ning ise selles jamas ejj osalend .

10.09.1991. avaldasin Ühistöös kirjutise 'ORAS tuleb tühistada'
ja
19.10.1991. samuti Ühistöös 'm'aas'ääduse' (alused) .
01.06.1994. avaldas Põhjarannik mu 'männg omandiga Eesti rahhvusmänguks ?' .

nejjd tekkste mull enam pole, siis ju r'aa.le vel polld . lejjdavõjkks ehk vajd raamatu kogudest .

1934. aasta 12. märtsil tuli ebaseadusliku riigipöörde tulemusena, mille kiitis heaks Nõukogude Liit, Eestis võimule režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Samuti1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, põhiseaduslikku järelevalvet teostav Poliitilise Politsei (Kapo) ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud