Mille poolest see Keskerakond parem on kui teised. Pani kah kaks last ministriks ja Edgari nôunikud puha piimanokad ja siresääred. Ainuke, kes piimahabemetega ei sekelda, on Rahvaliit.

Kodanik Eve Osa, minu selge arvamise järgi olete Teiegi nõukogude ajal (olles "Noorte Hääle" ajakirjanik)inimesi ajaleheveergudel solvanud ja mõnitanud. Vabandust Te palunud ei ole. Sestap jätab Teie praegune nutt ja hala mind külmaks. Oma kibestund vanamutipõlve olete ise enda nooruses endale kätte teeninud.

Olen oma lugejakirjades paaris viimases lehes püüdnud hoiatada eesti lugejaid mingite EL völtsandmete ja hüüdlausete uskumise eest sotsiaalvallas. Kuid paistab, et see polegi nii lihtne. Juba lause : "Nelja-viiekümnesed on mujal maailmas hinnatud tööjõud" ajab naeru peale, kust on vöetud selline informatsioon. Siin EL on olukord üle 40 aastastel veel hullem kui Eestis. Töötute arvust moodustab üle 5o aastaste osa praegu kaks kolmandikku. Ka siin on töökuulutustes ainult sees kuni 35, vöi otsitakse "noorele tiimile" täiendust. Kui Eesti kohta autor kirjutab:"Tööhõiveametid pakuvad keskealistele vaid Eesti keskmisest tunduvalt pisema palgaga koerapoisikohti.", oleks siinne töötu röömus kui sellise pakkumise saaks. Sest näiteks Nürnbergi tööameti piirkonnas oli 49680 töötu jaoks ainult 2470 töökohta pakkuda (2002 detsembrikuu andmed). Kui teha lihtne arvestus, siis iga 20 kohta üks koht! Siis pole ka üle 45 aastastel mingit lootust midagi saada. Siin sellist kurtmist ,nagu: "Klassiõde, suures kaubanduskeskuses pisikest palka saav müüja, on saatnud pea aasta oma perfektselt vormistatud CV-sid kohtadesse, kus otsest vanusepiiri ette pole antud. Teda ei ole kordagi "teise ringi", s.t töövestlusele kutsutud." ei oska keegi ette kujutadagi, sest töökoht ju olemas sellise vanuse juures, ja veel viriseb! Teise näite:"60-aastane naabrimees (kes näeb välja 10 aastat noorem) koondati riigiasutusest seoses asutuse likvideerimisega. Ta saatis pool aastat lootusetult oma CV-sid. Lõpuks sai tänu tutvustele väikesepalgalise kohakese, kus saaks hakkama ka temast väga palju väiksemate teadmiste ja oskustega inimene." - kohta siin ainult imestataks, sest alates 58 eluaastast püüab nüüd tööamet töötuid vägisi saata pensionile (loomulikult siis 25% jääb see pension väiksemaks!), sest need on kantud kategooriasse "unvermittelbare" (eesti keeles need keda pole vöimalik enam tööle suunata!). Mingist oskuste, hariduse jne. olemasolust pole mötet rääkida, nii teaduste doktorid kui labidamehed on samas kategoorias. Pangatöötaja, kellest kirjutatakse: "Naine, kel pensioneani kümmekond aastat, töötab panga kontrolliosakonnas. Kuigi ta on väga hea töötaja, pole tal vanuse tõttu mingeid karjäärivõimalusi" peaks olema üliönnelik, et tal omal erialal üldse veel töötada on vöimalik. Kuna ka siin Saksamaal pensionikassadel on pidev rahapuudus, samadel pöhjustel kui Eestis, kuigi pensionikindlustuse maksu suurus bruttopalgast on praegu 19,5% kuus (poole summast maksab tööandja), otsitakse lahendust (loomulikult tööandjate poolt!) üleminekuks pensionile 67 eluaastast (ka naistel). Kui praeguse 65 eluaastani töötamiseni (nii meestel kui naistel!) jöuab ainult üks kolmandik töötajaid (köik enne saadetakse minema!), mis siis veel pensioniea töstmise korral juhtub? Juba praegu on ametiühingud selle plaani vastu alustanud vöitlust, sest siis veelgi suureneks vanemaealiste töötute armee.

To: Ali Hassan Salam Jah, ma olin 1980-ndail "Noorte Hääes" ajakirjanik. Ei mäleta küll, et oleksin kedagi solvanud või mõnitanud, vaid olen igal ajal üritanud jääda ausaks. Minu põhimõte on olnud kuulata ära ka teine pool. Kui leiate, et peaksin millegi pärast vabandust paluma, siis tahaksin väga konkreetselt teada, mille eest. Kui Teie põhimõte ei ole üksnes varjunime all tänitamine, võiksime asjad selgeks rääkida. P.S. Teie kurvastuseks pean teatama, et kibestunud vanamutist on asi (objektiivselt võttes) küll väga kaugel. Nii et Teie solvangud jätan küll tähelepanuta.

Kodanik Eve Osa, ka ausaks jääda üritades (ning mitte mäletades)võib solvata ja mõnitada. Selle nn. teise poole olete ju enda põhimõtetele kindlaks jäädes (ning tunduvat paremat positsiooni omades) ka armulikult ära kuulanud, kuid mingilgi kombel reageerimata jätnud. P.S. Miks arvate, et minu kurvastuseks? Mullegi meeldiks, et te rõõmsam oleksite.

To: Ali Hassan Salam; Asi hakkab mind järjest enam huvitama! Räägiks nüüd ikkagi mingist juhtumist konkreetselt! Nagu juba mainisin, ei häbene mina oma nime. Miks peaksite häbenema oma nime Teie? Mul ei ole just kehv mälu, ja see, mida kirjutanud olen, ei ole mulle kunagi olnud mingi meetriga mõõdetav ükstakama. Kui eelistate ikkagi varjunime, võiksite vähemalt mainida teema ja asjaolud.

Muuseas, ajakirjanikud ei kirjuta Kesknädalasse. Kesknädal on nende areen, kes otsivad iga asja taga süüdlasi, kui nad just parajasti Keskerakonna tarka tegutsemist nõretavate sõnadega ei ülista.

See-eest on ajakirjanikud Kesknädala kõige usinamad lugejad. Kolmapäeva hommik ei jõua veel pihtagi hakata, kui juba igasugu kanalitelt kõlavad uudised ,mis Kesknädalas kirjas!

To A. Ström: Kas Teie meelest on ajakirjanikud need, kes seksikristide, kepikatide, arnoldoksmaade, anusaagimite ja teiste taoliste vaimuhiiglastega leheveergusid täidavad? Või teeb ajakirjanikuks see, kui oled hoolsalt pähe tuupinud, et kõik, mis Keskerakonnaga seondub, on a priori paha?

Kõik, mis Keskerakonnaga seondub, ON PAHA. Mitte a priori, vaid seetõttu, et võibolla täiesti talutavaid ideid viivad ellu kõlbeliselt ääretult küündimatud inimesed, minu jaoks moraalses mõttes kurjategijad. Sellest ka küünilised, populistlikud, et mitte öelda kuritegelikud otsused. Kui Eve Osale on kantimispõhimõtted meelejärele, siis on ta kahtlemata õiges kohas. Ajakirjanikest. Häid ajakirjanikke on Eestis üldse vähe, sellega olen täiesti nõus. Kesknädala veerud annavad muidugi täiendava lisagarantii, et neid mitte kohata. Kesknädal eksperimendina mulle muidu meeldib. Hea katsetada, kus asuvad ajulageduse piirid. Aga pole küll veel sellist tunnet, et piir käes oleks.

Eesti ajakirjandusliku arulageduse piir läheb sellest päesvast, kus hommikul ilmusid mõlemas juhtivas päevalehes ühesugused artiklid Ain Seppiku vastu. Kui meil oleks normaalne riik ,siis oleks ilmunud veel kaks suurt lehte, kes oleks teatanud, et Seppiku-vastaste artiklite tellija on rahvusvaheline maffia, mida Eestis esindab Respublica koos Lernnart Meriga.

üsna õige jutt. Aga küll see värk kord ise reguleeruma hakkab. Koos elanikkonna vananemisega.

Koos elanike rahvusliku ja religioosse koosseisu muutumisega. Ühesõnaga eestlaste väljasuremisega. Kahjuks.

Austatud Eve Osa. Oli väärt juhus,et sattusin lugema nii aktuaalset ja nii täpset ning vajalikku käsitlust.Kurb tõsiasi. Ammu pole kohanud pressis nii olulistest asjadest kirjutajat. Ma ei seakski esikohale iseenesest väga olulist asjaolu, et tööturul on vanematel raske. Loomulikult on ja väga ebaõiglaselt. Ma imetelen just seda taotlust, et on aeg hakata aru saama kõige olulisemast -tervele Eesti ühiskonnale on hädavajalik mõista kõikide (oskajate) inimeste väärtust ja austada just kogenute panust. Ühiskonnaliikmete vaheline tasakaaluseis on märksa tähtsam kui me seda praegu ette kujutame. Kogemusi, elutarkust ja sellega kaasnevaid püsiväärtusi kannavad kahjuks sotsiaalselt küpsed inimesed mitte toorikud - kajuks on see nii. Noorelt tuulepealt võib küll oodata kasulikke ideid ja hullumeelseid teostusi, kuid samas peab keegi jälgima, et asjad ei väljuks mõistlikkuse raamidest. Ja kui keegi arvab, et täisksvanutel (keskealistel) ideid pole, siis liigitagu end hoobilt madala IQ-ga äärmuslaste ridadesse.

Hea et mõned inimesed asjadest aru ka saavad. Erik näiteks. Tegelikult on see ränk probleem ,et Eesti on suure osa tarku inimesi üle parda visanud ja astume lollide seatud rööbastes. Väga sageli läheb kahjuks piir vanust pidi.

Kuda see Eesti siis suure osa tarku inimesi üle parda viskas???