saaks iseseisvaks siis ja ainult siis, kui ka Ratta Jürka ja Miksri Svenn seda tunnustaks. Aga mõlemad on ära ostetud ega taha sugugi, et ka mõni teine miljoniline rahvus saaks iseseisvaks nagu meie tänu kremli vastutulekule. Ometi rajataks Kirkukki siis Ratta tänav ja Miksri puiestee.

Mõni kuu tagasi ilmus meedias pikk artikkel Kurdistanist E.-N.Krossilt. Iraagi sõja ajal töötas ta seal ja soetas omale sõpru kurdide seas. Muide, kurdide alad on kõik kõige naftarikkamad maad seal regioonis. Kui toimuks uue riigi moodustamine, oleks Kurdistan naftamaa nr. 1. Kross käis vahepeal seal visiidil ,,sõprade,, juures ja toetab kõvasti Kurdistani moodustamist. Selge on ka see, et Krossil on hea nina raha lõhna peale. Muidugi ka USA toetab Kurdistani moodustamist, siis ei pea minema röövima viide riiki, vaid ühte. Eks selle Kurdistani pärast ükskord üks kõva madin tuleb.

Lugupeetavad läbiviidud iseseisvusreferendumiga võimalikult lähemal ajal kurdid Massod Barzani juhtimisel kuulutavad välja ka iseseisva Kurdistani riigi hoolimata asjaolust, et tegu pelgalt Lõuna-Kurdistaniga. Kasutades siis kurdipärast määrangut. Teist hetke kurdidele mitte keegi ei võimalda ja kurdidel lihtsalt ei ole valikut - iseseisvus ja ainult. Mingid tüübid kellegi Teksase rangeri - muide tegu igati tasemel kärakamehega - eestvedamisel teatavasti hävitasid sunniitliku nn Iraagi riigi ja sisuliselt andsid iidse Mesopotaamia šiiitide ülemvõimu alla - tegu ennekuulmatu looga Bagdadis, Kaliifide Bagdadis. Esimesel võimalusel šiiidid oma naabrite-isandate juhatusel Teheranist likvideerivad sunniidid kuid loomulikult ka mingid mägihõimud nn kurdid. Sisuliselt kurdidel käib võidujooks ajaga - iseseisvus ja kohe. Teist võimalust lihtsalt ei ole. Muide eestlased kas ei meenu aasta 1991. a. Ja keda huvitavad mingid sardellid ja sekserid kes veel need on säherdused, biskviidist rääkimata.

oleks päris suur ala, kui juurde arvata ka nende elualad Türgis ja Iraanis. Armeenias ja Nahtšivanis on neid aga liiga vähe, et midagi endale nõuda, ka ei liitu nende alad piiritaguste kurdidega. Ja muidugi on neil tänu viljastavale nõukogude korrale ka teine mõtteviis ja ellusuhtumine.
Tahes-tahtmata tulevad seal ette suuremad lahingud ja massimõrvad, just tänu Türgile ja Iraanile. Iraak on liialt nõrk, et taas kodusõtta minna ja seda ülal pidada. Praegu ülbitseb Iraak vaid moepärast, et oma araablastele meele järgi olla. Kuid hakkavad seal kõvasti peksa saama.
Kuigi ka USA ja Venemaa on Iraagi terviklikkuse lõhkumise vastased, on nende huvides rohkem kohalike vabadusvõitlejate relvastamine ning tulevikus õliväljadest osasaamine. Samuti huvitab mõrvarriike, et neile ebameeldivad rahvused tapaks end omavahel, selleks on neil kindel kava üle ilma sekkumiseks.
Seega voolab seal veel ropult verd.

Mitte midagi ei muutu

antakse riigikogule otsustada, et meie rahuvalvajaid sinna kurdide vastu saata. Seda nimetatakse "missiooniks" ehk pühaks ürituseks Iraagi terviklikkuse säilitamiseks.

USA toetamas Kurdistani moodustamist? Aga nojah...Google tõlge. A/la: lennukipõrge ja meie täävitamine sellest et kõik Lõuna Eesti olla venemaalastele maha müüdud ja sama lugu ka Tallinnaga....Maali mis maali. Simm mis simm.

Lugupeetavad mingite tüüpide vallandatud nn Süüria kodusõjas ja välismaises interventsioonis Salih Muslimi juhitud kurdi kommunistid siis naiskommunistid ja meeskommunistid teatavasti on USA jalaväeks just nemad võitlevad Raggas islamistide ja Deir ez Zoris Basahari alaviitide, kristlaste ja Liibanoni ja Iraani šiiitide jõudude vastu. Sekka muide vahest ka Venemaa vastu - selline marksistlik-leninlik internatsionalism ikka USA lennuväe ja erivägede kaitse all. Peale Süüria kurdi kommuniste teist jalaväge USA-l tegelt ei ole selles asi, araabidest põle teatavasti asja. Iraagi kurdid on USA pikaajalised liitlased võidelnud nii Saddami kui Islami Kalifaadi vastu. Kuid momendil on USA teatanud, et Iraak peab jääma ühtseks riigiks piirdudes Kurdistani autonoomiaga. Kuid kohe kindlasti Massood Barzani juhitud kurdid ei nõustu sest kõik kurdid teavad, Bagdadis täieliku võimu haaranud šiiidid esimesel võimalusel likvideerivad Kurdistani autonoomia ja tapavad kurdid maha nii nagu ka sunniid araabid. Lähis Ida reaaliad. Tegelt toimub võidujooks ajaga.

on eri asupaikades ka eri meelt, seega on võimalik vaid kurdide liitriik, kus iga ala on omaette. Mingit ühist riiki ei teki.

Just tegi Hoshavi Babakr Kurdistani Demokraatliku Partei(Massood Barzani partei) pikajaline esindaja Venemaal ettepaneku suunata Kirkukist nafta läbi Süüria Vahemerel rannale. Loomulikult tuleb saavutada kokkulepe nii Bashar al Assadi Süüriaga kui ka Süüria Rojava Salih Muslimi kurdi kommunistidega kuid tehniliselt on selline lahendus võimalik. Tegu siis uuel riigil isolatsioonist läbimurdmisega Türgi, šiiitliku nn Iraagi ja Iraani suunal.

Väärib meenutamist, et kurdide juba ligi 100 aastat kestnud võitlus omariikluse eest sai alguse Eesti riigimeeste tahtmatusest ühele rahvale iseolemist anda. Nimelt juhtis 20-te alul Rahvasteliidu delegatsiooni, kes l maailmasõjas kaotanud ja lagunenud Osmanite impeeriumi varemetele uute riikide (Türgi, Jordaania, Iraak) piire tõmbamas käis - kindralleitnant Johannes Laidoner. Kurdidel ei vedanud siis ja ilmselt ei vea ka nüüd, sest kurde toetava USA ja Türgi suhete jahenemine, Iraagi valitsuse Iraanimeelsus ja Süüria kodusõjas presidendimeelsete jõudude edu ei lase Laidonäri poolt jagatud rahvast jalule tõusta rääkimata riiklikust ühendamisest. Sest siis laguneb Iraak kui riik,peavad osa oma territooriumist ära andma nii Türgi, Süüria, Iraan ja ehk isegi Azerbaidzaan omaaegse Nahhitsaevani ANSV piirides.

Rahvusliku enesemääramise printriip on endiselt tõrjutud riikide territoriaalse terviklikuse printsiibi poolt, olgu näiteiks Gruusia-Abhaasia-Lõuna Osseetia, Ukraina-Donetsk ja Krimm, Azerbaidzaan-Karabahhia, Moldova-Transistra, Serbia-Kosovo, Küpros-Põhja Küprose Türgi vabariik, Hiina rahvavabariik-Taivani Hiina jne .
ja ega ka Kataloonial paremini lähe. Meie 1991.a. oli mitte suur ajalooline erand vaid ühe suure riikluse (Tsaari Venemaa 1918 ja NSVL 1991) territoriaalne lagunemine ja selle asemel uute riikluste teke. Muide - ka Tsehhoslovakkia, Ungari tekkisid I Maailmasõja järel mitte rahvaste enesemääramise õiguse vaid senise emamaa - Austria-Ungari keisririigi lagunemise tulemusel,

Igati tubli Eesti rahvaväe juhiga tänulik Eesti Vabariik teatavasti klaaris äärmiselt jõhkralt. Õnneks - ennekuulmatu tegelt - leidus inglismannide hulgas paar soliidset võimaldades teat pajokki tasemel sõjamehele. Siit siis piiride märkimise lugu Ottomanide aladel ja ei maksa siin Johan Laidoneri väga süüdistada. Kurdide hõimude organiseerumine võttis tollal väga palju aega ja muide võtab senini - klanniühiskonna värk. Kuid Lõuna Kurdistani puhul loodetavasti Barzanide ja Talebanide klannid teevad oma parima ja loovad iseseisva riigi mis sest, et pelgalt Lõuna Kurdistanis - esialgu. Tegelt neil ei ole ka teist võimalust mingi Texase kärakamees - muide tasemel - andis teatavasti omaaegse Mesopotaamia elik Iraagi üle šiiitidele ja mis jääb üle kurdidel. Riiklik iseseisvus loomulikult ja koheselt? Või lõigatakse kõri läbi. Seega austame meie rahvaväe juhti Johan Laidoneri ja edu kurdidele.

hr Toomsalu! N Liidu lagundas ju selle subjektide poolt riburada pidi iseseisvuse väljakuulutamine (ehk siis enesemääramisõiguse kasutamine), ilma et impeerium (Moskva) või emamaa (Venemaa, kes pidanuks nagu hümngi ütles, liitma murdmatu Sojuzi osised sajanditeks) midagi märkimisväärset (välja arvatud üks äbarik katse Liidu värisevate kätega seltsimeeste poolt ja paar jõudemonstratsiooni kohalikes pealinnades enne seda) ette oleks võtnud;

ning sõlmides Belovežje lepingu ütles Venemaa (kui senine emamaa) Liidu senistele mitteslaavi subjektidele, selle asemel et neid kinni hoida, hoopis, et sõitke seenele, puugid!

aga see, et Hispaaniaga kataloonidega sarnasel kombel ei käitu, see on küll tõenõoline!

Tänan kibeda ajalootõe meenutamise eest! Meelekibedust tekitab, et Eesti riigitegelaste osalus oli üks neid tegureid, mis ei lasknud kurdi rahval luua oma riiki.
Nüüd oleme ise pidanud juba peaaegu sajandi kanda seda pattu - olime oma iseseisvuses ülbed ning takistasime ühel suurel ja väärikal rahval iseolemiseni tõusta. Nii arvan ka mina, Tiit.

territoriaalse terviklikkuse kaarti mängitakse vastavalt vajadusele ehk terviklikkus polegi alati dogma;
kui veel 91-se suvel manitseti Baltimaid mitte kõigutama Gorba paati (s. o säilitama N Liitu) siis pärast augustiputši läbikukkumist ja Jeltsini Venemaa heakskiitu meie enesemääramisele tuli tunnustusi juba robinal;

paistab, et Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi tulemuste realiseerumisega sama probleem: selle piirkonna täielikku iseseisvumist peetakse ohtlikuks piirkonna stabiilsuse seisukohalt ja tunnustust pole loota ei Venemaalt, ei USAlt; erandiks ehk Iisrael; Eesti kui USA kuum liitlane – no kuidas saaks tema teisiti kui sealtpoolt Atlandi sõber – jääme oma pattu kenasti edasi kandma, eelkõneleja väljendit kasutades;

samas Süüriat, seni kuni al-Assadi seaduslikku valitsust ründavad kurjuse jõududel (islamistid + nende toetajad) veel võidulootus püsis, oldi silmi pilgutama tükkideks jagatama: osad vastavalt saavutustele lahinguväljal alaviitidele (al-Assadi rahvale), sunniitidele, kurdidele jne; millises ulatuses see plaan võiks leida realiseerimist uuenenud olustikus on veel ebaselge;

ning ka fööniksina kunagise riikluse (mitusada aastat oma kuningriiki, seda ajal kui meie Lembitu veel sündinudki polnud) tuhast tõusnud Abhaasiat on mõned maad siiski tunnustanud, kellede hulka muidugi ei kuulu Eesti; Eesti kaitseb territoriaalse terviklikkuse printsiipi nagu Bush veel 91-se suvelgi, kutsudes üles mitte kõigutama Gorba paati; kas veel üks patt meie hingel?

Lugupeetavad maailmapoliitikas tegelt loevad vaid huvid ja loomulikult jõud huvide rakendamiseks kõik muu on vaid garneering. Teras ühendab Saksamaa Bismarcki puhul või siis vintpüss sünnitab võimu esimees Mao järgi. Seega loomulikult too nn rahvusvaheline õigus on oluline kuid tegelt niivõrd või siis kuivõrd. Parim näide mingi saksofonisti poolt mingi nn Kosovo riiig loomine tahtis ja tegi selle asemel, et tõsiselt juudiplikaga semmida. Ja mingi kordeballett koheselt kaasalaulma - näituseks Eesti - albaanlastel on vaja teist riiki kohe kuidagist ilma ei saa. Järsku ka venelastel on vaja teist riiki näituseks nii või? Või siis kolmandat sekka neljandat? Seega loevad tegelt vaid huvid ja vajalik jõud. Konkreetselt Lõuna Kurdistani puhul on sealsetel kurdidel teat jõud ja teat toetus siiski olemas - sisuliselt maa on USA uppumatu lennukikandja vastu Iraani ja vajadusel muide vastu Türgit, lisaks Venemaa. Peale selle kurdidel ei ole valikut mingi Teksase kärakamees andis omaaegse Mesopotaamia elik Iraagi šiiitide võimu alla ja kurdid on sunnitud iseseivuse väljakuulutama või lõigatakse kõri läbi. Sellised Lähis Ida reaaliad. Mis puutub Eestisse siis sardellid ja sekserid vaid kaitsevad oma Peremehe huve kuid kas sardell ja sekser on Eesti - kust otsast?

Iraani Islamiriik kehtestas ajutise keelu Iraagi Kurdistanist nafta sisseveoks ja väljaveoks. Tegu siis senini kõige tõsisema abinõuga Iraagi Kurdistani vastu. Kuid tuleb arvestada, et šiiitlik Iraan peab Bagdadi šiiitlikku Iraaki mõneti osaks oma šiitlikust maailmast seega midagi ekstra uut selles abinõus ei ole. Olulisem on Türgi seisukoht teatavasti kurdid sarnaselt türklastele on valdavalt sunniidid ehkki sellised mitteradikaalset sorti.

kurdid - sümpaatne iraani rahvas, ilma usulise fanatismita (islam on neile ennemini tava ja kultuur kui religioon); aga oma riiki – seda ihkavad nad küll kirglikult, kirjutab Darja Aslamov artiklis „Курды - живой щит на пути исламистов в Россию“

„Курды - очень симпатичный народ, напрочь лишенный религиозного фанатизма, что для Востока вещь удивительная. Курды всегда подчеркивают: ислам для них скорее культура и обычаи, чем религия. Единственное, в чем курды фанатичны, - это в создании своего собственного государства.“

kuigi Darja aga Aslamov - see juba kõlab võikalt, Aslamova loomulikut

USA keeldus riigisekretär Tillersoni sõnul tunnustamast oma ustava pikajalise liitlase Lõuna-Kurdistani referendumit ja sisuliselt reetis oma liitlase ja tegi alla. Peshmerga peab olema lahinguvalmis ja astuma vastu šiitliku Iraagi rünnakutele piiripunktide ja eelkõige Kirkuki vastu. Oluliseks saab Türgi positsioon kas minnakse rünnakule ka Lõuna Kurdistani kurdide vastu lisaks oma kurdide hävitamisele. Nüüd on kõikidel kurdide sõpradel USA-s päramine aeg suu lahti teha...Pikki aastaid koos võideldud...