siin on kenasti näha milline sugulussuhe onn eesti ja võro keelel ning milline onn old segunemine ja miks on tartu ja mulgi keeleala üleminekuala kahe keelevahel:
http://www.folklore.ee/~kriku/MURRE/Index.htm

paljud võrdlusandmed peaks mull olema teises raalis, lähän sinna alles õhtul, ehk saan sis selle keelte erinevuse selgemini väljatuua .

valdav osa läänämeresoome keelte jagunemistkäsitlend keeleteadlastest on toetand seisu­kohta et tänapäävane lõunaeesti keel on kujunend iitse eral­di­seisva õimukeelealusel . üleilmselt tuntud keeleteadlastest on lõuna­eestit esmakortselt eraldi keeleksnime­ta­nd Rasmus Rask (1834) . VJViideman peab oma võro keelekirjeldises (1864) käsitelldavat keelt põhja­eesti keelest samakaugeks ja eraldiseisvaks kui liivi või soomekeelt ning tõdeb et oma kirjakeeltkasutavad lõuna­eest­la­sed suhtuvad põhjaeestikeelde nagu kergesti­mõiste­ta­­vasse võõr­keelde millist olukorda peab ta sarnaseks skandinaavia keelte omavahelise suhtega .
lõunaeestikeele pikka iga omaette õimukeelena onn oma käsitlustes esiletoond juba Andrus Saareste (1952), iljem veelgi enam Paul Ariste (1956), Pekka Sammallahti (1977), TiitRein Viitso (1985) .
PSammallahtijärgi eral­dus läänämere­soome alkkeelest esimesena lõunaeesti õimukeel ning alles seejärel kõik üle­jäänd keeled, TRViitsoarvates olid aga esimesteks lahknejateks liivi ja lõuna­eesti . Paul Alvre (1973) on paigu­ta­nd lõunaeesti keele läänämeresoome keelte idarühma ja pidand põhja- ja lõunaeesti erinevust põhinevaks läänä ja idarühma erinevustel millele viitab oma tok­tori­töös ka Eino Kobonen (1998) .
ka Petri Kallio kinni­tab oma värskäs läänä­mere­soome kaasäälikuajaloo käsitluses taas Sammal­lahti seisu­kohta lõunaeestikeele kõige varasemast eraldu­misest läänämeresoome alkkee­lest . temajärgi lahknes alkkeelest esimesena nii­nimetatud sisemaamurre mille ainsaks järältuliaks ongi lõuna­eesti keel kuna kõik teised läänämeresoome keeled tekkisid alkkeele teisest arust, ranniku­murdestargnedes (Kallio 2007) .

olen ka ise neid keelte ja murretevõrdlusi uurind ning olen nimetatud teadlaste seisukohtadega päri . küll ei saa me aga puhtalt keeleandmetealusel kirjeldada siiatuleku teed ja aega sest puuduvad kirjalikud allikad, mitmed vanad lajjud aga võivad petta sellepärast et need võidi kaodata ka ilisematel kaubareisidel ning ültse mitte läänämeresoomlaste arudepoolt .
oma osa etendas muidugi Peipsi sest tulles lõunapoolt puudus võrokatel ja liivlastel vajadus minna põhjapoole kuss ees olid metsad ja sood . samad sood ja metsad Pärnust Praagani võisid piiripanna ka eestlaste lõunassevalgumisele, pigem nad sõidid paatidel üle mere sugulaste ämälastejuurde mis savokatega segunedes pani aluse suomea keelele .

seega ei sõltu võro ja eesti keele omaetteolek mitte mejje soovidest, meeldivusest või laestvõetud arvamustest, aluseks onn ikkagi tõigad ehk keel ise .
kui keegi aga seda tunnistada ei soovi ega sis seda ka vägisi saa meeldivaksteha .

käänatakse mis tahes küsimus nn keeleküsimuseks. Isegi vaidluseks selle ümber, kuidas mingit nähtust nimetada, mitte aga aruteluks, miks mingisugune neetud nähtus on üldse tekkinud.