![]() Erinevused rikastavad/rikastavat
Enn Oja
2012-05-12 12:16:24
siin on kenasti näha milline sugulussuhe onn eesti ja võro keelel ning milline onn old segunemine ja miks on tartu ja mulgi keeleala üleminekuala kahe keelevahel:
http://www.folklore.ee/~kriku/MURRE/Index.htm paljud võrdlusandmed peaks mull olema teises raalis, lähän sinna alles õhtul, ehk saan sis selle keelte erinevuse selgemini väljatuua .
Enn Oja
2012-05-12 12:43:25
valdav osa läänämeresoome keelte jagunemistkäsitlend keeleteadlastest on toetand seisukohta et tänapäävane lõunaeesti keel on kujunend iitse eraldiseisva õimukeelealusel . üleilmselt tuntud keeleteadlastest on lõunaeestit esmakortselt eraldi keeleksnimetand Rasmus Rask (1834) . VJViideman peab oma võro keelekirjeldises (1864) käsitelldavat keelt põhjaeesti keelest samakaugeks ja eraldiseisvaks kui liivi või soomekeelt ning tõdeb et oma kirjakeeltkasutavad lõunaeestlased suhtuvad põhjaeestikeelde nagu kergestimõistetavasse võõrkeelde millist olukorda peab ta sarnaseks skandinaavia keelte omavahelise suhtega .
lõunaeestikeele pikka iga omaette õimukeelena onn oma käsitlustes esiletoond juba Andrus Saareste (1952), iljem veelgi enam Paul Ariste (1956), Pekka Sammallahti (1977), TiitRein Viitso (1985) . PSammallahtijärgi eraldus läänämeresoome alkkeelest esimesena lõunaeesti õimukeel ning alles seejärel kõik ülejäänd keeled, TRViitsoarvates olid aga esimesteks lahknejateks liivi ja lõunaeesti . Paul Alvre (1973) on paigutand lõunaeesti keele läänämeresoome keelte idarühma ja pidand põhja- ja lõunaeesti erinevust põhinevaks läänä ja idarühma erinevustel millele viitab oma toktoritöös ka Eino Kobonen (1998) . ka Petri Kallio kinnitab oma värskäs läänämeresoome kaasäälikuajaloo käsitluses taas Sammallahti seisukohta lõunaeestikeele kõige varasemast eraldumisest läänämeresoome alkkeelest . temajärgi lahknes alkkeelest esimesena niinimetatud sisemaamurre mille ainsaks järältuliaks ongi lõunaeesti keel kuna kõik teised läänämeresoome keeled tekkisid alkkeele teisest arust, rannikumurdestargnedes (Kallio 2007) . olen ka ise neid keelte ja murretevõrdlusi uurind ning olen nimetatud teadlaste seisukohtadega päri . küll ei saa me aga puhtalt keeleandmetealusel kirjeldada siiatuleku teed ja aega sest puuduvad kirjalikud allikad, mitmed vanad lajjud aga võivad petta sellepärast et need võidi kaodata ka ilisematel kaubareisidel ning ültse mitte läänämeresoomlaste arudepoolt . oma osa etendas muidugi Peipsi sest tulles lõunapoolt puudus võrokatel ja liivlastel vajadus minna põhjapoole kuss ees olid metsad ja sood . samad sood ja metsad Pärnust Praagani võisid piiripanna ka eestlaste lõunassevalgumisele, pigem nad sõidid paatidel üle mere sugulaste ämälastejuurde mis savokatega segunedes pani aluse suomea keelele .
Enn Oja
2012-05-12 12:45:48
seega ei sõltu võro ja eesti keele omaetteolek mitte mejje soovidest, meeldivusest või laestvõetud arvamustest, aluseks onn ikkagi tõigad ehk keel ise .
kui keegi aga seda tunnistada ei soovi ega sis seda ka vägisi saa meeldivaksteha .
Eestlastele omaselt
2012-05-15 13:59:01
käänatakse mis tahes küsimus nn keeleküsimuseks. Isegi vaidluseks selle ümber, kuidas mingit nähtust nimetada, mitte aga aruteluks, miks mingisugune neetud nähtus on üldse tekkinud.
|